# Küljesissevise · Jalgpall, Tase 2: Algtase

Jalgpall · Tase 2: Algtase · Insporta Book (https://book.insporta.app/et/football/level-2/throw-in/)

Küljesissevise: 100 fakti, 10 testi.

Küljesissevise tehnika: mõlemad käed, üle pea, tagantpoolt, mõlemad jalad küljejoonel või selle taga, mõlemad jalad maas viske hetkel; vale küljesissevise; otse värava ei saa lüüa; otse sissevisest ei saa olla suluseisus; väravavahi piirang võistkonnakaaslase sissevisatud palli suhtes; küljesissevise tehnika ajalugu.

## Test 1: Mõisted

- Küljesissevise taasalustab mängu, kui pall ületab täielikult küljejoone (külgjoone). See määratakse võistkonnale, kes palli viimasena ei puudutanud.
- Küljejooned on väljaku kaks pikemat piirjoont – külgjooned, kust küljesissevisked tehakse.
- Vale küljesissevise on küljesissevise, mis on tehtud vale tehnikaga – taasalustamine antakse siis vastasvõistkonnale.
- Viskaja peab palli hoidma mõlema käega ja viskama. Ühe käega tehnika on vale küljesissevise.
- Palli tuleb visata pea tagant ja pea kohalt üle – mõlema käega, pideva liigutusega.
- Mõlemad jalad peavad olema palli vabastamise hetkel maas (mitte tõstetud) JA küljejoonel või selle taga. Kummagi jala tõstmine või üle astumine = vale küljesissevise.
- „Pikk vise“ on spetsiaalne küljesissevise, mis saadetakse sügavale karistusalasse ja mida kasutatakse taktikaliselt nagu nurgalööki.
- Viskaja peab olema näoga mänguväljaku poole – tavaliselt rinnaga sissepoole. Viskamine selg ees on vale küljesissevise.
- Küljesissevise tehakse kohast, kus pall välja läks. Teisest kohast tegemist võib kohtunik väiksemate kõrvalekallete korral lubada, kuid märkimisväärne liikumine = kordamine.
- Küljesissevise võib teha iga mängija võistkonnast, kellele see määrati.

## Test 2: Arvud ja põhireeglid

- Vastased peavad seisma küljesissevise tegemise kohast vähemalt 2 meetri kaugusel.
- Mõlemad jalad peavad olema palli vabastamise hetkel maas. Kummagi jala tõstmine on vale küljesissevise.
- Palli peavad hoidma mõlemad käed. Ühe käega visked on valed küljesissevisked.
- Nagu teistel taasalustamistel, ei tohi viskaja palli teist korda puudutada enne, kui keegi teine on seda mänginud.
- Küljesissevise teeb ainult selle saanud võistkonna mängija. Vastasmängijad ei tohi viskajat segada.
- Küljesissevise tehnika kujunes järk-järgult: üks käsi (1863), siis kaks kätt (1882), siis üle pea (1895).
- 1895. aastal lisas IFAB nõude visata pea kohalt. Enne seda võis visata mis tahes asendist.
- 1925. aastal, kui suluseisu reformiti (3 → 2 vastasmängijat), vabastati küljesissevise sõnaselgelt ka suluseisust.
- Mõlemad jalad peavad olema küljejoonel või selle taga. Ette (väljakule) astumine on vale küljesissevise.
- Kindlat ajapiiri pole. Kohtunik võib viskajat hoiatada mängu taasalustamisega viivitamise eest, kui võetakse liiga palju aega.

## Test 3: Rollid ja kord

- Küljesissevise määratakse võistkonnale, kes EI puudutanud palli viimasena enne väljaminekut, mida hindavad mängu ametnikud.
- Selle külje abikohtunik annab tavaliselt märku, kumb võistkond küljesissevise saab, osutades ründesuunas.
- Viskaja vabastab palli mõlema käega. Protseduurilised rikkumised = vale küljesissevise.
- Küljesissevise võib teha iga mängija, ka väravavaht. Seejärel võtab ta tavapärase positsiooni väljakul.
- Küljesissevise tehnikat hindab kohtunik. Vale küljesissevise = küljesissevise määratakse vastasvõistkonnale.
- Vastast, kes ei taandu 2 meetri kaugusele või viskajat muul viisil segab, võib hoiatada ettenähtud vahemaa eiramise eest.
- Kiired küljesissevisked on lubatud, kui tehnika on õige. Viskaja võib visata kohe, ootamata vastaste taandumist.
- Väravavaht võib küljesissevise teha nagu iga teine mängija ja seejärel lihtsalt naaseb oma värava juurde.
- Palli võib enne viset puudutada igaüks, kuid viske tuleb teha õigest kohast.
- Palli võib tuua igaüks (sh palliplikad ja -poisid). Seejärel teeb küljesissevise viskaja.

## Test 4: Lubatu ja keelatu

- Küljesissevisest ei saa otse väravat lüüa. Kui pall läheb otse väravasse: omavärav = nurgalöök vastastele; vastaste värav = väravaesine lahtilöök kaitsvale võistkonnale.
- Küljesissevised on suluseisust vabastatud (alates 1925). Suluseisu saab otsustada ainult järgnevate mänguvõtete puhul.
- Mõlemad jalad peavad olema vabastamise hetkel maas. Tõstmine (nt „saltoviske“ hoo ajal) = vale küljesissevise, kui jalad vabastamise hetkel maast lahti on.
- Salto- või ümberkukkumisega küljesissevise on lubatud, kui standardse tehnika nõuded on vabastamise hetkel endiselt täidetud.
- Väravavaht ei tohi võistkonnakaaslase tahtlikku küljesissevise käega puudutada. Vastastele vabalöök kohast, kus väravavaht palli käega puudutas.
- Mõlemad jalad peavad jääma küljejoonel või selle taga kuni palli vabastamiseni, muidu on see vale küljesissevise.
- Küljesissevise tegemise teeskamine, kuid äkki selle võistkonnakaaslasele jätmine on viivitustaktika – kollane kaart.
- Kaitsja ei tohi seista viskajale lähemal kui 2 meetrit, ei ees ega muul viisil.
- Viske suund on vaba – tahapoole, ettepoole, küljele. Täita tuleb ainult tehnikanõuded.
- Võistkonnakaaslastele vahemaapiirangut ei ole. Nad võivad seista lähedal, et visatud pall vastu võtta.

## Test 5: Tagajärjed, kui midagi läheb valesti

- Vale küljesissevise = vastasvõistkond saab küljesissevise samast kohast. Viskav võistkond kaotab palli valduse.
- Kui pall ei satu väljakule (nt viskaja viskab liiga nõrgalt või jätab palli tabamata), siis kordab sama võistkond viset.
- Viskaja topeltpuudutus (enne kui teine mängija on palli mänginud) = vabalöök vastasvõistkonnale.
- Kui küljesissevise tehakse selgelt valest kohast, käsib kohtunik seda õigest kohast korrata.
- Nagu vabalöögist, ei saa ka küljesissevisest tulla väravat, kui keegi teine pole palli enne puudutanud.
- Otse viskaja enda väravasse läinud küljesissevise ei ole omavärav – selle tulemus on hoopis nurgalöök.
- Väravavaht ei tohi võistkonnakaaslase tahtlikku küljesissevise käega puudutada. Tulemus: vabalöök vastasvõistkonnale kohast, kus palli käega puudutati.
- Ettenähtud vahemaa eiramine ei peata mängu automaatselt – viskaja võib sellegipoolest jätkata ja kohtunik otsustab eraldi, kas rikkujat hoiatada.
- Kui sekkub väline tegur, mäng peatatakse ja taasalustatakse kohtuniku palliga (reegli 8 järgi).
- Küljesissevise tegemise teeskamine, kuid selle võistkonnakaaslasele jätmine on viivitustaktika – kollane kaart.

## Test 6: Küljesissevise reeglite ajalugu

- Küljesissevist on alates selle 1863. aasta kasutuselevõtust täiustatud: kaks kätt (1882), üle pea (1895) ja suluseisust vabastus (1925).
- 1863. aastal olid küljesissevisked ühe käega ja küljejoonega risti (muud suunda ei olnud). Mõlema käe ja pea kohalt viske nõue tuli hiljem.
- 1882. aastal kohustas FA tegema küljesissevisked kahe käega.
- Nõue visata pall pea tagant ja pea kohalt üle lisati ametlikult reeglitesse 1895. aastal.
- 1925. aastal, kui IFAB reformis suluseisu reeglit (3 → 2 vastasmängijat), vabastati küljesissevise sõnaselgelt suluseisu otsustest.
- Stoke City mängija Rory Delap oli kuulus oma võimsate pikkade visete poolest karistusalasse – neid kasutati olulise ründerelvana.
- 2 m reegel vastastele küljesissevisete juures on kauaaegne IFAB-i reegel. Kaasaegne sõnastus on kehtivates mängureeglites.
- IFAB on arutanud sisselöögi katseid (viskamise asendamine löömisega), kuid pole neid tavalistesse mängureeglitesse võtnud. Saalijalgpall kasutab sisselööke juba praegu.
- Küljesissevise käega puudutamise keeld väravavahile (1997) järgis sama loogikat kui varasem tagasisöödu reegel (1992), ainult teise taasalustamise jaoks.
- Nõue, et pall peab mänguväljakule sisenema, on kauaaegne. Kui ei sisene, siis vise korratakse.

## Test 7: Erandid ja piirjuhtumid

- Kui viskaja puudutab palli uuesti enne, kui teine mängija on seda puudutanud, on see teine puudutus – vabalöök.
- Jala maapinnal olemise nõuet hinnatakse vabastamise hetkel, olenemata sellest, kas tõstmine oli tahtlik.
- Küljejoon loetakse „joonel olevaks“. Mõlemad jalad võivad olla joonel endal või selle taga.
- Küljejoonel endal seismine on lubatud, kui viske kohast nõutav 2-meetrine vahemaa on tagatud.
- Viskaja peab viske õige tehnikaga lõpule viima. Võistkonnakaaslase sekkumine väljastpoolt väljakut häirib viset.
- Küljesissevise otse omaenda väravasse: nurgalöök vastasvõistkonnale. Küljesissevisest ei saa otse väravat lüüa.
- Väravavahid võivad küljesissevisse teha. Seejärel on nad tavalised väljakumängijad, kuni naasevad värava juurde.
- Kui küljesissevise oli tahtlik sööt väravavahile ja ta puudutas palli käega = vabalöök vastastele.
- Viskaja segamine enne viske tegemist loetakse ettenähtud vahemaa eiramiseks ja selle eest võib hoiatada.
- Pall on mängus kohe, kui see on visatud. Kohtuniku tabamine – nagu mängu mis tahes faasis – lubab üldiselt mängul jätkuda (kohtuniku pall ainult teatud olukordades reegli 9 järgi).

## Test 8: Võrdlused

- Küljesissevise: pall läheb välja külje kaudu. Nurgalöök: pall läheb väravajoone kohal välja kaitsva võistkonna puudutusest. Erinevad taasalustamised.
- Küljesissevise taasalustab mängu pärast palli küljejoone ületamist. Väravaesine lahtilöök taasalustab mängu pärast palli väravajoone ületamist ründaja puudutusest.
- Saalijalgpall asendab käega küljesissevise jalaga tehtava sisselöögiga, kusjuures pall seisab piirjoonel.
- Kolm taasalustamist on suluseisust vabastatud: küljesissevise, väravaesine lahtilöök, nurgalöök. Karistus- ja vabalöögid EI ole vabastatud.
- Väravavaht ei tohi käega puudutada võistkonnakaaslase tahtlikku lööki (1992) ega küljesissevist otse võistkonnakaaslaselt (1997). Mõlemal juhul = vabalöök.
- Tänane pea kohalt kahe käega tehnika on tulemus kahest eraldi reformist, mis kihistusid algsele 1863. aasta reeglile.
- Pikad visked võivad olla palli karistusalasse toimetamisel sama ohtlikud kui nurgalöögid. Spetsialistid nagu Rory Delap kasutavad seda ära.
- Kummaltki ei saa otse väravat lüüa. Küljesissevise = väravaesine lahtilöök; vabalöök = väravaesine lahtilöök, kui pall läheb otse vastasväravasse.
- Mõlemad reeglid hoiavad vastased taasalustamisest eemal, kuid karistus- ja vabalöögi vahemaa (9,15 m) on palju suurem kui küljesissevise vahemaa (2 m).
- Mõlema kiiret taasalustamist soositakse. Mõlemat saab keelata ainult siis, kui tseremoniaalne protseduur on alanud.

## Test 9: Miniolukorrad

- Vabastamise hetkel tõstetud jalg on vale küljesissevise, mis annab taasalustamise vastasvõistkonnale.
- Palli tuleb hoida ja lahti lasta mõlema käega. Vise ühe käega = vale küljesissevise.
- Pall peab sisenema väljakule. Kui ei sisene, kordab sama võistkond lööki samast kohast.
- Pärast viset ja võistkonnakaaslase puudutust võib värav kehtida. Reegel „otse väravat ei saa“ kehtib ainult siis, kui keegi teine palli ei puuduta.
- Küljesissevisest ei saa otse väravat lüüa. Kaitsev võistkond saab väravaesise lahtilöögi.
- Alates 1997. aastast ei tohi väravavaht käega puutuda palli, mille võistkonnakaaslane on talle tahtlikult sisse visanud. Tagajärg: vastastele vabalöök kohast, kus väravavaht palli käega puutus.
- Oluliselt vales kohas sooritatud vise = kordamine õigest kohast.
- Ettenähtud 2-meetrisest vahemaast selgelt lähemal seismine on vahemaa eiramine, mille eest karistatakse hoiatusega.
- Viskaja teine puudutus = vastasvõistkonnale vabalöök.
- Küljesissevise sooritamise teeskleminen ja palli teisele andmine mängu venitamiseks on hoiatusega karistatav aja raiskamine.

## Test 10: Segakordus

- Mõlemad jalad peavad palli lahtilaskmise hetkel olema maas JA küljejoonel või selle taga.
- Vastased peavad olema küljesissevise sooritamise kohast vähemalt 2 m kaugusel.
- Küljesissevisest ei saa otse väravat lüüa. Kõigepealt peab palli puudutama teine mängija.
- Palli saamine otse küljesissevisest on suluseisust vabastatud (alates 1925. aastast). Järgnevatel mängumomentidel suluseis kehtib.
- Vale küljesissevise annab taasalustamise lihtsalt vastasvõistkonnale, samast küljejoone kohast.
- Kahe käe reegel (1882) paigutub küljesissevise kehtestamise (1863) ning sellele järgnenud pea kohalt viskamise ja suluseisu reformide vahele.
- Vastased peavad jääma küljesissevise sooritamise kohast vähemalt 2 meetri kaugusele.
- Mõlemad jalad peavad olema küljejoonel või selle taga. Väljakule astumine = vale küljesissevise.
- Küljesissevise tehnikat hindab kohtunik.
- 1895. aastal lisati küljesissevisetele nõue visata pea kohalt.

Allikad: 

Tee testid: https://insporta.app/try?utm_source=book&utm_medium=referral