# Suluseis · Jalgpall, Tase 2: Algtase

Jalgpall · Tase 2: Algtase · Insporta Book (https://book.insporta.app/et/football/level-2/offside/)

Suluseis: 100 fakti, 10 testi.

Suluseisu positsioon ja suluseisu rikkumine; eelviimase vastasmängija reegel; aktiivne ja passiivne suluseis; erandid (oma väljakupool, küljesissevise, väravaesine lahtilöök, nurgalöök); tahtlik mängimine ja põrge; väravavahi viske selgitus hooajaks 2025/26.

## Test 1: Suluseisu mõisted

- Mängija on suluseisupositsioonis, kui mis tahes tema kehaosa, millega saab palli mängida, on vastaste väravajoonele lähemal kui nii pall KUI KA eelviimane vastasmängija.
- Suluseisupositsioonis olemine ei ole iseenesest rikkumine. Rikkumine (suluseis) eeldab, et mängija sekkub mängu aktiivselt.
- Suluseisupositsioonis olemine ei ole iseenesest rikkumine – see muutub selleks alles siis, kui mängija muutub mängus „aktiivseks“.
- Tavamängus on väravavaht viimane vastane ja viimane väljakukaitsja on eelviimane. Seega on ründaja praktikas suluseisus, kui ta on viimasest väljakukaitsjast mööda (kui väravavaht on väravajoonel).
- Kaitsja tahtlik mäng – tegelik kontroll, mitte pelgalt puudutus – nullib suluseisu iga ründaja jaoks, kes oli varem suluseisupositsioonis.
- Tahtlik tõrje on see, kui mängija (tavaliselt väravavaht) peatab tahtlikult värava suunas minevat palli. Tõrjest tagasipõrganud pall toob endiselt kaasa suluseisu, kui selle haarab suluseisupositsioonis ründaja.
- Vastase segamine hõlmab väravavahi vaatevälja selget takistamist, vastase vastu palli pärast võitlemist või ilmset tegevust, mis selgelt mõjutab vastase võimalust palli mängida.
- Eelise saamine tähendab tagasipõrganud palli mängimist – väravaraamilt, vastaselt (pärast tahtlikku tõrjet või mis tahes põrget pärast tahtlikku tõrjet) või teiselt suluseisus mängijalt.
- Suluseisu puhul arvestatakse ainult kehaosi, millega saab palli seaduslikult mängida. Kaenlaaluse alumisest servast kõrgemal olevaid käsivarsi ei arvestata – sama piir mis käega mängu puhul.
- Täpselt eelviimase vastasmängijaga ühel joonel olemine ei vasta tingimusele „lähemal kui“ – seega ei ole see suluseisupositsioon.

## Test 2: Arvud ja peamised piirmäärad

- Ründaja ja väravajoone vahel peab olema vähemalt kaks vastast – tavaliselt väravavaht ja üks väljakukaitsja. Praegune „kahe vastase“ reegel kehtib alates 1925. aastast.
- Suluseisu ei määrata, kui pall saadakse otse küljesissevisest, väravaesisest lahtilöögist või nurgalöögist.
- Suluseisu saab määrata ainult siis, kui mängija on vastaste väljakupoolel. Oma väljakupoolel olev mängija ei saa suluseisus olla.
- Väravavahi viske puhul kasutavad 2025/26 reeglid viimast kokkupuutepunkti – hetke, mil pall käest lahkub – tavalise esimese kokkupuutepunkti asemel.
- Suluseisu rikkumise eest määratakse kaitsvale võistkonnale VABALÖÖK, mis sooritatakse kohast, kus suluseisupositsioonis mängija oli, kui meeskonnakaaslane palli mängis.
- Suluseisureegel liikus piiranguta (1863) 3 vastase nõudeni (1866) ja tänapäevase 2 vastase variandini (1925).
- „Kolme vastase“ reegel kehtis 1866–1925, mil see vähendati kahele. Väravate arv mängu kohta peaaegu kahekordistus järgnevatel hooaegadel.
- Suluseisu puhul kehtib sama kehaosade piir nagu käega mängu puhul: arvesse lähevad ainult kaenlaaluse alumisest servast allpool olevad kehaosad.
- Praktikas on väravavaht väravajoonel või selle lähedal ning viimane väljakukaitsja täidab eelviimase vastasmängija rolli.
- Suluseisu hinnatakse hetkel, mil meeskonnakaaslane palli mängib, mitte hetkel, mil ründaja seda hiljem puudutab.

## Test 3: Kes mida otsustab

- Abikohtunikud liiguvad küljejoonte ääres ja asuvad kohas, kust on võimalik hinnata eelviimase vastasmängija joont. Nad tõstavad suluseisu märgiks lipu; lõpliku otsuse teeb kohtunik.
- VAR saab suluseisu üle vaadata ainult värava, penalti või otsese punase kaardi eelsel rünnakul – mitte iga mängus toimunud suluseisu.
- Kohtunik hindab tahtlikku mängu, arvestades kriteeriume, näiteks kas kaitsjal oli aega, kontrolli ja kas ta valis palli mängida. VAR võib nõu anda standardprotokolli kohaselt.
- Suluseisu joone määrab eelviimane vastasmängija – tavaliselt viimane väljakukaitsja, mitte väravavaht.
- Kohtunik hindab, kas suluseisupositsioonis mängija on saanud eelise tagasipõrkest – väravaraamilt, vastaselt või tahtlikust tõrjest.
- Abikohtunik annab suluseisust märku, tõstes lipu püstloodis. Seejärel vilistab kohtunik mängu peatamiseks ja määrab vabalöögi.
- Kui abikohtunik tõstab lipu, kuid kohtunik leiab, et edu on olemas (näiteks kaitsval võistkonnal on pall vabalt), võib kohtunik mängu jätkata lasta.
- Kohtunik hindab, kas segamine toimus – suluseisus mängija tegevuse, vaatevälja takistamise või vastast mõjutavate tegevuste põhjal.
- Abikohtunikud paigutuvad eelviimase vastasmängijaga ühele joonele, mis annab neile suluseisu hindamiseks parima vaatenurga.
- Poolautomaatne suluseisu tehnoloogia jälgib mängijaid ja palli, arvutab joone ning VAR kontrollib seda enne, kui kohtunikule teatatakse.

## Test 4: Lubatu ja keelatu – millal suluseis kehtib

- Suluseisu ei rakendata, kui mängija saab palli otse küljesissevisest. See ulatub tagasi reegli 11 algupäraste sõnastuste juurde.
- Otse väravaesisest lahtilöögist palli saamine on suluseisust vabastatud.
- Mängija ei saa olla suluseisus otse nurgalöögist. Erand hõlmab esimest söötu; järgnevale mängule kehtivad tavalised suluseisureeglid.
- Karistus- ja vabalöökidele (nii otsestele kui kaudsetele) suluseis kehtib. Mängijad peavad löögi sooritamise hetkel olema suluseisuta.
- Oma väljakupoolel olev mängija on automaatselt suluseisuta, olenemata sellest, mitu vastast on tema ja väravajoone vahel.
- Eelviimase vastasmängijaga ühel joonel olemine loetakse suluseisuta olemiseks – ründaja peab olema väravajoonele lähemal, mitte ainult samal joonel.
- Hilisem tagasijooksmine suluseisuta positsioonile ei tühista suluseisupositsiooni, mida hinnati palli mängimise hetkel.
- Kaitsja tahtlik mäng, isegi äralöök, nullib ründaja suluseisupositsiooni.
- Tahtlik tõrje EI loeta tahtlikuks mänguks. Suluseisupositsioonis mängija jääb suluseisu, kui ta mängib tõrjest tagasipõrganud palli.
- Isegi kui mängija on palli valduses või peab palli, loeb suluseisu hindamisel ainult hetk, mil meeskonnakaaslane palli mängib.

## Test 5: Tagajärjed ja piirjuhtumite karistused

- Suluseisu eest karistatakse kaitsvale võistkonnale määratud vabalöögiga, mis sooritatakse kohast, kus suluseisupositsioonis mängija mängu sekkus.
- Suluseisujärgne mängu taasalustamine toimub kohast, kus suluseisus mängija oli, kui meeskonnakaaslane palli mängis, mitte kohast, kus palli mängiti.
- Suluseis on puhtalt positsiooniline rikkumine – kaarti ei anta. Määratakse ainult vabalöök.
- Kui suluseisupositsioonis mängija segab vastast (näiteks takistab väravavahi vaatevälja), tühistatakse värav olenemata sellest, kes selle lõi.
- Suluseisupositsioon üksi ei ole rikkumine – kui mängijat rikutakse enne aktiivseks muutumist, karistatakse viga tavapäraselt.
- Kui kaitsval võistkonnal on pall juba olemas, rakendatakse edu – mängu pole vaja peatada. Suluseisulipp lastakse alla.
- Suluseis, mis leitakse mis tahes kohas värava eelsel rünnakul, tühistab värava ning mäng taasalustatakse kaitsvale võistkonnale määratud vabalöögiga.
- Põrge ei ole „tahtlik mäng“. Suluseisupositsioonis ründaja, kes mängib põrganud palli, on endiselt suluseisus.
- VAR saab rünnakufaasi tagasi vaadata, kui suluseis viis väravani – isegi kui mäng jätkus mõnda aega.
- Alates 2025/26 selgitas IFAB: väravavahi viske puhul hinnatakse suluseisu VIIMASE kokkupuutepunkti järgi (st kui pall käest lahkub) – selgema ja ühtlasema lähtepunkti jaoks.

## Test 6: Suluseisureegli ajalugu

- 1863. aasta FA reeglid kohtlesid jalgpalli nagu ragbit – iga ettepoole sööt löögi sooritajast eespool olevale mängijale oli suluseis. See takistas tegelikult igasugust ettepoole söötmist.
- Suluseisureegli verstapostid on: reegel puudub (1863), 3 vastast (1866), 2 vastast (1925) ja automatiseeritud jälgimine (2022).
- Reegel, mis nõuab ründaja ja väravajoone vahel ainult 2 vastast (mitte 3), võeti kasutusele 1925. aastal.
- IFAB selgitas „aktiivse suluseisu“ tõlgendusi 2005. aastal, keskendudes mängu sekkumisele (segamine, eelise saamine), mitte pelgalt asukohale.
- Suluseisu tõlgendust täpsustati samm-sammult: aktiivne suluseis (2005), kehaasendi kriteeriumid (2019), tahtlik mäng vs põrge (2023) ja väravavahi visked (2025/26).
- 2025/26 hooajaks lisas IFAB, et väravavahi viskel hinnatakse suluseisu VIIMASE kokkupuutepunkti järgi, ühtluse huvides.
- Inglismaal läks 1925/26 hooajal väravaid mängu kohta ligikaudu 2,6-lt üle 3,6-ni – peaaegu kahekordistus, mis näitab, kui piirav vana suluseis oli.
- FA võttis kolme vastase reegli kasutusele 1866. aastal. FIFA-t ja UEFA-t ei olnud veel olemas – need on hiljem asutatud juhtorganid.
- Poolautomaatne suluseisu tehnoloogia debüteeris 2022. aasta maailmameistrivõistlustel Kataris, pakkudes pikslitäpseid suluseisujooni.
- „Päevavalguse reegli“ tõlgendus, mis nõudis ründaja ja kaitsja vahel nähtavat vahet, asendati tegelikult, kui IFAB selgitas tänapäevases juhendis, et sama joon = suluseisuta.

## Test 7: Erandid ja piirjuhtumid

- Väljakult väljas olevat mängijat käsitletakse suluseisu mõttes väravajoonel olevana, nii et ta võib ikkagi olla suluseisus.
- Kohtunik loetakse väljaku osaks – põrge temalt ei nulli ega tühista algsest söödust tulenevat suluseisupositsiooni.
- IFAB kinnitab, et kaitsja tahtlik käega mäng loetakse tahtlikuks mänguks ja nullib suluseisu ahela.
- Lihtne põrge (mitte tahtlik mäng kontrolliga) ei nulli suluseisu. Suluseisupositsioonis ründajat karistatakse endiselt.
- Tõrje (tahtlik või mitte) ei nulli suluseisu – tõrjest tagasipõrganud pall allub endiselt algsele suluseisule.
- Väravavahist mööda, kuid viimase väljakukaitsjaga ühel joonel = kokkuvõttes eelviimase vastasmängijaga ühel joonel = suluseisuta.
- Põrge väravaraamilt ei ole kaitsja tahtlik mäng, seega on suluseisupositsioonis ründaja, kes sellest kasu saab, endiselt suluseisus.
- See, kas palli poole sööstva kaitsja tulev puudutus tühistab suluseisu, sõltub täielikult sellest, kas tal oli tõeline kontroll – pelgalt põrge ei nulli seda.
- Tõrje, mille järel pall tabab suluseisupositsioonis mängijat, vastab kriteeriumile „eelise saamine“ – määratakse suluseis.
- Mängija ei saa olla „suluseisus“ omaenda söödust – suluseisu hinnatakse hetkest, mil meeskonnakaaslane palli mängib, ründaja kui vastuvõtja.

## Test 8: Võrdlused

- Ragbi suluseis nõuab pallikandja või viimase meeskonnakaaslase taga olemist. Jalgpall lubab ettepoole söötmist, kui vastuvõtjad on suluseisuta (eelviimase vastasmängijaga ühel joonel).
- Jäähoki: litter peab ründeala (sinise joone) ületama ründajate ees. Jalgpall: hinnatakse söödu hetkel eelviimase vastasmängija suhtes.
- Maahoki kaotas suluseisu 1996. aastal (FIH-i reegli muudatus). Jalgpall säilitab suluseisu – kuigi mõned amatöörivariandid leevendavad seda.
- Erinevalt teistest mängudest, kus hinnatakse esimese kokkupuutepunkti järgi, hinnatakse väravavahi viset viimase kokkupuutepunkti järgi – hetkel, mil pall käest lahkub.
- Kontroll koos ajaga palli mängida nullib suluseisu (tahtlik mäng); pelk põrge ilma kontrollita seda ei tee.
- Mõlemad on „aktiivseks muutumise“ vormid suluseisus – kuid need on erinevad kategooriad. Segamine hõlmab vastast; eelise saamine hõlmab tagasipõrkeid väravaraamilt, vastaselt või tõrjest.
- 1925. aasta muudatust peetakse laialdaselt jalgpalli ajaloo kõige mõjukamaks üksikuks reeglimuudatuseks väravate löömise seisukohalt.
- Suluseis kehtib karistus- ja vabalöökidel, kuid nurgalöök on üks kolmest taasalustamisest (koos küljesissevisete ja väravaesiste lahtilöökidega), mis on suluseisust vabastatud.
- Nii reegel 11 (suluseis) kui ka reegel 12 (käega mäng) kasutavad sama piiri: kaenlaaluse alumist serva. Sellest joonest kõrgemal olevad kehaosad ei loe kummagi puhul.
- Jalgpalli reegel 11 vabastab konkreetselt küljesissevisked. Saalijalgpallis on sisselöögid (ilma viseteta); neid käsitletakse sarnaselt taasalustamise erandina.

## Test 9: Miniolukorrad

- Ründaja, kes on palli mängimise hetkel eelviimasest kaitsjast eespool ja seejärel värava lööb, on suluseisus ning värav tühistatakse.
- Eelviimase vastasmängijaga ühel joonel olemine on suluseisuta. Värav jääb kehtima.
- Tagasipõrge väravaraamilt on eelise saamine. Värav tühistatakse; kaitsvale võistkonnale määratakse vabalöök.
- Asukohta hinnatakse AINULT hetkel, mil palli mängitakse. Varasemad asukohad ei loe.
- Valesti tabatud palli väljalöömine on siiski tahtlik mängimine, kui kaitsjal oli tegelik kontroll palli üle – see lähtestab ründaja suluseisu positsiooni.
- Nurgalöögi puhul suluseisu ei ole. Ründaja võib seista kus tahes ja palli otse mängida.
- Väravavahi vaatevälja varjamine loetakse vastasmängija segamiseks – ka ilma kontaktita. Värav tühistatakse.
- Oma väljakupoolel olevad mängijad ei ole kunagi suluseisus, olenemata vastaste asukohast.
- Suluseisu positsioonis olemine ei ole rikkumine – rikkumine on alles mängus osalemine. Kui suluseisu positsioonis olev mängija ei seganud ega mänginud palli, loetakse võistkonnakaaslase värav.
- 2025/26 reeglite järgi hinnatakse ründaja asukohta hetkel, mil väravavaht viske sooritas, olenemata sellest, kus ründaja on palli saabumise ajal.

## Test 10: Segakordus

- Suluseis ei ole ainult asukoht – mängija peab muutuma „aktiivseks“: palli mängima, segama või kasu saama.
- Suluseis annab kaitsvale võistkonnale vabalöögi, mis lüüakse kohast, kus suluseisu positsioonis olev mängija oli palli mängimise hetkel.
- Kolm suluseisust vabastatud taasalustamist on küljesissevise, väravaesine lahtilöök ja nurgalöök.
- 1925. aastal vähendas IFAB nõutavate vastaste arvu kolmelt kahele – reegel kehtib sellisena tänaseni.
- Asukoht fikseeritakse hetkel, mil võistkonnakaaslane palli mängib – mitte hiljem.
- Eelviimase vastasmängijaga ühel joonel olev ründaja ei ole suluseisus. Võrdsuse korral jääb eelis ründajale.
- Suluseisu puhul loevad ainult kehaosad, millega on lubatud palli mängida – kaenlaaluse alumisest servast kõrgemal asuvat kätt ei arvestata.
- Suluseisu saab otsustada ainult siis, kui mängija on vastaste väljakupoolel.
- Tahtlik tõrje EI loe tahtlikuks mängimiseks – suluseis kehtib ka mängijale, kes mängib tagasipõrganud palli.
- Poolautomaatset suluseisu tehnoloogiat (mis kasutab mängijate jälgimiskaameraid) kasutati esimest korda 2022. aasta MMil Kataris.

Allikad: 

Tee testid: https://insporta.app/try?utm_source=book&utm_medium=referral