# Pall mängust väljas · Jalgpall, Tase 1: Algaja

Jalgpall · Tase 1: Algaja · Insporta Book (https://book.insporta.app/et/football/level-1/out-of-play/)

Pall mängust väljas: 100 fakti, 10 testi.

Millal on pall mängus ja millal mängust väljas. Küljejooned ja otsajooned. Kolm erinevat taasalustamist: küljesissevise, väravaesine lahtilöök ja nurgalöök.

## Test 1: Mõisted

- Pall on mängus alati, kui see on väljakul ja kohtunik ei ole mängu peatanud.
- Pall on mängust väljas, kui see on täielikult üle piirjoone või kui kohtunik mängu peatab.
- Küljesissevise taasalustab mängu, kui pall on läinud üle küljejoone välja.
- Kui ründaja puudutab palli viimasena enne, kui see ületab otsajoone väljaspool väravat, taasalustab kaitsev võistkond väravaesise lahtilöögiga oma väravaalast.
- Kui kaitsja puudutab palli viimasena enne, kui see ületab tema enda otsajoone väljaspool väravat, saavad ründajad nurgalöögi.
- Väljaku kaks pikka külge on küljejooned.
- Otsajooned on kaks lühemat piirjoont, kus seisavad väravapostid. Nende ületamine toob kaasa kas väravaesise lahtilöögi või nurgalöögi.
- Sama „kogu pall täielikult üle“ kriteerium kehtib nii mängust väljas oleva palli kui ka väravate puhul.
- Nurgakaar on väike veerandring igas väljaku nurgas. Pall asetatakse nurgalöögi jaoks selle sisse.
- „Viimati puudutanud“ mängija määrab taasalustamise liigi (küljesissevise saaja, väravaesine lahtilöök või nurgalöök).

## Test 2: Arvud ja mõõtmed

- Igas neljas nurgas on 1 m veerandringi kujuline nurgakaar.
- Nurgalöögil peavad vastased hoidma nurgakaarest vähemalt 9,15 m (10 jardi) kaugusel, kuni pall on mängus.
- Vastased võivad küljesissevisel seista kõige lähemal, teised hoiavad kohtuniku palli juures veidi rohkem ruumi ja karistus- või vabalöök nõuab kõige rohkem.
- Väravaesisel lahtilöögil peavad vastased olema karistusalast väljaspool, kuni pall on mängus.
- Küljesissevisel peavad mõlemad jalad olema küljejoonel või selle taga. Isegi üks jalg ees muudab viske kehtetuks.
- Viskaja peab palli hoidma mõlema käega ja viskama selle pea tagant ja pea kohalt.
- Suurtes liigades on mängu kohta mõlema võistkonna peale kokku keskmiselt umbes 10–11 nurgalööki.
- Väravaesised lahtilöögid on sagedased – tippliigades tavaliselt 12–14 mängu kohta mõlema võistkonna peale kokku.
- Küljesissevise on kõige sagedasem taasalustamine, tavaliselt 35–45 mängu kohta mõlema võistkonna peale kokku.
- Pall asetatakse nurgakaarde, mis on kõige lähemal kohale, kust pall välja läks; kui pall on löödud, on see mängus ja lööja ei tohi seda uuesti puudutada, enne kui keegi teine on seda puudutanud.

## Test 3: Kes ja kus

- Küljesissevise saanud võistkonna iga mängija võib seda sooritada. Võistkond valib, kes.
- Kaitsev võistkond valib väravaesist lahtilööki sooritama suvalise mängija. Kõige sagedamini teeb seda väravavaht.
- Iga ründava võistkonna mängija võib nurgalööki sooritada. Võistkondadel on standardolukordade jaoks sageli spetsialistid.
- Küljesissevise sooritatakse küljejoone kohast, kus pall selle ületas.
- Väravaesise lahtilöögi võib sooritada mis tahes kohast väravaala sees (A).
- Pall asetatakse nurgakaare sisse selles nurgas, mis on kõige lähemal kohale, kus pall otsajoone ületas.
- Selle külje abikohtunik näitab tavaliselt, kes palli viimasena puudutas, ja kohtunik kinnitab taasalustamise.
- Küljesissevise on taasalustamine, kui pall on läinud üle küljejoone välja.
- Kaitsev võistkond puudutas palli viimasena enne, kui see ületas oma otsajoone, seega taasalustavad ründajad nurgalöögiga.
- Kui ründav võistkond puudutab palli viimasena enne, kui see ületab otsajoone, saavad kaitsjad väravaesise lahtilöögi.

## Test 4: Lubatu ja keelatu

- Reeglipärase küljesissevise jaoks tuleb kasutada mõlemat kätt.
- Reegel 15 nõuab, et mõlemad jalad oleksid küljejoonel VÕI selle taga maas. Joonel endal seismine on lubatud; täielikult mänguväljaku sees seismine on vale küljesissevise.
- Kui nurgalöök on sooritatud, on pall mängus nagu iga teinegi; kui see läheb seejärel üle küljejoone, saavad vastased küljesissevise.
- Pärast väravaesist lahtilööki (nagu enamiku taasalustamiste puhul) ei tohi lööja palli uuesti puudutada, enne kui seda on mänginud teine mängija. Selle eest saab vastasvõistkond vabalöögi.
- Küljesissevise on taasalustamiste seas ainulaadne, sest kasutatakse käsi, mitte jalgu.
- Enne viset on hoojooks lubatud. Mängijad võivad joosta mõne sammu, kui mõlemad jalad on palli lahtilaskmise hetkel joonel või selle taga.
- Pall peab olema nurgakaare sees. Lööja keha võib liikuda; reegel käib palli asukoha kohta.
- Küljesissevisest ei saa väravat lüüa otse. Kui pall läheb otse viskaja enda väravasse, saavad vastased nurgalöögi.
- Küljesissevisel peavad vastased seisma vähemalt 2 m kaugusel kohast, kus seda sooritatakse.
- Kõigi taasalustamiste puhul kehtib sama reegel: lööja ei tohi palli kaks korda järjest mängida.

## Test 5: Tagajärjed ja rikkumised

- Küljesissevise taasalustab mängu pärast seda, kui pall on ületanud küljejoone, ja viskaja ei tohi seda uuesti puudutada, enne kui seda on puudutanud teine mängija.
- Mõlemad jalad peavad olema küljejoonel või selle taga. Jalg ees muudab viske kehtetuks.
- Palli kaks korda puudutamine enne, kui teine mängija on seda puudutanud, on vabalöögiga karistatav rikkumine.
- Pall peab olema nurgakaare sees. Kui ei ole, löök korratakse.
- Nurgalipu kallal toimetamine on ebasportlik käitumine ja hoiatusega karistatav rikkumine.
- Loata sisenemine toob kaasa mängija väljakult eemaldamise ja võimalik, et hoiatuse.
- Reegel, et palli ei tohi teist korda puudutada enne teist mängijat, kehtib kõigi taasalustamiste puhul. Vabalöök.
- Tahtlik käega mäng on karistuslöögiga karistatav rikkumine ning toimepanija enda karistusalas tähendab see penaltit.
- Alates 2019. aastast on pall mängus kohe, kui väravaesine lahtilöök on sooritatud, nii et võistkonnakaaslane võib selle vastu võtta karistusalas.
- Kaitsja sisenemine 9,15 m alasse võib tingida kordamise. Püsiv sisenemine võib tuua kollase kaardi.

## Test 6: Ajaloolised faktid

- Küljesissevise võttis FA kasutusele 1873. aastal. Enne seda löödi pall pärast küljejoone ületamist jalaga tagasi mängu.
- Nurgalöök lisati reeglitesse 1872. aastal. Enne seda võisid kaitsjad iga mängust väljaläinud palli korral lüüa palli otse otsajoonelt.
- „Mõlemad käed, pea tagant ja pea kohalt“ nõue formaliseeriti 19. sajandi lõpul.
- Väravaesine lahtilöök tuli esimesena ja nurgalöök mõned aastad hiljem; väravaesise lahtilöögi mängimine karistusalas on hiljutine muudatus.
- Alates 2019. aastast on pall väravaesisel lahtilöögil mängus kohe, kui see on löödud. Varem pidi pall esmalt karistusalast lahkuma.
- Varajasel jalgpallil olid kohalikud erinevused. Mõnes lubati ühe käega visked või visati pall otse üles – FA formaliseeris selle 1882. aastal.
- 9,15 m on olnud vastaste standardne vahemaa standardolukordades alates 19. sajandi lõpust.
- Rory Delapi pikad visked Stoke City eest alates 2008. aastast muutsid küljesissevise millekski nurgalöögi sarnaseks.
- Suurema osa mängu ajaloost pidi väravaesine lahtilöök karistusalast lahkuma; praegune reegel paneb palli mängu kohe, kui seda lüüakse.
- „Kogu pall täielikult üle“ kriteerium on olnud reeglite osa alates 20. sajandi algusest.

## Test 7: Erandid ja piirjuhtumid

- Kui pall on läinud mängust välja, ei muuda taasalustamist see, et tuul puhub selle tagasi väljakule.
- Nurgalipud on väljaku osa. Normaalne on, et pall jääb pärast lipu tabamist mängu.
- Kui küljesissevise ei sisene mänguväljakule, sooritab seda uuesti sama võistkond.
- Pall on väljas niipea, kui see tervikuna on joonest üle, isegi õhus.
- Kohtunik on väljaku osa. Kui pall ei ületanud joont, mäng jätkub.
- Küljesissevise koht on fikseeritud sinna, kus pall joone ületas. Kohtunikud lubavad väikest kõrvalekallet, kuid mitte olulist.
- Kui pall on väljas, kehtib vastav taasalustamine. Kaotsi läinud palli ei saa uuesti kasutada; kasutatakse teist palli.
- Iga ründava võistkonna mängija võib nurgalööki sooritada. Väravavahid teevad seda harva, kuid see on lubatud.
- Oluliselt vales kohas sooritatud küljesissevise annab palli vastasvõistkonnale.
- Taasalustamist sooritav mängija ei tohi palli uuesti puudutada, enne kui seda on teinud teine mängija; väravavaht, kes seda karistusalas käega puudutab, annab vastastele vabalöögi.

## Test 8: Võrdlused

- Küljesissevise on taasalustamiste seas ainulaadne – kasutatakse käsi. Kõik teised taasalustamised toimuvad jalaga.
- Need kaks on peegeltaasalustamised, olenevalt sellest, milline võistkond palli viimasena puudutas enne otsajoone ületamist.
- Küljesissevise sooritatakse küljejoonelt kohast, kust pall välja läks (B). Lahtilöök sooritatakse keskpunktist.
- Alates 2019. aastast on pall mängus kohe, kui väravaesine lahtilöök on sooritatud, seetõttu alustavad võistkonnad sageli lühikesi söötusid oma karistusalas.
- Nurgalöök ja karistus- või vabalöök on erinevad taasalustamised, mis tulenevad erinevatest olukordadest.
- Küljesissevisel on väiksem (2 m) vahemaa, sest vise sooritatakse väljakust väljastpoolt.
- Mõlemal alal on nurgataasalustamised, kuid muruhoki penaltinurk on kaitsja vea järel määratav taasalustamine, mis sarnaneb pigem vabalöögiga.
- Mõlemad on joone ületamisele järgnevad taasalustamised, kus kasutatakse käsi, kuid jalgpalli konkreetne tehnika (pea kohalt, mõlemad jalad taga) on ainulaadne.
- Väravaesine lahtilöök annab palli kaitsvale võistkonnale; nurgalöök on ründajatele võimalus pärast seda, kui kaitsja on palli välja löönud.
- Mõlemat võib kasutada tsenderdusena karistusalasse. Pikad visked sooritatakse küljejoonelt, nurgalöögid nurgakaarest.

## Test 9: Miniolukorrad

- Lime'i võistkond puudutas palli viimasena enne küljejoone ületamist, seega sooritab küljesissevise Halli võistkond.
- Pall ületab otsajoone pärast kaitsja puudutust = nurgalöök.
- Pall ületab otsajoone pärast ründaja puudutust = väravaesine lahtilöök.
- Mõlemad jalad peavad püsima maaga kontaktis (küljejoonel või selle taga). Jala tõstmine muudab viske kehtetuks.
- Otsesed väravad väravaesisest lahtilöögist vastasvõistkonna vastu on lubatud.
- Otsesed väravad nurgalöögist on lubatud reegli 17 järgi.
- Küljesissevisest ei saa väravat lüüa otse; kui pall läheb otse vastaste väravasse, on taasalustamiseks väravaesine lahtilöök.
- Küljesissevisest ei saa otse omaväravat lüüa. Vastasvõistkond saab nurgalöögi.
- Pall ületab otsajoone pärast kaitsva võistkonna puudutust = nurgalöök.
- Väravavaht ei tohi käega mängida palli, mille võistkonnakaaslane on talle tahtlikult jalaga söötnud; vastased saavad vabalöögi.

## Test 10: Segakordus

- Pall on väljas alles siis, kui kogu pall on kogu joonest üle (B). A, C ja D on endiselt osaliselt joonel, seega on need mängus.
- Küljesissevise sooritatakse mõlema käega, pea tagant ja pea kohalt, näoga mänguväljaku poole.
- Kui ründav võistkond saadab palli väljaspool väravat üle otsajoone välja, sooritab kaitsev võistkond väravaesise lahtilöögi.
- Pall üle otsajoone pärast kaitsja puudutust = nurgalöök.
- Pall asetatakse nurgakaare sisse – 1 m veerandringi.
- Alates 2019. aastast võib väravaesise lahtilöögi sooritada mis tahes kohast väravaala sees.
- Mõlemad jalad peavad olema küljejoonel või selle taga hetkel, kui pall lahti lastakse.
- Küljesissevisest ei saa otse väravat lüüa. Kaitsev võistkond sooritab väravaesise lahtilöögi.
- Nurgalöögist võib reegli 17 järgi otse väravat lüüa.
- Otsesed väravad väravaesisest lahtilöögist on vastasvõistkonna vastu lubatud.

Allikad: 

Tee testid: https://insporta.app/try?utm_source=book&utm_medium=referral