# Forehand ja backhand · Tennis, Tase 3: Eelkesktase

Tennis · Tase 3: Eelkesktase · Insporta Book (https://book.insporta.app/et/tennis/level-3/the-forehand-and-backhand/)

Forehand ja backhand: 40 fakti, 4 testi.

Põrkelöökide asendid, unit turn, kontakt ja löögi lõpetus ning ühe- ja kahekäe-backhand.

## Test 1: Põrkelöökide asendid

- Treenerid kirjeldavad jalgade asendit kui lahtist, pooleldi lahtist, neutraalset või suletud asendit. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö))
- Lahtine asend on rohkem võrgu poole pööratud ning mõlemad jalad on võrguga ligikaudu paralleelsed. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö))
- Neutraalne asend tähendab, et jalad on võrguga risti ja eesmine jalg astub palli sisse. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö))
- Võrgu poole pööratud asend aitab mängijal suurtest või külgmistest pallidest kiiresti taastuda. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö))
- Neutraalsest asendist saab mängija astuda palli sisse, mis sobib lühikeste pallide jaoks. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö))
- Pooleldi lahtine asend on lahtise ja neutraalse asendi vahepealne. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö))
- Suletud asendis on jalad pööratud üle täisnurga, mistõttu peavad puusad pöörduma kaugele. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö))
- Jalad pöörduvad võrgu poole asendist diagonaalse kaudu külgsuunani ja kaugemalegi. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö))
- Mängija loeb palli, pöördub, asetab jalad ja alles siis lööb. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö))
- Umbes 45-kraadise nurga all võrgu suhtes olevad jalad iseloomustavad pooleldi lahtist asendit. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö))

## Test 2: Unit turn

- Ühtne pööre viib keha ja reketi taha ühe tervikuna. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö))
- Varajane pööre jätab aega löögiks valmistuda. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö))
- Varajane ettevalmistus tähendab, et reket on valmis enne palli saabumist. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö))
- Vaba käsi toetab reketit kaelast, et tagasisving algaks. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö))
- Õlad pöörduvad nii, et rind jääb külgaia, mitte võrgu poole. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö))
- Ilma keha pöördeta teeb kogu töö käsi ja löök jääb kitsaks. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö))
- Õlad ja puusad pöörduvad koos reketiga, nii et lööki annab jõudu keha, mitte ainult käsi. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö))
- Mängija loeb palli, pöördub, viib reketi taha ja liigub oma kohale. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö))
- Õlad pöörduvad võrgu poole asendist täieliku külgpöördeni. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö))
- Õlgade ja puusade koos pööramine on ühtne pööre. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö))

## Test 3: Kontakt ja löögi lõpetus

- Täielik lõpetus lõppeb kõrgel, vastasõla lähedal. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö))
- Täielik lõpetus hoiab ära aeglustamise vahetult enne palliga kokkupuudet. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö))
- Reket liigub pärast palliga kokkupuudet edasi sihtmärgi suunas. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö))
- Üles hoovõtt ja kõrgel lõpetamine silub palli ning annab sellele ettepöörde. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö))
- Peatumine kokkupuute hetkel katkestab voolavuse ja nõrgendab lööki. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö))
- Kompaktset hoopi kasutatakse siis, kui aega on vähe, näiteks kiire palli vastu. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö))
- Kõrgem lõpetus tõstab palli ning annab sellele kõrguse üle võrgu. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö))
- Reketi liikumisrada kulgeb tahapoole, alla, üles läbi palli ja lõpeb kõrgel. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö))
- Vollei on kõige lühem hoop ja täielik forehand kõige pikem. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö))
- Liikumist pärast kokkupuudet nimetatakse lõpetuseks. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö))

## Test 4: Ühe- ja kahekäe-backhand

- Domineeriv käsi jääb madalamale ja teine käsi asub selle kohal. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö))
- Kaks kätt annavad kindlama reketi, eriti kiire ja kõrge palli vastu. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö))
- Üks käsi annab lisakaugust ning paindliku ligipääsu slice'ile ja volleidele. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö))
- Kaks kätt annavad noortele mängijatele kerge reketiga parema kontrolli. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö))
- Enamik mängijaid teeb slice'i ühe käega, mis võimaldab hõlpsasti muuta kõrgust ja kiirust. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö))
- Kahe käega hoidmine lühendab ulatust. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö))
- Üks käsi kipub kõrgeid ja raskeid palle kontrollida halvasti. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö))
- Ulatus kasvab, kui käed ja õlavars sirgenevad. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö))
- Õppija liigub haardest tühilöökideni, ette söödetud pallideni ja pallivahetuseni. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö))
- Kaks kätt käepidemel viitavad kahekäelisele põrkelöögile, kõige sagedamini backhandile. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö))

Allikad: ITF-i treenerikoolituse materjalid, ITF Coaching & Sport Science Review, liitude õppekavad, üldised treeningkäsiraamatud; küsimused on koostatud algupäraselt, midagi ei ole kopeeritud. Nummerdatud ITF-i reeglid kuuluvad kategooriasse „Spordireeglid“.

Tee testid: https://insporta.app/try?utm_source=book&utm_medium=referral