# Peatükk 1: Uisutamine enne spordiala

Iluuisutamine · Peatükk 1: Uisutamine enne spordiala · Insporta Book (https://book.insporta.app/et/figure-skating/interesting-facts/chapter-1-skating-before-the-sport/)

Uisutamine enne seda, kui see spordialaks sai: luuuisud, Madalmaad, külmamessid Thamesil, maalid, kuninglikud isikud, esimesed jääväljakud ja klubid, uisutamine raamatutes, uisuvalmistajad ja Fensi soomaa võidusõitjad.

## 1.11 Luuuisud

Veise sääreluud jalge all: Londoni leiud, FitzStepheni ülestähendus aastast 1173 ja miks uisutamine võis alguse saada Soomes.

### Test 1: Luust uisud

- London Museumil on 12. sajandi luuuisk, umbes 245 mm pikk, täpselt sellist tüüpi. (Allikas: London Museum, kogu ese A1637, luust uisk (12. sajand), koos FitzStepheni 1173. aasta kirjeldusega)
- Muuseum märgib, et põhjamüüri taga olevat soo kutsuti „Moor“ ehk „Moorfields“. (Allikas: London Museum, kogu ese A1637, luust uisk (12. sajand), koos FitzStepheni 1173. aasta kirjeldusega)
- Ta kirjutas, et teravikuga jääle löömine saatis nad edasi sama kiiresti kui lendav lind. (Allikas: London Museum, kogu ese A1637, luust uisk (12. sajand), koos FitzStepheni 1173. aasta kirjeldusega)
- Mängijad kasutasid oma teivaid, et üksteist jalust maha lüüa. (Allikas: Fordham University, Medieval London: Objects, Ice skates (medievallondon.ace.fordham.edu))
- Mõnel leiul ei ole auke üldse, nii et nende omanikud võisid luu peal lihtsalt tasakaalu hoida. (Allikas: Fordham University, Medieval London: Objects, Ice skates (medievallondon.ace.fordham.edu))
- Ühelgi piirkonnal ei ole 100 ruutkilomeetri kohta rohkem järvi; mudelis säästsid luuuisud seal talvisel rändajal umbes kümnendiku energiast. (Allikas: Wiley-Blackwell Formenti ja Minetti uuringu kohta, Biological Journal of the Linnean Society (ScienceDaily, 26. detsember 2007))
- Luu on juba rasvane, nii et jää ja vesi jäid sellele harva külge; lisarasv aitas, kui jäid. (Allikas: Stichting Schaatshistorie, The origin of skating (schaatshistorie.nl))
- Umbes 3000 eKr, siis 1173, umbes 1240 ja 1555, mil peeti veel 5–8 km luutaldadega võidusõite. (Allikas: ScienceDaily 2007 (Formenti ja Minetti); London Museum A1637; Schaatshistorie.nl, The first wooden skates ja The origin of skating)
- Jäähalli energiaandmed sisestati arvutimudelisse ja mudeli tulemused osutasid Soomele. (Allikas: Wiley-Blackwell Formenti ja Minetti uuringu kohta, Biological Journal of the Linnean Society (ScienceDaily, 26. detsember 2007))
- Soome paistis silma umbes 10 %-ga; teiste Põhja-Euroopa riikide puhul oli kokkuhoid umbes 1 %. (Allikas: Wiley-Blackwell Formenti ja Minetti uuringu kohta, Biological Journal of the Linnean Society (ScienceDaily, 26. detsember 2007))

## 1.12 Madalmaad jääl

Esimesed puituisud, hollandi keele sõna uisu kohta, püha Lidwina ja Elfstedentocht.

### Test 1: Uisutamine Madalmaades

- Amsterdami uisk dateeritakse umbes aastasse 1240 ja Groenmarkti kaevamistelt pärit uisk umbes aastasse 1280. (Allikas: Stichting Schaatshistorie, The first wooden skates (schaatshistorie.nl))
- Sõna „uisk“ tähendus tekkis 1500. aastate lõpus, kui keskhollandi keel andis teed uushollandi keelele. (Allikas: Stichting Schaatshistorie, The word 'skate' (schaatshistorie.nl))
- Leeuwarden on traditsiooniline start ja finiš, vahepeal Sneek, Stavoren, Harlingen ja Dokkum. (Allikas: Stichting Schaatshistorie, Elfstedentocht: the tour of tours (schaatshistorie.nl))
- Kiiresti lähenev sõber ei suutnud aeglustada, hoidis temast kinni ja neljateistaastane kukkus murdunud jääpankadele. (Allikas: Stichting Schaatshistorie, Lidwina of Schiedam: on skates or on pattens? (schaatshistorie.nl))
- Jan Brugmani tekstis on sõna sandalia, seega näitab pilt tõenäoliselt oma aja uiske. (Allikas: Stichting Schaatshistorie, The word 'skate' (schaatshistorie.nl); Stichting Schaatshistorie, Lidwina of Schiedam: on skates or on pattens? (schaatshistorie.nl))
- Sula oli keskpäevaks rikkunud jää Harlingeni ja Bolswardi ümbruses; võitis teoloogiatudeng Minne Hoekstra. (Allikas: Stichting Schaatshistorie, Elfstedentocht: the tour of tours (schaatshistorie.nl))
- Pim Mulier andis mälestusristi uisutajatele, kes finišeerisid. (Allikas: Stichting Schaatshistorie, Elfstedentocht: the tour of tours (schaatshistorie.nl))
- 1909, 1941, 1956 ja 1997; 1956. aasta viis said finišeerija ristid, mitte kuldmedalid. (Allikas: Stichting Schaatshistorie, Elfstedentocht: the tour of tours (schaatshistorie.nl))
- Umbes 1395, siis 1498, siis 1599, mil schaetse ilmus schoverlincki ja schaverdijne kõrvale. (Allikas: Stichting Schaatshistorie, Lidwina of Schiedam: on skates or on pattens? (schaatshistorie.nl); Stichting Schaatshistorie, The word 'skate' (schaatshistorie.nl))
- Lenie van der Hoorn Ter Aarist 1985. aastal; enne seda ei olnud naistele võistlust. (Allikas: Stichting Schaatshistorie, Elfstedentocht: the tour of tours (schaatshistorie.nl))

## 1.13 Külmamessid Thamesil

Suur pakane aastatel 1683–84, viimane mess 1814 ning mida londonlased külmunud jõel tegid ja ostsid.

### Test 1: Messid külmunud Thamesil

- Ta ületas jää Westminster Stairsilt ja kõndis õhtul tagasi üle jää Horse-ferry juurde. (Allikas: The Diary of John Evelyn, köited 1 ja 2 (Project Gutenberg))
- Iga nimega trükiti päev ja aasta ning trükkal võtvat väidetavalt viis naela päevas. (Allikas: The Diary of John Evelyn, köited 1 ja 2 (Project Gutenberg))
- Seal olid ka hobuse- ja kaarikuvõistlused, nukunäidendid ja kelgud; ta nimetas seda karnevaliks vee peal. (Allikas: The Diary of John Evelyn, köited 1 ja 2 (Project Gutenberg))
- Ta kirjutas, et merekivisöe tahmane aur täitis õhu ja muutis hingamise raskeks. (Allikas: The Diary of John Evelyn, köited 1 ja 2 (Project Gutenberg))
- Royal Museums Greenwichis on gravüür laadast Three Cranes Wharfi ääres, Blackfriarsi lähedal. (Allikas: London Museum, jäälaada mälestusese A9395/5 ja lendleht A23136 (veebruar 1814); Royal Museums Greenwich, PAH9908 ja PAH9909, 1814. aasta Thamesi jäälaada gravüürid)
- Nimed ja sõnumid pandi valmisraamidesse ja müüdi mälestusesemetena mõne penni eest. (Allikas: London Museum, jäälaada mälestusese A9395/5 ja lendleht A23136 (veebruar 1814))
- Laadad võlusid enamikku londonlasi ja letipidajaid, kuid olid muuseumi sõnul sadamale katastroof. (Allikas: Royal Museums Greenwich, PAH9908 ja PAH9909, 1814. aasta Thamesi jäälaada gravüürid)
- Kanded kestavad 6. jaanuarist 5. veebruarini 1684, mil enamik putkasid oli maha võetud. (Allikas: The Diary of John Evelyn, köited 1 ja 2 (Project Gutenberg))
- Maal on aastast 1684, raamatu tiitelleht 5. veebruarist 1814, lammutamine aastast 1831. (Allikas: London Museum, ese 49.80 (Hondius, 1684) ja lendleht A23136 (1814); Royal Museums Greenwich, PAH9908)
- B on 1684. A on 1662, mil Evelyn leidis Thamesi külmununa, C 1814. aasta viimane laat ja D silla lammutamine. (Allikas: The Diary of John Evelyn, köited 1 ja 2 (Project Gutenberg); Royal Museums Greenwich, PAH9908 ja PAH9909, 1814. aasta Thamesi jäälaada gravüürid)

## 1.14 Uisutamine maalidel

Bruegel, Avercamp, Gilbert Stuart ja Uisutav Pastor: jää galeriides.

### Test 1: Uisutajad vanadel maalidel

- Ta tegi sellest oma žanri varsti pärast 1600. aastat, tuginedes Bruegeli 1560. aastate talvemaastikele. (Allikas: Rijksmuseum, Hendrick Avercamp (rijksmuseum.nl, Hollandi meistrite lugu))
- Ta sündis Amsterdamis ja kasvas üles Kampenis Overijsselis. (Allikas: Rijksmuseum, Hendrick Avercamp (rijksmuseum.nl, Hollandi meistrite lugu))
- Uisutajad kukuvad, kelgud veavad koormaid ja varesed nokivad surnud hobust selles otsi-ja-leia-pildis. (Allikas: Rijksmuseum, Hendrick Avercamp (rijksmuseum.nl, Hollandi meistrite lugu))
- Tema jää on askeldav ja särav ning selle peal olev lõbu loeb alati rohkem kui ilm. (Allikas: Rijksmuseum, Hendrick Avercamp (rijksmuseum.nl, Hollandi meistrite lugu))
- Muuseum loeb seda allegooriana: linnud tähistasid hingi ja lõks kuradi kiusatusi. (Allikas: Royal Museums of Fine Arts of Belgium, Bruegel, Winter Landscape with Skaters and Bird Trap (1565), Google Arts & Culture'is)
- See oli tema esimene täispikk portree ja lõpetas viis aastat Benjamin Westi õpilasena; hiljem peeti seda Gainsborough’ tööks. (Allikas: National Gallery of Art, Gilbert Stuart, The Skater (Portrait of William Grant), 1950.18.1)
- National Galleries of Scotland ostis pildi 1949. aastal; see on välja pandud Raeburni tööna umbes aastast 1795. (Allikas: National Galleries of Scotland, Reverend Robert Walker Skating on Duddingston Loch, NG 2112)
- 1565, umbes 1608, 1782 ja umbes 1795. (Allikas: Royal Museums of Fine Arts of Belgium (Bruegel, 1565); Rijksmuseum (Avercamp); National Gallery of Art 1950.18.1; National Galleries of Scotland NG 2112)
- Royal Academy näitas seda 1782. aastal ja uuesti 1878. aastal; müük Washingtonile toimus 1950. aastal. (Allikas: National Gallery of Art, Gilbert Stuart, The Skater (Portrait of William Grant), 1950.18.1)
- Stuarti lõuend on 245,5 × 147,4 cm; Bruegeli paneel, „Uisutav pastor“ ja Hondiuse laat on palju väiksemad. (Allikas: National Gallery of Art 1950.18.1; Royal Museums of Fine Arts of Belgium (Bruegel, 1565); National Galleries of Scotland NG 2112; London Museum 49.80)

## 1.15 Kuninglikud isikud jääl

Charles II õukond uue kanali ääres, kuninganna Victoria ja prints Albert Frogmore'is, Talvena riietatud prints ja tsaar Neval.

### Test 1: Kuningad, kuningannad ja jää

- Ta imestas, kui kiiresti nad liikusid ja kui ootamatult suutsid täies kihutuses peatuda. (Allikas: The Diary of John Evelyn, köited 1 ja 2 (Project Gutenberg))
- Raudsed uisud, lisab märge Pepysi päeviku juures, tulid Inglismaale hollandlastelt koos nende nimega. (Allikas: The Diary of John Evelyn, köited 1 ja 2 (Project Gutenberg); The Diary of Samuel Pepys, 1. detsember 1662 (Project Gutenberg))
- Suur pakane oli saabunud ja nädal hiljem läks ta parki tagasi neid uuesti vaatama. (Allikas: The Diary of Samuel Pepys, 1. detsember 1662 (Project Gutenberg))
- Ta kirjutas, et polnud kunagi varem jääl olnud. (Allikas: Royal Collection Trust, RCIN 605929, koos kuninganna Victoria päevikuga 30. detsembrist 1840)
- Ta kukkus mängu ajal, kuid tõusis, nagu ta märkis, kohe uuesti püsti. (Allikas: Royal Collection Trust, RCIN 605929, koos kuninganna Victoria päevikuga 30. detsembrist 1840)
- Prints, hilisem Edward VII, kandis Windsori lossis „Aastaaegade elavate piltide“ jaoks pikka valget habet. (Allikas: Royal Collection Trust, RCIN 2900030, Walesi prints Talvena (Roger Fenton, 10. veebruar 1854))
- Peterburi Neeval toimunud jääpeod järgnesid Ameerika uisutaja külaskäigule. (Allikas: Stichting Schaatshistorie, Ice skating history abroad (schaatshistorie.nl))
- 1662, 1840, 1854 ja 1875, mil rong viis Walesi printsi Sandringhami. (Allikas: Diary of John Evelyn; Royal Collection Trust, RCIN 605929 ja RCIN 2900030; Museum of Cambridge, The History of Fen Skating)
- Ta kõndis edasi-tagasi, kuni Albert ja teised uisutasid ja mängisid. (Allikas: Royal Collection Trust, RCIN 605929, koos kuninganna Victoria päevikuga 30. detsembrist 1840)
- B on 1840. A on 1662. aasta kanaliuisutamine, C Fentoni 1854. aasta foto ja D 1875. aasta peatatud rong. (Allikas: Diary of John Evelyn; Royal Collection Trust, RCIN 605929 ja RCIN 2900030; Museum of Cambridge, The History of Fen Skating)

## 1.16 Varased jääväljakud

1876. aasta Glaciarium ja seda eelnenud jääväljak ning kuidas New Yorgi pargid külmunud järvedest tehisjääni jõudsid.

### Test 1: Esimesed jääväljakud

- See algas lõuendtelgis Kings Roadi ääres ja kolis hiljem sama tänava suuremasse ruumi. (Allikas: Guinness World Records, First ice rink (Glaciarium, 1876); International Institute of Refrigeration, FRIDOC kirje 2006-2075 Glaciariumi ja John Gamgee kohta)
- Itaalias sündinud, töötas ta instituudi sõnul ka jahutatud haiglalaeval. (Allikas: Guinness World Records, First ice rink (Glaciarium, 1876); International Institute of Refrigeration, FRIDOC kirje 2006-2075 Glaciariumi ja John Gamgee kohta)
- Ta kohandas selle uisutamiseks: vaskptorud kandsid jahutatud segu põranda all ja vesi külmus peal. (Allikas: Guinness World Records, First ice rink (Glaciarium, 1876))
- See oli vähem edukas kui hilisem Glaciarium, millel vähemalt polnud searasva lõhna. (Allikas: Guinness World Records, First ice rink (Glaciarium, 1876))
- Alpimaastikud seintel ja minstrelite galerii ei suutnud avalikkuse huvi säilitada. (Allikas: Guinness World Records, First ice rink (Glaciarium, 1876))
- Uisutajad kasutasid seda enne pargi valmimist ja see tühjendati tasemeni, mis külmus kergemini. (Allikas: NYC Parks, The History of Ice Skating in New York City Parks (nycgovparks.org))
- Pargitiikidel uisutamine oli 19. sajandil nii populaarne, et signaalist sai linna traditsioon. (Allikas: NYC Parks, The History of Ice Skating in New York City Parks (nycgovparks.org))
- 1841, 1876, 1939–1940 maailmanäitus ja 1950; Kate Wollman andis Central Parki jääväljaku jaoks 600 000 dollarit. (Allikas: Guinness World Records, First ice rink (Glaciarium, 1876); NYC Parks, The History of Ice Skating in New York City Parks (nycgovparks.org))
- Enne 1870. aastaid, 1920, 1950 ja 1964–1965 maailmanäitus. (Allikas: NYC Parks, The History of Ice Skating in New York City Parks (nycgovparks.org))
- A on esimene telgipõrand umbes 16 × 24 jalga; B on pikem ruum 40 × 24 jalga. (Allikas: Guinness World Records, First ice rink (Glaciarium, 1876))

## 1.17 1800. aastate uisuklubid

Põhja-Ameerika esimene uisuklubi ja selle päästetöö, Edinburghi selts, Viini klubi ja Pariisi punased jakid.

### Test 1: Esimesed uisuklubid

- Selle liikmed uisutasid Philadelphia ümbruse külmunud jõgedel ja järvedel. (Allikas: Philadelphia Skating Club and Humane Society, Club history (pschs.org))
- See selts organiseeriti 1770. aastal uppumise eest päästmiseks; uisutajad võtsid selle ülesanded üle. (Allikas: Philadelphia Skating Club and Humane Society, Club history (pschs.org))
- Muutus toimus 28. veebruaril 1861, kaksteist aastat pärast uisutajate klubi asutamist. (Allikas: Philadelphia Skating Club and Humane Society, Club history (pschs.org))
- Ardmore’i jääväljak avati 1938. aastal ja laiendati hiljem aastaringseks uisutamiseks. (Allikas: Philadelphia Skating Club and Humane Society, Club history (pschs.org))
- Aastatel 1923–1945 võitsid klubi liikmed 16 riiklikku tiitlit. (Allikas: Philadelphia Skating Club and Humane Society, Club history (pschs.org))
- Galeriid nimetavad seda Suurbritannia vanimaks omataoliseks klubiks; „Uisutav pastor“ oli selle liige. (Allikas: National Galleries of Scotland, Reverend Robert Walker Skating on Duddingston Loch, NG 2112)
- Haines lisas elemente, nagu madalpiruett, ja kavandas uisu, mida kunstiuisutajad kasutasid aastakümneid. (Allikas: Stichting Schaatshistorie, Ice skating history abroad (schaatshistorie.nl))
- 1770, 1849, 1861 ja 1924, Philadelphia Ice Palace’is; see võõrustas neid uuesti 1934. aastal. (Allikas: Philadelphia Skating Club and Humane Society, Club history (pschs.org))
- Schuylkilli jõgi teenis seda 1900. aastate algusesse, Ice Palace 1910. aastast ja Ardmore 1938. aastast. (Allikas: Philadelphia Skating Club and Humane Society, Club history (pschs.org))
- Punases jakis klubi armastas uisutamist kunstina; selle liige J. Garcin avaldas 1812. aastal raamatu Le Vrai Patineur. (Allikas: Stichting Schaatshistorie, Ice skating history abroad (schaatshistorie.nl))

## 1.18 Uisutamine raamatutes

Hans Brinkeri hõbeuisud, härra Pickwick jääl, Amy March jões, Levin ja Kitty, Wordsworthi lapsepõlv ja esimene uisutamise õpik.

### Test 1: Uisutamine lehekülgedel

- Tüdrukud kuulevad esimestena võistlusest ning rihmade, hõbekellukeste ja pandladega uiskudest. (Allikas: Mary Mapes Dodge, Hans Brinker, or the Silver Skates (Project Gutenberg))
- Hansi väike õde, kes uisutas kulunud kingadel, lendab üle jää auhinda võtma. (Allikas: Mary Mapes Dodge, Hans Brinker, or the Silver Skates (Project Gutenberg))
- Peter on oma rihma uue augu tegemisel peaaegu pooleks lõiganud; Hansi rihmaga võidab ta. (Allikas: Mary Mapes Dodge, Hans Brinker, or the Silver Skates (Project Gutenberg))
- Ka petis, lisab Pickwick, pärast seda, kui oli lasknud Sam Wellerel uisud ära võtta. (Allikas: Charles Dickens, The Pickwick Papers, XXX peatükk (Project Gutenberg))
- Laurie lamab pikali ja hoiab teda üleval, kuni Jo veab aiast latti, kaheksandas peatükis. (Allikas: Louisa May Alcott, Little Women, VIII peatükk (Project Gutenberg))
- Kitty nõbu tervitab teda seal kui esimest uisutajat Venemaal ja ütleb, et ta paneks uisud jalga. (Allikas: Leo Tolstoy, Anna Karenina, esimene osa (Project Gutenberg))
- Levin kukub allservas peaaegu, taastab tasakaalu ja uisutab naerdes minema, kuni Kitty vaatab. (Allikas: Leo Tolstoy, Anna Karenina, esimene osa (Project Gutenberg))
- Pärast praksatust jäid vee peale hõljuma vaid tema müts, kindad ja taskurätik. (Allikas: Charles Dickens, The Pickwick Papers, XXX peatükk (Project Gutenberg))
- Nende jäämängud kopeerisid jahti, sarve, koerte salga ja jänesega. (Allikas: William Wordsworth, The Prelude, Book First (Project Gutenberg))
- Suurtükiväe leitnant lõpetab oma peatükid südame kujundiga, pärast lendavat Merkuuri. (Allikas: Robert Jones, A Treatise on Skating, London 1772 (Internet Archive'i skaneering esimesest väljaandest))

## 1.19 Varasemad uisuvalmistajad

Külasepadest vabrikuteni: Sheffield ja John Wilson, Remscheid, Philadelphia esimene täismetallist uisk ja Halifaxi klamber.

### Test 1: Kes uiske valmistas

- Uisutegemine Põhja-Ameerikas kasvas umbes aastast 1850 ja kiiruisud järgnesid pärast 1880. aastaid. (Allikas: Stichting Schaatshistorie, Ice skating history abroad (schaatshistorie.nl))
- Uisutamine oli jõudnud Kanadasse brittidega, pärast seda kui nad olid 1713. aastal vallutanud Prantsuse Nova Scotia. (Allikas: Stichting Schaatshistorie, Ice skating history abroad (schaatshistorie.nl))
- Selle tehased müüsid peamiselt teistesse Euroopa riikidesse ja Põhja-Ameerikasse. (Allikas: Stichting Schaatshistorie, Ice skating history abroad (schaatshistorie.nl))
- Fen-uiske taoti samal ajal veel külasepikodades. (Allikas: Stichting Schaatshistorie, Ice skating history abroad (schaatshistorie.nl))
- Seal öeldakse, et ta olevat palunud neid enda ja abikaasa jaoks, ning nimetatakse Wilsonit kuninglikuks tööriistategijaks. (Allikas: National Trust Collections, NT 82656, uisusaapad märgisega John Wilson, Marsden Bros & Co, Sheffield)
- Kirje kuulub pruunidele nahast uisusaabastele umbes aastatest 1900–1930, märgistusega John Wilson, Marsden Bros & Co. (Allikas: National Trust Collections, NT 82656, uisusaapad märgisega John Wilson, Marsden Bros & Co, Sheffield)
- Tema poeg Minne, teoloogiatudeng, võitis 200 km tuuri 2. jaanuaril 1909. (Allikas: Stichting Schaatshistorie, Elfstedentocht: the tour of tours (schaatshistorie.nl))
- 1551, 1848, 1865 ja 1896. (Allikas: Stichting Schaatshistorie, The word 'skate' (schaatshistorie.nl); Stichting Schaatshistorie, Ice skating history abroad (schaatshistorie.nl); National Trust Collections, NT 82656, uisusaapad märgisega John Wilson, Marsden Bros & Co, Sheffield)
- Haynes'i firma ostis ühendatud ettevõtte 1898. aastal ja 1914. aastaks valmistas see uiske, lõikeriistu ja saage. (Allikas: National Trust Collections, NT 82656, uisusaapad märgisega John Wilson, Marsden Bros & Co, Sheffield)
- A on luutalaga uisk, B raudteraga puituisk, C täielikult metallist uisk ja D tänapäevane uisusaabas. (Allikas: Stichting Schaatshistorie, Ice skating history abroad (schaatshistorie.nl); Stichting Schaatshistorie, The first wooden skates (schaatshistorie.nl))

## 1.20 Fensi uisutamine

Võidusõidud raha ja lambaliha nimel Fensis, Welney Smartid, uisutajad rongi vastu ja Cambridge'is asutatud liit.

### Test 1: Võidusõit Fensis

- Auhinnaraha oli esimesel päeval kakskümmend ginee ja teisel viiskümmend. (Allikas: Museum of Cambridge, Capturing Cambridge: The History of Fen Skating (8. september 2021))
- Kaalul oli umbes 10 naela, pool sellest võitjale, ajal kui põllutööline teenis üksteist šillingit nädalas. (Allikas: Museum of Cambridge, Capturing Cambridge: The History of Fen Skating (8. september 2021))
- Tal oli seitse sekundit varuks. (Allikas: Museum of Cambridge, Capturing Cambridge: The History of Fen Skating (8. september 2021))
- Auhinnaks võis olla toit: pubi ette riputatud lihatükk tähistas järgmise päeva võistlust. (Allikas: Museum of Cambridge, Capturing Cambridge: The History of Fen Skating (8. september 2021))
- Cambridge'i ajakirjanik James Drake Digby kuulus selle asutamiskomiteesse. (Allikas: Museum of Cambridge, Capturing Cambridge: The History of Fen Skating (8. september 2021))
- Aastatel 1880–1933 peeti enamik meistrivõistluste kohtumisi Swaveseys või Lingay Fenis. (Allikas: Museum of Cambridge, Capturing Cambridge: The History of Fen Skating (8. september 2021))
- Muuseumis hoitakse tema uiske ja kolmerattalist versiooni, mida kasutati Waterbeachis. (Allikas: Museum of Cambridge, Capturing Cambridge: The History of Fen Skating (8. september 2021))
- 1763, 1821, 1854–55 talv ja 1879. (Allikas: Museum of Cambridge, Capturing Cambridge: The History of Fen Skating (8. september 2021))
- Ta võitis 30 sekundiga; mõni päev hiljem peatasid lambid Walesi printsi rongi korduvalt. (Allikas: Museum of Cambridge, Capturing Cambridge: The History of Fen Skating (8. september 2021))
- Kaheksateist uisutajat sõitis kolm miili kuue pöördega umbes 2000 inimese ees. (Allikas: Museum of Cambridge, Capturing Cambridge: The History of Fen Skating (8. september 2021))

Allikad: Ainult esmased ja ametlikud allikad, ilma Wikipediata: muuseumide ja galeriide andmed (London Museum, Royal Museums Greenwich, Rijksmuseum, National Galleries of Scotland, National Gallery of Art, Royal Collection Trust, Museum of Cambridge, National Trust), Stichting Schaatshistorie, NYC Parks, Philadelphia Skating Club, Guinness World Records ning originaaltekstid Project Gutenbergis ja Internet Archive'is. Iga fakt on koos allikaga kirjas failis docs/FIGURE_SKATING_VERIFIED_FACTS.md.

Tee testid: https://insporta.app/try?utm_source=book&utm_medium=referral