# Peatükk 1: Ajalugu ja algus

Maahoki · Peatükk 1: Ajalugu ja algus · Insporta Book (https://book.insporta.app/et/field-hockey/interesting-facts/chapter-1-history-origins/)

Spordiala varased reeglid, rannamängud, teerajajad ja kummalised algused.

## 1.11 Rossalli rannamäng

Lancashire'i rannikul asuv era­kool mängis hokit liival, looderaamatu järgi.

### Test 1: Rossalli rannamäng

- Murukatted olid sel aastaajal ragbi jaoks liiga märjad, nii et mindi alla randa. (Allikas: The Hockey Museum, „Rossall Hockey“ (hockeymuseum.org/rossall-hockey))
- Väljak kadus kõrgveega mere alla, nii et mäng käis tõusu-mõõna järgi. (Allikas: The Hockey Museum, „Rossall Hockey“ (hockeymuseum.org/rossall-hockey))
- Iga joon kadus järgmise looga, nii et see tõmmati igaks mänguks uuesti. (Allikas: The Hockey Museum, „Rossall Hockey“ (hockeymuseum.org/rossall-hockey))
- Mäng ulatub tagasi vähemalt 1867. aastasse, kuus aastat enne reeglite kirjapanekut. (Allikas: The Hockey Museum, „Rossall Hockey“ (hockeymuseum.org/rossall-hockey))
- Rouge tuli kooli varasest jalgpallist, mis jäljendas Etoni väljakumängu. (Allikas: The Hockey Museum, „Rossall Hockey“ (hockeymuseum.org/rossall-hockey))
- Kuna edasisööt polnud lubatud, oli täpne pallikontroll kogu ründemängu alus. (Allikas: The Hockey Museum, „Rossall Hockey“ (hockeymuseum.org/rossall-hockey))
- Assotsiatsioonihoki jõudis koolispordina organiseeritult kohale alles 1960. aastate lõpus. (Allikas: The Hockey Museum, „Rossall Hockey“ (hockeymuseum.org/rossall-hockey))
- Vähemalt 1867, 1873, 1900, 1960. aastate lõpp. (Allikas: The Hockey Museum, „Rossall Hockey“ (hockeymuseum.org/rossall-hockey))
- 3 jardi, 6 sammu, 20 sammu, 80 sammu. (Allikas: The Hockey Museum, „Rossall Hockey“ (hockeymuseum.org/rossall-hockey))
- Nagu ragbis, ei tohtinud palli sööduga edasi saata, seega valitses palli kandmine. (Allikas: The Hockey Museum, „Rossall Hockey“ (hockeymuseum.org/rossall-hockey))

## 1.12 Surbitoni protokolliraamat

1876. aasta reeglid, mis on klubi protokolliraamatusse maha kirjutatud, näitavad kummalist varast mängu.

### Test 1: 1876. aasta reeglid

- Väljavõtted avavad Hokimuuseumi ajajoone sellest, kuidas reeglid muutusid. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- Kuni 1970. aastateni kirjeldas reeglistik palli endiselt kriketipalli kaudu. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- Ka selle laius võis olla kõikjal 50 kuni 80 jardi vahel. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- Veeretus tuli joonega täisnurga all ja sisseveeretus kestis peaaegu sajand. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- Samast 15 jardist sai hiljem märgitud löögikaare raadius. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- Karistuste valikut veel polnud, vaid pall toodi tagasi ja tehti pallivisse. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- Mõõte ei antud, nii et ainus test oli komitee silmamõõt. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- 7 jalga, 6 jardi, 15 jardi, 50 jardi. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- 1876, 1886, 1900, 1908. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- Õlapiirang kestis kaua: kepi kõrgust piiranud reegel kustutati alles 1980. aastate alguses. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)

## 1.13 1886. aasta reeglistik

Hokiliidu esimene reeglistik lippude, kolme koputuse ja valgeks värvitud pallidega.

### Test 1: Hockey Associationi 1886. aasta reeglistik

- Lipud seisid seal, kus nüüd kulgeb tänapäevane 23 m joon. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- Kolm koputust jäid riituseks üle sajandiks. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- Vahetusmängijaid ei lubatud samuti, nii et alustanud üheteistkümnest pidid lõpetama. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- Kahte lubati alles 1970. aastatel ja isegi siis ei saanud mängija tagasi tulla. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- Kepp ise pidi olema puidust; froteed ja kummist käepidemed kuuluvad palju hilisematesse aegadesse. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- Väljakumängijad võisid palli käe või jalaga peatada, kuid mitte minema lüüa. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- Reeglistik ei maininud väravavahi varustust üldse. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- Üks, kaks, kolm ja viis: kuju laieneb, kui minnakse väljakul ettepoole. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- 4 jardi, 5 jardi, 15 jardi, 25 jardi. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- Traditsioonilised nahaga kaetud kriketipallid värviti lihtsalt valgeks. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)

## 1.14 Kohtunikud läbi aegade

Apellatsioonidest ja kindlatest poolaegadest kaartide ja märguanneteni: kuidas kohtuniku töö muutus.

### Test 1: Kuidas kohtunikutöö muutus

- Alates 1907. aastast võisid kohtunikud reegleid rakendada ka küsimata. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- Samuti tegi see iga kohtuniku vastutavaks ühe terve külgjoone eest. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- Selle esimene koosolek toimus sama aasta 25. juulil. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- Reegliks kirjutati see ametlikult alles 1927. aastal. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- 1886. aasta reeglistik oli lubanud kas kahte kohtunikut või ühte kahe joonekohtunikuga. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- Alates 1970. aastatest pidi ajutine eemaldamine kestma vähemalt viis minutit. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- Hokimuuseumi ajajoon nimetab seda käiguks karistuspinki. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- 1907, 1936, 1959, 1970. aastad. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- 1900. aasta aprill, 1900. aasta juuli, 1927, 1970. aastad. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- Green, yellow and red cards let umpires warn, suspend or dismiss a player; all three came in with the changes of the 1970s. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)

## 1.15 Nurgad enne tänapäeva

Karistusnurk sündis kaitsjate rikkumiste lahendusena ja muutus pidevalt edasi.

### Test 1: Kuidas karistusnurk muutus

- Sama aasta tõi kaasa penaltipallivisse kindla värava takistamise eest. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- Ründajad ootasid seni väravakaarest väljaspool. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- Ülejäänud võistkond pidi ootama 25 jardi joonel. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- Enne seda pidid nad vaid jõudma 25 jardi joone taha. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- Sama aasta vähendas otsajoone taga olevaid kaitsjaid kuuelt viiele. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- Esimene ühine reeglistik meestele ja naistele karmistas seda, mida polnud rangelt kohtunikuna jälgitud. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- Kuna peatamist enam ei nõutud, sai karistusnurgast kiirem rutiin. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- 1908, 1961, 1987. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- 1908, 1987, 1996, 2003. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- Karistusnurk lüüakse uuesti ühe kaitsja võrra vähemana ja teoreetiliselt võiks see jätkuda, kuni kaitse on otsas. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)

## 1.16 Pallivisse pikk hüvastijätt

Hoki vanim taasalustus kadus sajandi jooksul, reegel reegli haaval.

### Test 1: Kaduv pallivisse

- See kestis 1963. aastani, mil selle asendas penalti. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- See on vabalöögi esivanem, mille kaitsjad nüüd teevad pärast palli otsajoone taha minekut. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- Seda lüüdi esmalt punktist, mis oli väravast 8 jardi kaugusel. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- Sellest sai keskalustus, mis võis minna mis tahes suunas, alles 1996. aastal. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- See ilmub tänagi välja, näiteks pärast vigastust, mis mängu katkestab. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- Selle aasta ümberkirjutus säilitas pallivisse idee, kuid lihtsustas riitust. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- See üks muudatus tehti samal aastal, kui äravise läks katsetamisele. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- 1957, 1963, 1980. aastate algus, 1996. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- 1886, 1908, 2004. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- See näeb välja nagu 1880. aastatel, välja arvatud see, et kepid puutuvad nüüd kokku vaid korra. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)

## 1.17 Käed, jalad ja kepid

Mida mängijad kunagi tohtisid teha ja mida nad nüüd teha võivad, mida nende vanavanemad ei saanud.

### Test 1: Käed, jalad ja kepid

- Käe kasutamine kellegi muu kui väravavahi poolt kadus alles 1980. aastate alguses. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- Sama reegel keelas mängijatel kasutada palli peatamiseks mis tahes keha osa peale käe. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- Palli tõstmine pidi toimuma ohutu tõstega, mitte löögi alt raiumisega. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- See on umbes 790 grammi; tänane piirang on madalam. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- Kõva lööki ründekäe poolt servaga keelati uuesti 2007. aastal. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- Enne seda ei saanud pea poole löödud palli seaduslikult tõstetud kepiga peatada. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- Võistkond võis nüüd mängida üheteistkümne väljakumängijaga, valik, mida nähakse siiani mängude lõpus. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- 1904, 2002, 2007, 2009. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- 1904, 1938, 1980. aastate algus, 2007. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- See tuli üle sajandi pärast esimest reeglistikku, mis polnud väravavahi varustust maininud. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)

## 1.18 Jardidest meetriteni

Kuidas jardides, jalgades ja untsides mõõdetud mäng läks üle meetersüsteemile ja mis seejuures muutus.

### Test 1: Jaardidest meetriteni

- Imperiaalmõõtude kasutajatele pandi raamatu lõppu ümberarvutustabel. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- Seetõttu asub penaltipunkt tänapäeval ebamugavalt tunduvas 6.4 meetri kaugusel. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- Hilisem kindel 60 jardi on umbes 55 meetrit, laius, millega täna mängitakse. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- Sama aasta lubas kohtunikel vabalööki vastuvaidlemise eest 10 jardi edasi viia. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- See on punktiirjoon, mida näed siiani iga väravakaare ümber. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- Uued piirid olid 9 tolli pikk ja 14 tolli lai. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- See algab vastas kohta, kus pall väravajoone taha läks. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- 1886, 1905, 1970. aastad, 1998. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- 9 tolli, 14 tolli, 36 tolli. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)
- Ründavad vabalöögid tuli hoida väravakaarest eemal ja kriipsud muutsid vahemaa hõlpsasti nähtavaks. (Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest)

## 1.19 Õun

Inglanna, kes sõitis 1901. aastal Ameerikasse lühikursusele ja jäi sinna kogu ülejäänud 107 eluaastaks.

### Test 1: Constance Applebee

- Ta sündis seal 4. juunil 1873. (Allikas: Britannica, „Constance Applebee“; Bryn Mawr Alumnae Bulletin, „Lore: The Apple“; Vassar Encyclopedia kronoloogia, oktoober 1901)
- Bryn Mawri vilistlasajakiri jutustas temast lugusid just selle nime all. (Allikas: Britannica, „Constance Applebee“; Bryn Mawr Alumnae Bulletin, „Lore: The Apple“; Vassar Encyclopedia kronoloogia, oktoober 1901)
- Ta oli tulnud suvekursusele ja näitas seal mängu seminaril. (Allikas: Britannica, „Constance Applebee“; Bryn Mawr Alumnae Bulletin, „Lore: The Apple“; Vassar Encyclopedia kronoloogia, oktoober 1901)
- Ta alustas 1904. aastal ja jäi kuni 1920. aastate lõpuni. (Allikas: Britannica, „Constance Applebee“; Bryn Mawr Alumnae Bulletin, „Lore: The Apple“; Vassar Encyclopedia kronoloogia, oktoober 1901)
- Ta oli üle elanud kogu mängu tõusu, mille ta üle Atlandi tõi. (Allikas: Britannica, „Constance Applebee“; Bryn Mawr Alumnae Bulletin, „Lore: The Apple“; Vassar Encyclopedia kronoloogia, oktoober 1901)
- Liidust sai riiklik hääl spordialale, mis oli siis peaaegu täielikult naiste oma. (Allikas: Britannica, „Constance Applebee“; Bryn Mawr Alumnae Bulletin, „Lore: The Apple“; Vassar Encyclopedia kronoloogia, oktoober 1901)
- See suleti lõpuks pärast 1994. aasta hooaega. (Allikas: Britannica, „Constance Applebee“; Bryn Mawr Alumnae Bulletin, „Lore: The Apple“; Vassar Encyclopedia kronoloogia, oktoober 1901)
- 1873, 1901, 1904, 1922. (Allikas: Britannica, „Constance Applebee“; Bryn Mawr Alumnae Bulletin, „Lore: The Apple“; Vassar Encyclopedia kronoloogia, oktoober 1901)
- 1901, 1920. aastate algus, 1981, 1994. (Allikas: Britannica, „Constance Applebee“; Bryn Mawr Alumnae Bulletin, „Lore: The Apple“; Vassar Encyclopedia kronoloogia, oktoober 1901)
- Tänaseni mängivad Ameerika maahokit ülekaalukalt naised, erinevalt peaaegu kõigist teistest kohtadest. (Allikas: Britannica, „Constance Applebee“; Bryn Mawr Alumnae Bulletin, „Lore: The Apple“; Vassar Encyclopedia kronoloogia, oktoober 1901)

## 1.20 Olümpiamängude tulekud ja minekud

Hoki oli varastel mängudel vaheldumisi sees ja väljas, koos väga kummaliste turniiridega.

### Test 1: Hoki varased olümpiaveidrused

- Selle puudumine ajendas ühe prantsuse ametniku samal aastal FIHi asutama. (Allikas: Olympedia, „Hockey“ (olympedia.org/sports/HOC) ja selle olümpiamängude lehed; bharatiyahockey.org, „Golden Olympic Moments“)
- Inglismaa, Iirimaa, Šotimaa ja Wales osalesid igaüks eraldi ning igaüks võitis medali. (Allikas: Olympedia, „Hockey“ (olympedia.org/sports/HOC) ja selle olümpiamängude lehed; bharatiyahockey.org, „Golden Olympic Moments“)
- Uhlenhorster HC läks sinna klubina ja esindas riiki. (Allikas: Olympedia, „Hockey“ (olympedia.org/sports/HOC) ja selle olümpiamängude lehed; bharatiyahockey.org, „Golden Olympic Moments“)
- Jaapan võttis sellegipoolest hõbeda, sest osales vaid kolm võistkonda. (Allikas: Olympedia, „Hockey“ (olympedia.org/sports/HOC) ja selle olümpiamängude lehed; bharatiyahockey.org, „Golden Olympic Moments“)
- Meeskond treenis teel sinna tekil. (Allikas: Olympedia, „Hockey“ (olympedia.org/sports/HOC) ja selle olümpiamängude lehed; bharatiyahockey.org, „Golden Olympic Moments“)
- Practising on deck meant balls regularly flew into the sea, and hundreds were lost before the team reached Germany. (Allikas: Olympedia, „Hockey“ (olympedia.org/sports/HOC) ja selle olümpiamängude lehed; bharatiyahockey.org, „Golden Olympic Moments“)
- See oli tingimus, mis lõpuks IFWHA FIHiga ühendas. (Allikas: Olympedia, „Hockey“ (olympedia.org/sports/HOC) ja selle olümpiamängude lehed; bharatiyahockey.org, „Golden Olympic Moments“)
- Kolm, neli ja kuus. (Allikas: Olympedia, „Hockey“ (olympedia.org/sports/HOC) ja selle olümpiamängude lehed; bharatiyahockey.org, „Golden Olympic Moments“)
- 1908, 1924, 1936, 1980. (Allikas: Olympedia, „Hockey“ (olympedia.org/sports/HOC) ja selle olümpiamängude lehed; bharatiyahockey.org, „Golden Olympic Moments“)
- India lõi 38 väravat ja laskis lüüa vaid ühe, finaalis Saksamaa vastu. (Allikas: Olympedia, „Hockey“ (olympedia.org/sports/HOC) ja selle olümpiamängude lehed; bharatiyahockey.org, „Golden Olympic Moments“)

Allikad: Ainult esmased ja ametlikud allikad, ilma Vikipeedia viideteta: FIH ja selle kontinentaalliidud, rahvuslikud liidud, The Hockey Museum, Olympic Channel ja Olympedia, Guinness World Records, klubide ja tootjate enda ajalood, muuseumid ning nimetatud usaldusväärne meedia.

Tee testid: https://insporta.app/try?utm_source=book&utm_medium=referral