# Penalti · Jalgpall, Tase 2: Algtase

Jalgpall · Tase 2: Algtase · Insporta Book (https://book.insporta.app/et/football/level-2/penalty-kick/)

Penalti: 100 fakti, 10 testi.

Penaltipunkt 11 m kaugusel; väravavahi asend (üks jalg väravajoonel või sellega kohakuti); enneaegse karistusalasse sisenemise reeglid – karistatakse ainult siis, kui see mõjutab mängu; peibutusliigutused on hoojooksul lubatud, kuid mitte löögi hetkel; 2025/26 topeltpuudutuse selgitus (juhuslik = kordamine).

## Test 1: Mõisted

- Penalti on karistuslöök, mis lüüakse penaltipunktilt ja kus lööja ning värava vahel seisab vaid kaitsev väravavaht. See määratakse karistuslöögi rikkumiste eest rikkuja enda karistusalas.
- Penaltipunkt on märgitud koht 11 m (12 jardi) kaugusel otsajoonest, väravapostide vahelt tõmmatud ja nende keskelt kulgeva risti joone peal. Pall asetatakse siia iga penalti puhul.
- Penaltikaar on karistusalast väljaspool tõmmatud 9,15 m kaar, mis märgib minimaalse vahemaa, mida kõik mängijad peale lööja ja väravavahi peavad penaltipunktist hoidma.
- Enneaegne karistusalasse sisenemine tähendab, et mängija siseneb karistusalasse või liigub penaltikaare sisse enne, kui pall on mängus. Alates 2024. aastast karistatakse seda ainult siis, kui sellel on mõju.
- Reeglid nõuavad, et lööja oleks kohtunikule ette teada antud. Löögi sooritamine mõne teise mängija poolt on rikkumine – isegi kui värav lüüakse, määratakse lööja võistkonna vastu vabalöök.
- Löögi sooritamise hetkel peab väravavahil vähemalt osa ühest jalast puudutama väravajoont või olema sellega ühel joonel. Teine jalg võib olla mis tahes asendis.
- „Tap“ penalti puhul mängib lööja palli ettepoole (reeglipäraselt mis tahes suunas ettepoole), et võistkonnakaaslane sellega kaasa jookseks. See on lubatud, kui pall liigub ettepoole ja asukohareegleid järgitakse.
- Petteliigutus on petlik kehaliigutus hoojooksu ajal väravavahi eksitamiseks. See on lubatud hoojooksu AJAL, kuid mitte pärast hoojooksu lõppu.
- Topeltpuudutus on see, kui lööja puudutab palli kaks korda järjest – ka kogemata, nt kui toetusjalg palli riivab. IFAB Circular 31 (2025) järgi korratakse kogemata puudutuse korral lööki.
- „Koostöö-“ ehk „kahe mehe“ penaltit sooritasid kuulsalt Johan Cruyff ja Jesper Olsen Ajaxi eest 1982. aastal. Nimetus „mehhiko“ pärineb sarnasest Mehhiko katsest; mõlemad tuginevad sellele, et lööja puudutab palli ettepoole.

## Test 2: Arvud ja mõõtmed

- Penaltipunkt asub 11 meetri (12 jardi) kaugusel otsajoonest, väravapostide vahel keskel.
- Kõik teised mängijad (peale lööja ja väravavahi) peavad olema penaltipunktist vähemalt 9,15 m kaugusel – see on penaltikaare raadius.
- Vähemalt osa ühest jalast peab löögi sooritamise hetkel väravajoont puudutama või olema sellega ühel joonel. Teine jalg võib olla joonest väljas.
- Löögi sooritamise hetkel on karistusalas ainult lööja ja väravavaht. Kõik teised mängijad (mõlemast võistkonnast) peavad olema karistusalast väljaspool, penaltipunktist tagapool ja sellest vähemalt 9,15 m kaugusel.
- Löögi sooritamise hetkel võivad karistusalas viibida ainult lööja ja väravavaht.
- Penalti võeti kasutusele 1891. aastal pärast mitmeid juhtumeid, kus kaitsjad rikkusid tahtlikult, et takistada väravavõimalusi.
- Penalti (1891), väravavahi piirang (1929), petteliigutuse keeld (2010) ja ühe jala reegel (2019) tulid selles järjekorras.
- 2019. aastal leevendas IFAB väravavahi nõuet „mõlemad jalad joonel“ nõudeks „vähemalt üks jalg puudutab joont või on sellega ühel joonel“.
- IFAB andis 2025. aastal välja dokumendi Circular 31, milles selgitati, et kogemata topeltpuudutus (nt toetusjalg riivab palli) toob kaasa penalti kordamise.
- Hoojooksu pikkusel ega sammude arvul piirangut pole. Lööja võib läheneda mis tahes viisil, kui ta ei tee pärast hoojooksu lõppu petteliigutust.

## Test 3: Rollid ja kord

- Penalti määramise üle on viimane sõna kohtunikul – olgu see tema enda otsus või VAR-i ülevaatuse tulemus.
- Kohtunik annab märku (tavaliselt vilega), et lööki võib sooritada. Lööja peab seda märguannet ootama.
- Alates 2025/26 vastutab VAR (kui seda kasutatakse) üksi väravavahi enneaegse liikumise jälgimise eest penaltil. See vabastab väljakul oleva kohtuniku.
- Nimeliselt teatatud lööja reegel nõuab, et kohtunik teaks, kes lööki sooritab, enne kui see on lubatud.
- Löögi hetkel võivad karistusalas viibida vaid lööja ja väravavaht – kõik teised peavad olema väljaspool.
- Alates 2025/26, kui VAR/GLT saab jälgida väravavahi enneaegset liikumist ning väravat või mitteväravat, soovitatakse abikohtunikul seista küljejoonel penaltipunktiga ühel joonel – et olla valmis suluseisuks, kui pall põrkub tagasi.
- Iga ründava võistkonna mängija (ka väravavaht, kes peaks väljakul edasi tulema) võib lööki sooritada – eeldusel, et ta on kohtunikule ette teatatud.
- Kohtunik otsustab kordamise üle 2024. aasta „mõju“ põhimõtte alusel – enneaegset sisenemist karistatakse ainult siis, kui see mängu mõjutas.
- Kui rikuvad mõlemad samal ajal, hoiatatakse lööjat ja kaitsvale võistkonnale määratakse vabalöök – olenemata löögi tulemusest.
- Penalti puhul kaitseb väravat ainult väravavaht. Kõik teised kaitsjad on karistusalast väljaspool, penaltipunktist tagapool, vähemalt 9,15 m kaugusel.

## Test 4: Lubatu ja keelatu

- Petteliigutused hoojooksu ajal on lubatud, need kuuluvad jalgpalli juurde. Petmisoskus on lubatud.
- Petteliigutus on hoojooksu ajal lubatud, kuid muutub rikkumiseks, kui lööja jõuab palli tegeliku löömise hetkeni.
- Väravavaht võib enne lööki külgsuunas liikuda. Löögi HETKEL peab vähemalt üks jalg joont puudutama või sellega ühel joonel olema.
- Väravavaht võib mis tahes ajal mööda joont küljele liikuda, kuid vähemalt üks jalg peab jääma joonele või sellega ühele joonele hetkel, kui palli lüüakse.
- Tap-penalti on lubatud: lööja mängib palli ettepoole (mis tahes vahemaa), et võistkonnakaaslane sellega kaasa jookseks. Kaaslane peab jääma karistusalast väljapoole, kuni löök on sooritatud.
- Väravavaht ei tohi enne löögi sooritamist puudutada väravaposte, põiklatti ega võrku. Selle puhul oleks tegu enneaegse liikumisega.
- Peatumine hoojooksu ajal kuulub lubatud petteliigutuse hulka. Peatumine on ebaseaduslik ainult siis, kui hoojooks on lõppenud ja lööja teeskleb lööki.
- Penalti on karistuslöök – lööja võib kohe värava lüüa, saates palli väravasse.
- Ükski teine mängija, kummastki võistkonnast, ei tohi enne löögi sooritamist karistusalasse siseneda.
- Väravavaht võib löögi tõrjumiseks kasutada mis tahes kehaosa – käsi, jalgu, pead jne.

## Test 5: Tagajärjed ja tulemused

- Kui väravavaht rikub, kuid löök siiski õnnestub, rikkumist ignoreeritakse ja värav jääb kehtima.
- Väravavahi rikkumine + mööda löömine või tõrje = kordamine. Esimene rikkumine mängus: sõnaline manitsus; järgmised: hoiatus (kollane kaart).
- Lööja rikkumine (nt ebaseaduslik petteliigutus, tahtlik topeltpuudutus, kaaslase enneaegne sisenemine) tähendab: värav ei loe, kaitsjatele vabalöök, lööjat hoiatatakse.
- IFAB-i 2024. aasta muudatuse järgi ignoreeritakse enneaegset sisenemist, millel pole mõju. Värav jääb kehtima.
- Enneaegset sisenemist, millel pole mõju, ignoreeritakse. Mäng jätkub taasalustamisega, mille esialgne tulemus ette näeb.
- IFAB Circular 31 (2025) järgi toob kogemata topeltpuudutus (nt toetusjala riivamine) kaasa kordamise. Algne värav ei loe.
- Tahtlik topeltpuudutus on alati rikkumine, olenemata sellest, kas pall jõuab väravasse – värav tühistatakse.
- Kui väravavaht ja lööja rikuvad korraga, on ülimuslik lööja rikkumine: vabalöök ja lööja hoiatus.
- Kui väline tegur (miski, mis ei kuulu mänguväljaku juurde) puudutab palli pärast penalti tagasipõrget, löök korratakse.
- Petteliigutus pärast hoojooksu lõppu on rikkumine – hoiatus + vabalöök kaitsjatele.

## Test 6: Ajalugu

- William McCrum, Iiri väravavaht ja ärimees, pakkus penalti välja 1890. aastal pärast rikkumist väravajoonel. Irish FA edastas selle FA-le, kes võttis selle 1891. aastal vastu.
- McCrumi ettepanek (1890) viis FA otsuseni selle vastu võtta (1891); väravavahi asukohanõuet karmistati 1929 ja leevendati 2019 uuesti ühe jala peale.
- Alates kasutuselevõtust 1891 on penaltipunkt alati olnud 12 jardi (nüüd standardiseeritud 11 m) kaugusel otsajoonest.
- Kuni 1929. aastani võis väravavaht seista kuni 6 jardi (umbes 5,5 m) väravajoonest ettepoole.
- 2010. aastal keelas IFAB „petteliigutuse pärast hoojooksu“, põhjendades seda „kasvava suundumusega, et mängijad teevad penalti sooritamisel petteliigutusi väravavahi eksitamiseks“, ebasportliku käitumisena.
- Need reformid tulid selles järjekorras: löök ise (1891), petteliigutuse keeld (2010), ühe jala reegel (2019) ja mõjupõhine enneaegne sisenemine (2024/25).
- Enne 2019. aastat pidid mõlemad jalad olema joonel. 2019. aasta muudatus tegi piisavaks ühe jala.
- VAR-i kasutati MMil esimest korda 2018. aastal Venemaal, penaltiotsused olid nelja ülevaadatava kategooria seas.
- 2024/25 laiendas IFAB „mõju“ põhimõtte väravavahi enneaegselt liikumiselt ka mängijate enneaegsele sisenemisele – karistatakse vaid siis, kui sellel on mõju.
- 1982. aastal sooritasid Johan Cruyff ja Jesper Olsen Ajaxi eest ikoonilise „koostöö-“ (kahe mehe) penalti. Cruyff puudutas palli ettepoole; Olsen jooksis peale; Cruyff lõi värava tagasipõrkest.

## Test 7: Erandid ja piirjuhtumid

- Kui pall põrkab tagasi mängu, on löök läbi ja mäng jätkub tavapäraselt. Lööja ei tohi palli uuesti puudutada, kuni keegi teine on seda mänginud.
- Kui värav lüüakse enne lööja teist puudutust, värav loeb. „Teise puudutuse“ rikkumine on oluline vaid siis, kui pall sisse ei läinud.
- Väravavahi puudutus loeb „teise mängija“ puudutuseks. Lööja võib tagasipõrganud palli mängida ja reeglipäraselt värava lüüa.
- Poolaja või mängu lõpus pikendatakse aega, et penalti saaks sooritada. Mäng lõpeb alles pärast löögi lõppu.
- Käega mäng pärast löögi sooritamist = käega mängu rikkumine. Vabalöök või karistuslöök, olenevalt asukohast.
- Lööja võistkonnakaaslase enneaegne sisenemine, millel on mõju (siin mööda löödud värav), toob kaasa kordamise.
- Kaitsja enneaegne sisenemine, millel on mõju (siin võimaliku tagasipõrkevõimaluse takistamine), toob samuti kaasa kordamise.
- Pall peab enne lööki olema penaltipunktil paigal – kui see liigub, tuleb lööki korrata.
- Mõned võistkonnad vahetavad põhiväravavahi „penaltispetsialisti“ vastu. See on lubatud, kui järgitakse tavalisi vahetusreegleid.
- Kindlat kestust pole – kuid kohtunik võib anda hoiatuse aja raiskamise eest, kui hoojooks põhjendamatult viibib.

## Test 8: Võrdlused

- Mängu ajal sooritatud penaltid: pall jääb pärast lööki mängu (tagasipõrked ja sööted on võimalikud). Penaltiseerias: ainult üks löök; tagasipõrkeid ei mängita; tap-penaltid pole lubatud.
- Sama rikkumine annab väga erineva taasalustamise sõltuvalt kohast – väljaspool müüriga karistuslöök, sees penalti, kus tuleb ületada vaid väravavaht.
- Karistusalas vabalöögi korral võib kogu kaitsev võistkond väravajoonele kogunema. Penalti: ainult väravavaht.
- Erinevalt vanast reeglist, mis lubas väravavahil seista kuni 6 jardi ettepoole, nõuavad tänapäevased reeglid vähemalt ühte jalga väravajoonel või sellega ühel joonel.
- 2019. aasta muudatus leevendas nõuet kahelt jalalt ühele – tunnistades, et mõlemat jalga on raske paigal hoida.
- 2024. aasta reform viis enneaegse sisenemise range reegli (iga sisenemine = kordamine) juurest mõjupõhise reegli juurde (kordamine ainult olulise sisenemise korral).
- IFAB Circular 31 (2025) järgi toob kogemata topeltpuudutus kaasa kordamise – mitte tühistatud värava nagu varem. Tahtlik topeltpuudutus tähendab endiselt vabalööki.
- Hoojooksu ajal: petteliigutus kuulub jalgpalli juurde. Pärast hoojooksu: petteliigutus on ebasportlik ja karistatav.
- Tap-penalti puhul mängib lööja palli ettepoole (mis tahes vahemaa) võistkonnakaaslasele. Kaaslane peab jääma karistusalast väljapoole, kuni löök on sooritatud.
- Penalti realiseerimise määr on suurtes liigades umbes 75–80 %. Löögi õnnestumine mänguolukorras on palju madalam – penaltid on suurepärased väravavõimalused.

## Test 9: Miniolukorrad

- Karistuslöögi rikkumine rikkuja enda karistusalas = penalti. Jala taha panemine on üks seitsmest kontaktrikkumisest.
- Pärast postilt tagasipõrget mäng jätkub tavapäraselt. Penalti on lõppenud.
- Väravavahi rikkumine, millel on tulemusele tegelik mõju (siin võimaldas tõrje), toob kaasa kordamise.
- Väravavahi rikkumine + lai mööda löömine = mõju puudub = kordamist pole. Esialgne tulemus (väravaesine lahtilöök) jääb kehtima.
- Petteliigutus pärast hoojooksu lõppu = ebaseaduslik. Lööjale hoiatus; kaitsjatele vabalöök.
- Circular 31 (2025) järgi: kogemata topeltpuudutus → kordamine.
- Enneaegne sisenemine ilma mõjuta (kaaslane ei mõjutanud tulemust) = värav loeb.
- Pärast lööki ei tohi lööja palli puudutada enne, kui keegi teine on seda puudutanud. Värav tühistatakse; vabalöök kaitsvale võistkonnale.
- Tap-penalti on lubatud, kui pall läheb ettepoole ja vastuvõttev kaaslane oli löögi sooritamise ajal karistusalast väljaspool.
- Väravavahi tõrje loeb „teise mängija“ puudutuseks, seega võib algne lööja tagasipõrganud palli mängida ja värava lüüa.

## Test 10: Segakordus

- Penaltipunkt on 11 m kaugusel otsajoonest.
- Alates 2019. aastast peab vähemalt üks osa ühest jalast löögi hetkel väravajoont puudutama või sellega ühel joonel olema.
- Penalti võttis FA kasutusele 1891. aastal William McCrumi ettepaneku põhjal.
- Circular 31 (2025) järgi toob kogemata topeltpuudutus kaasa kordamise.
- Petteliigutus löögi hetkel on ebaseaduslik. Kollane kaart + vabalöök kaitsvale võistkonnale.
- Löögi hetkel on karistusalas ainult kaitsva võistkonna väravavaht.
- Isegi kui pall läheb sisse, tühistab ründaja enneaegne sisenemine, mis väravavahti tegelikult mõjutab, värava.
- Samaaegsed rikkumised = lööja hoiatus + vabalöök kaitsvale võistkonnale.
- Lööja teatatakse kohtunikule ette – see hoiab ära hilise asendamise löögi käigus.
- Alates 2025/26 vastutab väravavahi enneaegse liikumise jälgimise eest penaltil ainult VAR, kes vajaduse korral kohtunikule märku annab.

Allikad: 

Tee testid: https://insporta.app/try?utm_source=book&utm_medium=referral