# Väljak · Jalgpall, Tase 1: Algaja

Jalgpall · Tase 1: Algaja · Insporta Book (https://book.insporta.app/et/football/level-1/the-pitch/)

Väljak: 100 fakti, 10 testi.

Jalgpalliväljaku mõõtmed (rahvusvahelistel mängudel 100–110 m × 64–75 m) ja peamine märgistus: keskring, karistusala, väravaala, nurgakaared ja keskjoon.

## Test 1: Väljaku märgistuse mõisted

- Kaks pikemat piirjoont on küljejooned. Kaks lühemat on otsajooned. Kui pall ületab küljejoone täielikult, taasalustatakse mängu küljesissevisega.
- Väljaku kumbki lühike ots on otsajoon ja värav asub selle keskel.
- Keskjoon kulgeb üle väljaku keskosa, ühendades kahe küljejoone keskpunkte. See eraldab kummagi võistkonna oma väljakupoole vastase väljakupoolest.
- Karistusala on iga värava ümber olev suurem ristkülik. Selle sees võib kaitsev väravavaht palli seaduslikult kätega mängida. Enamik rikkumisi, mille eest muidu määrataks karistuslöök, lõpeb selle sees penaltiga.
- Väravaala on karistusala sees olev väiksem ristkülik. Väravaesised lahtilöögid sooritatakse selle seest ja selle sees määratud vabalöögid sooritatakse väravaala joonelt.
- Keskpunkt on keskjoone keskel asuv koht, kust sooritatakse lahtilöögid iga poolaja alguses ja pärast värava löömist.
- Keskring ümbritseb keskpunkti. Lahtilöögi ajal peavad vastased jääma sellest ringist välja, kuni pall on mängus.
- Väravaala joon on 5,5 m kaugusel, penaltipunkt 11 m, karistusala joon 16,5 m ning penaltipunkti ümber tõmmatud kaar ulatub sellest 9,15 m kaugemale.
- Penaltikaar – mida sageli nimetatakse „D-ks“ – on tõmmatud karistusalast väljapoole. Penaltilöögi ajal peavad kõik mängijad peale lööja ja väravavahi seisma nii karistusalast kui ka sellest kaarest väljas.
- Nurgakaar asub otse nurgas. Kahest ristkülikust suurem on laiem, mistõttu selle joon kohtub otsajoonega esimesena, seejärel väiksema ristküliku joon ja väravapostid asuvad keskel.

## Test 2: Arvud ja mõõtmed

- Rahvusvaheliste mängude puhul peab pikkus olema 100–110 meetrit (110–120 jardi). Siseriiklikel mängudel võib kasutada veidi laiemat vahemikku (90–120 m).
- Rahvusvaheliste mängude puhul peab laius olema 64–75 meetrit (70–80 jardi). Siseriiklikel mängudel on lubatud 45–90 m.
- Väravapostide siseservade vahekaugus on 7,32 m, mis võrdub täpselt 8 jardiga – mõõt, mis on 19. sajandist saadik muutumatu.
- Kaugus maapinnast põiklati alumise servani on 2,44 m, mis võrdub 8 jalaga.
- Penaltipunkt asub täpselt 11 m (12 jardi) kaugusel otsajoone keskpunktist. See on olnud sellel kaugusel alates 1937. aastast.
- Keskringi raadius on 9,15 m (10 jardi) – kaugus, mille vastased peavad lahtilöögi ajal pallist hoidma.
- Väravaala on väravale lähim väike ristkülik, penaltipunkt asub sellest kaugemal ja karistusala esiserv veel kaugemal.
- Väravaala ulatub väljakule 5,5 m (6 jardi), sellest ka hüüdnimi „six-yard box“.
- Nurgakaare raadius on 1 m, värav on 2,44 m kõrge ja 7,32 m lai ning väravaala on 18,32 m lai.
- Kõik väljaku jooned peavad olema kuni 12 cm laiad ja ühesuguse laiusega. Jooned ise kuuluvad alasse, mida nad piiravad.

## Test 3: Kus väljakul mis toimub

- Väravaesine lahtilöök sooritatakse mis tahes punktist väravaala sees. Alates 2019. aastast ei pea pall enne karistusalast väljuma, kui teine mängija seda puudutab.
- Nurgalöögi puhul asetatakse pall nurgakaare sisse (B), sellesse nurka, mis on lähim kohale, kus pall otsajoone ületas.
- Väravavaht seisab väravajoonel, pall on penaltipunktil 11 m kaugusel ja kõik teised mängijad peavad olema kaugemal.
- Iga poolaja alguses (ja pärast väravat) asetatakse pall keskpunktile – keskjoone keskel, väljaku keskel asuvale kohale.
- Küljesissevise antakse selle mängija vastastele, kes palli viimasena puudutas, ja see sooritatakse kohast, kus pall küljejoone ületas, kahe käega tagant ja pea kohalt.
- Väravavaht tohib palli kätega mängida kõikjal oma karistusalas. Väljaspool seda koheldakse teda nagu iga väljakumängijat.
- Kõik mängijad peale lööja ja kaitsva väravavahi peavad seisma karistusalast väljas, penaltipunktist tagapool ja penaltikaarest väljas.
- Lahtilöögi ajal peavad kõik mängijad olema oma väljakupoolel. Lahtilööki sooritava võistkonna vastased peavad lisaks olema vähemalt 9,15 m kaugusel – see tähendab keskringist väljas.
- Vahetusmängijad ja treenerid asuvad tehnilises alas – väljaku kõrval asuvas kindlaksmääratud tsoonis – ega tohi kohtuniku loata mänguväljakule siseneda.
- Väljaku kõigisse neljasse nurka tuleb paigutada lipupost (lipuga). Valikuliselt võib lipuposte paigutada ka keskjoone kummagi otsa, vähemalt 1 m küljejoonest väljapoole.

## Test 4: Lubatu ja keelatu väljakul

- Lahtilöögi ajal peab iga mängija olema oma väljakupoolel. Kui palli on löödud ja see selgelt liigub, on see mängus ning mängijad võivad minna kuhu tahes.
- Väljaspool oma karistusala koheldakse väravavahti nagu iga väljakumängijat. Tahtlik käega mäng seal toob kaasa karistuslöögi (ja võimalusel kaardi).
- Lahtilööki sooritava võistkonna vastased peavad jääma keskringist väljapoole ja oma väljakupoolele, kuni pall on mängus.
- Reegel 1 nõuab, et mänguväljak oleks ristkülikukujuline. Küljejooned peavad olema otsajoontest pikemad.
- IFAB lubab nii looduslikku kui ka heakskiidetud tehiskatet. Tippvõistlustel peab tehiskate vastama FIFA kvaliteediprogrammi (FIFA Quality Programme) nõuetele.
- Kaubanduslik reklaam pole mängu ajal lubatud väljaku kattel, väravatel ega nurgalippudel. Väljaku äärsed reklaamtahvlid peavad olema vähemalt 1 m küljejoonest väljas.
- Nurkade lipupostid on kohustuslikud ja peavad olema vähemalt 1,5 m kõrged. Keskjoone valikulised lipupostid pole nõutavad.
- Ohutuse huvides ei tohi lipupostide ots olla terav – et vältida vigastust, kui mängija nende peale kukub.
- Mängu ajal tohib väljakul olla ainult reeglitega nõutud märgistus, seega peab kõik, mis on esinemiseks maalitud, enne lahtilööki kadunud olema.
- Väravapostid ja põiklatid peavad olema valged. Nende laius peab olema sama mis otsajoonel – ja see ei tohi ületada 12 cm.

## Test 5: Tagajärjed ja väljakuprobleemid

- Mäng peatub, kuni värav parandatakse. Kui seda ei saa parandada, mäng katkestatakse: improviseeritud väravad pole lubatud.
- Kohtunikul on õigus otsustada mänguolude üle. Kui väljak on ohtlik, võib mängu peatada või katkestada ning võistlusjuhend määrab siis, mis edasi saab.
- Kui väljak ei vasta rahvusvahelistele vahemikele (100–110 m × 64–75 m), ei saa mängu rahvusvahelisena mängida. Siseriiklikel võistlustel on lubatud suuremad kõrvalekalded.
- Kukkunud nurgalipp mängu ei peata. See pannakse tagasi või seatakse uuesti järgmisel loomulikul katkestusel. Lipp ei kuulu otsuseid mõjutava väljakumärgistuse hulka.
- Märgistus peab olema selgelt nähtav, seega võib kohtunik mängu edasi lükata, kuni see on taas nähtav.
- Nurgalipp kuulub väljaku sisseseade hulka. Pall on mängust väljas alles siis, kui see ületab täielikult külje- või otsajoone, mitte siis, kui see lippu tabab.
- Palli käega mängimine väljaspool karistusala on rikkumine, mille eest määratakse karistuslöök. Kui sellega peatatakse väravavõimalus, võidakse väravavaht eemaldada.
- Lahtilöögi ajal peab iga mängija olema oma väljakupoolel. Kui keegi pole seal palli löömise hetkel, korratakse lahtilööki.
- Mänguväljakule loata märkide tegemine (näiteks saapaga kraapimine karistuslöögi kauguse märkimiseks) on ebasportlik käitumine, mille eest karistatakse hoiatusega.
- Kui väravajoone tehnoloogia rikki läheb, jätkub mäng tavapäraste kohtunikumenetlustega. Kohtunik – abikohtunike ja (kus kasutatakse) VAR-i toel – otsustab väravad nagu varem.

## Test 6: Ajaloolised faktid väljaku ja märgistuse kohta

- Penalti võeti kasutusele 1891. aastal Iiri väravavahi William McCrumi ettepanekul, pärast muret tahtlike vigade pärast väravate lähedal.
- Reeglid kirjutati esimest korda 1863, põiklatid said kohustuslikuks 1882, esimene MM mängiti 1930 ja VAR-i kasutati MM-il 2018.
- Väravavõrgud patenteeris John Brodie 1890 ja neid kasutati ametlikult alates 1891. Enne võrke olid vaidlused selle üle, kas pall oli postide vahelt läbi läinud, tavalised.
- Ristkülikukujuline karistusala, 18 jardi (16,5 m) sügav, võeti kasutusele 1902 ja on sestsaadik oma kuju säilitanud.
- Väravajoone tehnoloogia debüteeris 2014. aasta MM-il Brasiilias, pärast suure tähelepanu pälvinud juhtumeid (eelkõige Frank Lampardi tühistatud värav Saksamaa vastu 2010).
- Väljaku mõõtmeid täpsustati 19. sajandi lõpus. 1863. aasta FA algsed reeglid jätsid mõõtmed ebamääraseks; tänapäevased vahemikud tulid järgnevate aastakümnete jooksul.
- Keskring lisati, kui reegel, mis nõudis vastastelt lahtilöögi ajal kauguse hoidmist, ametlikult kehtestati – 19. sajandi lõpus.
- Kõik algsed mõõdud olid jardides ja jalgades (8 jardi lai, 8 jalga kõrge, 12 jardi penalti jaoks, 18 jardi karistusala jaoks). Meetermõõdud (7,32; 2,44; 11; 16,5) on täpsed ümberarvutused.
- Tippjalgpalli mängiti murul kuni 1980. aastatel katsetati tehisvälju; tänapäevased kolmanda põlvkonna katted, mida testitakse FIFA kvaliteediprogrammi alusel, said laialt aktsepteeritud 2000. aastatel.
- Valged väravapostid ja põiklatid on olnud standard kodifitseeritud jalgpalli algusaegadest peale, tagades nähtavuse mis tahes vormivärvi taustal.

## Test 7: Erandid ja piirjuhtumid

- Rahvusvahelised väljakud peavad olema 100–110 m pikad, FIFA soovitab 105 m ja muud mängud võivad kasutada kuni 120 m pikkuseid väljakuid.
- Mänge, mis pole rahvusvahelised, võib mängida 45–90 m laiustel väljakutel; rahvusvahelised vajavad 64–75 m.
- Kõik väljaku jooned peavad olema sama laiad – ja mitte laiemad kui 12 cm. Jooned kuuluvad alasse, mida nad piiravad.
- Joon kuulub alasse, mida see piirab, seega on värav löödud alles viimases etapis, kui kogu pall on väravajoone välisservast kaugemal.
- Väravapostid ja põiklatid võivad olla ristlõikes ruudu-, ristküliku-, ümmarguse, elliptilise või poolelliptilise kujuga. Need peavad olema valmistatud heakskiidetud materjalist ega tohi olla ohtlikud.
- Madalamate liigade ja harrastusjalgpalli väljakutel on sageli väikesed kalded. Reeglid neid rangelt ei keela, kuid tasane väljak on FIFA soovitus tippvõistlustele.
- Iga nurgalipuposti kõrgus peab olema vähemalt 1,5 m, tipp ei tohi olla terav ja sellel peab olema lipp.
- Keskjoone lipupostid on valikulised. Kui neid kasutatakse, tuleb need paigutada vähemalt 1 m küljejoonest väljapoole, et need mängu ei segaks.
- Jooned peavad olema ühevärvilised ja mängukattest selgelt eristuvad. Murul on universaalne valge; lumel võib eriloaga kasutada kontrastseid alternatiive.
- Mängu ajal on lubatud ainult reegliga 1 ette nähtud märgistus. Mängueelsed esitlused tuleb enne lahtilööki eemaldada.

## Test 8: Võrdlused

- Jalgpall: 7,32 m × 2,44 m. Saalijalgpall: 3 m × 2 m. Jalgpalliväravas on enam kui kaks korda laiem ja märksa kõrgem.
- Jalgpalliväljak on suuruselt ligikaudu võrreldav ragbiväljakuga, kuid märgistus erineb: jalgpallis on ristkülikukujulised väravad otsajoonel, try-joont pole ja karistussüsteem on teistsugune.
- Väravaala asub karistusala sees, mis on vaid väike osa ühest väljakupoolest.
- Keskringi ja penaltikaare raadius on mõlemal 9,15 m (10 jardi) – kaugus, mille vastased peavad lahtilöögi ja penaltilöögi ajal hoidma.
- Väljak on ristkülikukujuline, pikemad küljed on küljejooned ja lühemad küljed otsajooned. Küljejooned peavad alati olema otsajoontest pikemad.
- Rahvusvahelised mängud peavad kasutama kitsamat mõõtmete vahemikku, mis tagab tippväljakute suhtelise ühtluse. Siseriiklikud mängud lubavad rohkem paindlikkust.
- Nurgakaare raadius: 1 m. Keskringi raadius: 9,15 m – peaaegu kümme korda suurem.
- Penaltipunkt asub väravast 11 m kaugusel, karistusala esiserv aga 16,5 m kaugusel. Ala taga olev kaar on tõmmatud penaltipunkti ümber 9,15 m raadiusega.
- Tennisevälja suurus on umbes 24 × 11 m, korvpalliväljak 28 × 15 m, rahvusvaheline saalijalgpalliväljak umbes 40 × 20 m ja jalgpalliväljak ligikaudu 105 × 68 m.
- FIFA soovitab tippstaadionitele täpset pikkust 105 m ja laiust 68 m. Mõlemad jäävad mugavalt rahvusvahelisse vahemikku 100–110 × 64–75 m.

## Test 9: Miniolukorrad väljakul

- Pall on mängust väljas alles siis, kui see on küljejoone TÄIELIKULT ületanud, maas või õhus. Seni, kuni mõni osa on veel joone kohal, jääb see mängu.
- Kui pall ületab otsajoone väravapostidest väljaspool ja seda puudutas viimasena ründav võistkond, on taasalustamine väravaesine lahtilöök.
- Väravaesine lahtilöök sooritatakse mis tahes punktist väravaala sees. Palli ei pea asetama ühtegi kindlasse väravaala nurka.
- Reegel 15 nõuab, et mõlemad jalad oleksid küljejoonel VÕI selle taga maas. Joonel endal seismine on lubatud.
- Nurgalipp kuulub väljaku sisseseade hulka. Kui pall seda tabab, kuid ei ületa täielikult ühtegi piirijoont, jätkub mäng tavapäraselt.
- Nurgalöögi puhul peavad vastased jääma nurgakaarest vähemalt 9,15 m (10 jardi) kaugusele, kuni pall on mängus.
- Rikkumine toimus seal, kus väravavaht palli esimest korda kätega mängis, karistusalast väljaspool. Hiljem palli tagasi sisse kandmine seda ei muuda.
- Pall on mängust väljas kohe, kui see on küljejoone ületanud, õhus või maas. Kuhu see pärast maandub, ei muuda midagi.
- Kui kogu pall on väravajoone ületanud väravapostide vahel ja põiklati all, antakse värav – isegi kui pall keerleb kohe pärast seda tagasi mängu.
- Alates 2019. aastast võib väravaesise lahtilöögi palli asetada kõikjale väravaala sisse. Varem tuli see asetada väravaala sellele poolele, mis oli kohale lähim, kus pall mängust väljus.

## Test 10: Väljakureeglite segakordus

- Reegel 1 nõuab, et mänguväljak oleks ristkülikukujuline, küljejooned otsajoontest pikemad.
- Värava laius on täpselt 7,32 m (8 jardi) – mõõdetuna väravapostide siseservade vahel.
- Värava kõrgus on 2,44 m (8 jalga), mõõdetuna maapinnast põiklati alumise servani.
- Penaltilöögid sooritatakse penaltipunktilt – täpselt 11 m (12 jardi) kaugusel otsajoone keskpunktist.
- Väravaala pindala on umbes 100 ruutmeetrit, keskringi oma umbes 263 ja karistusala oma umbes 665.
- Väravaala sügavus on 5,5 m (6 jardi) – sellest ka selle igapäevane nimi „six-yard box“.
- Vastased peavad lahtilöögi ajal olema pallist vähemalt 9,15 m kaugusel – täpselt keskringi raadius, seega nõue „keskringist väljas“ tagab selle kauguse.
- Pall tuleb asetada nurgakaare – 1 m raadiusega veerandringi – sisse, väljaku sellesse nurka, mis on lähim kohale, kus pall otsajoone ületas.
- Joon võib olla kuni 12 cm lai, nurgakaare raadius on 1 m, keskringi oma 9,15 m ja karistusala on 16,5 m sügav.
- FIFA soovitab tippstaadionitele 105 × 68 m, mis jääb mugavalt rahvusvahelisse vahemikku 100–110 m × 64–75 m.

Allikad: 

Tee testid: https://insporta.app/try?utm_source=book&utm_medium=referral