# Reegel 2: Väljak

Korvpall · Reegel 2: Väljak · Insporta Book (https://book.insporta.app/et/basketball/laws/law-2-court/)

Väljak ja mängupõrand, tagaala ja eesala, jooned ning nende värvid, kohtunikelauaga pingipool ja märgistus korvide juures: kolme sekundi ala, kolmepunktijoon ja otsatormamisveata poolring.

## 2.21 Väljak, selle pooled ja jooned

Väljaku ja mängupõranda mõõtmed, tagaala ja eesala, joonte laius ja värv, piirjoon ja keskmärgistus ning väljaku pingipool.

### Test 1: Väljaku ja mängupõranda mõõtmed

- Väljaku mõõtmed on 28 m × 15 m. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.1)
- Mõlemad mõõdud loetakse piirjoone sisemisest servast, seega jääb joon ise nendest välja. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.1)
- Väljak peab olema tasane ja kõva pind, millel ei ole midagi, mis mängu takistaks. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.1)
- Mängupõrand on väljak pluss seda ümbritsev vähemalt 2 m lai piiririba, mis hoitakse takistustest vaba. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.2)
- Kui 28 m × 15 m väljakule lisada igale küljele 2 m riba, saab mängupõrandaks vähemalt 32 m × 19 m. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.2)
- Mängupõrand on vähemalt 32 m pikk: 28 m väljakut ja 2 m riba kummaski otsas. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.2)
- Kaamerad ja muud takistused peavad jääma vabast ribast väljapoole igal küljel, ka otsajoonte taga. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.2)
- 15 m, siis 19 m, siis 28 m, siis 32 m. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.1, 2.2)
- Piirjoon ei kuulu väljaku hulka; selle taga jookseb vaba riba ning ribaga lõpeb mängupõrand. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.1, 2.2, 2.5.1)
- B on väljaku laius (15 m); A on selle pikkus (28 m), C riba (2 m) ja D mängupõranda pikkus (32 m). (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.1, 2.2)

### Test 2: Tagaala ja eesala

- Võistkonna tagaala on tema oma korv, selle korvilaua väljaku poole jääv osa ning keskjoone taha jääv väljakupool. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.3)
- Keskjoon kuulub tagaalasse. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.2)
- Eesala piiriks on vastase korvile lähima keskjoone sisemine serv, seega jääb kogu joon tagaalasse. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.4)
- Keskjoon kuulub tagaalasse, seega on sellel seisev jalg tagaalas. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.3, 2.5.2)
- Võistkonna A tagaalas asub võistkonna A oma korv, mida võistkond B ründab: võistkonnale B on see eesala. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.3, 2.4)
- Nii eesala kui ka tagaala hõlmavad selle otsa korvilaua väljaku poole jäävat osa. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.3, 2.4)
- Tagaala ulatub võistkonna oma korvi taga olevast otsajoonest keskjooneni külgjoonte vahel. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.3)
- Võistkonna A oma korv on tema tagaalas; keskjoon, mis on endiselt tagaala, viib eesalasse ja vastase korvini. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.3, 2.4)
- Pall algab tagaalas ja jõuab eesalasse, kui see on keskjoonest üle. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.3, 2.4)
- Vasakule ründavate valgete mütsidega võistkonna eesala on vasak pool; keskjoon (B) on tagaala. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.3, 2.4)

### Test 3: Joonte laius, värv ja kontrast

- Kõik jooned on 5 cm laiad. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5)
- Jooned on ühtlase värviga, selgelt nähtavad ning väljaku ja seda ümbritseva riba suhtes tugevas kontrastis. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5)
- Kõik piirjooned, sealhulgas audi sisseviske jooned ja võistkonna pingiala jooned, on ühte värvi. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5)
- Iga teiste märgistuste paar, sealhulgas kolme sekundi alad, peab olema mõlemal väljakupoolel sama värvi. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5)
- Keskjoon ja keskring võivad olla piirjoontest ja muudest märgistustest erinevat värvi. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5)
- Omavahel võivad keskjoon ja keskring olla sama või erinevat värvi. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5)
- Hall hallil ei paista selgelt: jooned peavad pinna taustal tugevalt silma paistma. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5)
- 5 cm, siis 0,15 m, siis 3,60 m, siis 15 m. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5, 2.5.3, 2.5.6)
- Nurgajoon lõpeb umbes 3 m kaugusel otsajoonest, audi sisseviske joon on 8,325 m juures, pingiala algab 9 m kaugusel (5 m enne keskjoont). (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.4, 2.5.5, 2.5.6, joonis 1)
- Kaks kolmepunktijoont moodustavad paari ja peavad ühtima; keskring võib erineda. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5)

### Test 4: Piirjoon, keskjoon ja ringid

- Väljakut piirab piirjoon, mis koosneb otsajoontest ja külgjoontest. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.1)
- Otsajooned ja külgjooned ei kuulu väljaku hulka. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.1)
- Keskjoon tõmmatakse külgjoonte keskpunktidest ja ulatub 0,15 m kummastki külgjoonest välja. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.2)
- Keskringi raadius on 1,80 m, mõõdetuna joone välisservani. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.2)
- Vabaviske poolringide keskpunktid asuvad vabaviskejoonte keskpunktides. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.2)
- Nii vabaviske poolringide kui ka keskringi raadius on 1,80 m. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.2)
- Keskjoon kulgeb otsajoontega paralleelselt kummagi külgjoone keskpunktist. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.2)
- 0,15 m, siis 1,80 m, siis 3,60 m, siis 15 m. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.1, 2.5.2)
- Keskjoon algab 0,15 m külgjoonest väljas, ristub sellega ja jõuab keskringini, mille keskpunkt on väljaku keskpunkt. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.2)
- Külgjoon kuulub piirjoone, mitte väljaku hulka; teised jooned asuvad väljakul. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.1)

### Test 5: Pingialad, audi sisseviske jooned ja kohtunikelaud

- Igal võistkonna pingialal peab olema 16 istet. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.5)
- Istmed on peatreeneri, vahetusmängijate, välja langenud mängijate ja võistkonda saatvate delegatsiooniliikmete jaoks, abitreenerid kaasa arvatud. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.5)
- Igaüks, kellel pole õigust pingiistmele, peab olema võistkonna pingi taga vähemalt 2 m kaugusel. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.5)
- Iga takistus, ka istuvad pingil viibimise õigusega isikud, peab olema väljakust vähemalt 2 m kaugusel. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.1)
- Audi sisseviske jooni on 4, igaüks 0,15 m pikk, kaks kummalgi külgjoonel, märgitud väljaku välisküljele. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.6)
- Audi sisseviske jooned märgitakse nii, et nende välisserv on lähimast otsajoonest 8,325 m kaugusel. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.6)
- Kohtunikelaud ja selle toolid peavad olema platvormil; diktorid ja statistikud võivad istuda selle kõrval või taga. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.6)
- FIBA paigutus asetab nad laua ääres sellisesse järjekorda. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.6, joonis 5)
- Vahetustoolid asuvad laua otstes ning pingiala ulatub 5 m kaugusel keskjoonest otsajooneni. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.5, 2.6, joonised 1 ja 5)
- Vahetustoolid asuvad kohtunikelaua mõlemas otsas, laua ja pingialade vahel. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.6, joonis 5)

## 2.22 Märgistus korvi juures

Vabaviskejoon ja kolme sekundi ala, kolmepunktijoon ja viskeala, otsatormamisveata poolring ning vabaviske lauapallivõitluse kohad.

### Test 1: Vabaviskejoon ja kolme sekundi ala

- Vabaviskejoone kaugem serv asub otsajoone sisemisest servast 5,80 m kaugusel. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.3)
- Vabaviskejoon on 3,60 m pikk. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.3)
- Selle külgjoonte välisservad on otsajoone keskpunktist kummalgi pool 2,45 m kaugusel, kokku siis 4,90 m. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.3)
- Vabaviskejoon on tsentreeritud mõttelise joone suhtes, mis läbib otsajoonte keskpunkte. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.3)
- Kolme sekundi ala jooned, välja arvatud otsajoon, kuuluvad selle ala hulka. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.3)
- Alates 2010. aastast on FIBA kolme sekundi ala ristkülik; varasem trapetsikujuline kuju ei ole enam kasutusel. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.3)
- Vabaviske lauapallivõitluse kohad on vabavisete ajal mängijatele reserveeritud. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.3)
- 2,60 m, siis 3,60 m, siis 4,90 m, siis 15 m. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.1, 2.5.3, 2.5.7)
- 1,20 m, 1,575 m, 5,80 m ja 7,60 m otsajoonest. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.2, 2.5.3, 2.5.4, 2.5.7)
- A on 5,80 m; B on 4,90 m, C on 1,80 m ja D on 1,575 m. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.3)

### Test 2: Kolmepunktijoon ja viskeala

- Kaare raadius on 6,75 m. 6,25 m oli FIBA kaugus enne 2010. aastat; 7,24 m on NBA oma. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.4)
- Otsajoonelt algavad kaks sirget joont, mis on külgjoontega paralleelsed ja ühinevad kaarega. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.4)
- See punkt asub otsajoonest 1,575 m sissepoole. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.4)
- Kolmepunktijoone nurgaosa välisserv on külgjoonest 0,90 m sissepoole. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.4)
- Kolmepunktijoon ei kuulu kolmepunktiviske ala hulka. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.4)
- Võistkonna kolmepunktiviske ala on kogu väljak, välja arvatud vastase korvi lähedane ala. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.4)
- Kummagi võistkonna kolmepunktiala jätab välja vaid ründamise korvi ümbruse, seega erineb koht ühe kaare sees võistkonniti. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.4, joonis 4)
- 0,90 m, siis 1,30 m, siis 1,80 m, siis 6,75 m. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.2, 2.5.4, 2.5.7)
- Korvist alates: otsatormamisveata joon 1,30 m juures, vabaviskejoon umbes 4,2 m kaugusel, kaar 6,75 m juures, siis keskring. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.2, 2.5.3, 2.5.4, 2.5.7)
- Kolmepunktijoone nurgaosa ja külgjoone vaheline riba kuulub kolmepunktialasse; joon ise (A) mitte. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.4)

### Test 3: Otsatormamisveata poolring ja lauapallivõitluse kohad

- 1,30 m poolring märgib korvi ees otsatormamisveata ala. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.7)
- 6,75 m kaarel ja 1,30 m otsatormamisveata poolringil on ühine keskpunkt: korvi all põrandal olev punkt. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.4, 2.5.7)
- Kaks paralleelset joont, mis on otsajoonega risti ja 0,375 m pikad, jätkavad poolringi. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.7)
- Need lõpevad 1,20 m kaugusel otsajoonest, otse korvilaua esiserva all. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.7)
- Ala täiendavad mõttelised jooned, mis ühendavad paralleelsete joonte otsi otse korvilaua esiservade all. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.7)
- Korvi ees olev 1,30 m poolring jääb täielikult 4,90 m laiuse kolme sekundi ala sisse. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.3, 2.5.7)
- FIBA joonisel on esimese ja teise lauapallivõitluse koha vahel 0,40 m neutraalne ala. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.3, joonis 3)
- 1,75 m vaba joont, 0,85 m koht, 0,40 m neutraalne ala, siis veel kaks 0,85 m kohta. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.3, joonis 3)
- 1,20 m, 1,575 m, 1,75 m, siis 1,575 + 1,30 = 2,875 m. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.3, 2.5.7)
- Poolringi joon kuulub alasse; korvilaua esiservast tagapool (C) on väljaspool seda. (Allikas: FIBA OBR 2026, art 2.5.7)

Allikad: FIBA Official Basketball Rules 2026 (v1.1), artikkel 2 koos diagrammidega 1–5 (ümber sõnastatud omas sõnastuses; küsimused on koostatud reeglite põhjal, mitte kopeeritud)

Tee testid: https://insporta.app/try?utm_source=book&utm_medium=referral