# Vollei ja võrgumäng · Tennis, Tase 3: Eelkesktase

Tennis · Tase 3: Eelkesktase · Insporta Book (https://book.insporta.app/et/tennis/level-3/the-volley-and-the-net-game/)

Vollei ja võrgumäng: 40 fakti, 4 testi.

Vollei tehnika, madal vollei ja poolvollei, smashi jalatöö ning kaitse võrgu juures.

## Test 1: Vollei tehnika

- Ees hoitud reket on valmis palliks mõlemal küljel. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (vollei tehnika))
- Kindel randme asend blokeerib palli tagasi kontrolliga. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (vollei tehnika))
- Palli sisse astumine viib kehakaalu kokkupuutel ettepoole. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (vollei tehnika))
- Kokkupuude ees ja veidi küljel annab kontrolli ning jätab aega reageerida; treenerid õpetavad hoidma reketit rinna ees üleval ning vältima löömist otse eestpoolt. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (vollei tehnika))
- Võrgu juures ei ole aega forehandi ja backhandi volleide vahel haaret vahetada. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (vollei tehnika))
- Kindel reket koos ettepoole liikuva kehakaaluga saadab palli sügavale. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (vollei tehnika))
- Käest kõrgemal olev reketi pea annab stabiilse ja kindla kokkupuute. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (vollei tehnika))
- Mida lähemal võrgule, seda ründavam on positsioon. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (vollei tehnika))
- Võrgumängija valmistub, valib külje ja lööb seejärel palli läbi. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (vollei tehnika))
- Vollei sooritatakse enne palli põrkamist. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (vollei tehnika))

## Test 2: Madal vollei ja poolvollei

- Madalale laskumine toob silmad ja reketi palliga ühele tasemele. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (vollei tehnika))
- Reketi pinna veidi avamine aitab madalal pallil võrgust üle minna. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (vollei tehnika))
- Poolvollei sooritatakse vahetult pärast põrget, peaaegu ilma reageerimisajata. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (vollei tehnika))
- Madalas ja kindlas asendis püsimine hoiab palli tõusmast. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (vollei tehnika))
- Pehme puudutus langetab palli lühikeseks ning teeb selle ründamise raskeks. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (vollei tehnika))
- Jalgade painutamine hoiab pea stabiilsena ja reketi tasapinnal. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (vollei tehnika))
- Suur hoop madalale pallile paneb palli liiga kaugele lendama. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (vollei tehnika))
- Kokkupuutekoht tõuseb maapinnalt pea kohale. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (vollei tehnika))
- Mängija valmistub, laskub madalale, avab reketi pinna ja lööb pehmelt. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (vollei tehnika))
- Võrgu juures maapinna lähedal olev pall nõuab madalat vollei. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (vollei tehnika))

## Test 3: Smashi jalatöö

- Külgsuunas pööramine ja samm tagasi viib mängija palli alla. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (vollei tehnika))
- Külgsammud ja ristsammud võimaldavad kiiresti taanduda, hoides keha külgsuunas. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (vollei tehnika))
- Vaba käsi osutab pallile ja aitab kehal tasakaalu hoida. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (vollei tehnika))
- Mängija, kes on juba palli all, saab keskenduda hoobile, mitte palli taga ajamisele. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (vollei tehnika))
- Sügavat lobi on ohutum mängida pärast põrget. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (vollei tehnika))
- Põrkega smash laseb väga sügaval lobil enne maanduda ja ründab seda siis. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (vollei tehnika))
- Vabasse ruumi suunatud löök jätab vastasele väiksema võimaluse tõrjumiseks. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (vollei tehnika))
- Palli põrkamisele laskmine on kõige ohutum ja täisjõuga nurgasmash kõige riskantsem. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (vollei tehnika))
- Sügavam lobi nõuab pikemat taandumist. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (vollei tehnika))
- Külgsuunas taandumine hoiab mängija palli all. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (vollei tehnika))

## Test 4: Kaitse võrgu juures

- Võrgumängija võib taanduda või anda palli partnerile. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (vollei tehnika))
- Pehme blokk kasutab ära vastase kiirust ja säilitab kontrolli. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (vollei tehnika))
- Võrgule lähemale liikumine vähendab möödalöögi nurki. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (vollei tehnika))
- Valmis reket reageerib kiiremini kehale suunatud kõvadele löökidele. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (vollei tehnika))
- Enamikul mängijatest on backhandiga rohkem raskusi, kui nad on suruvas olukorras. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (vollei tehnika))
- Võrgumängija katab joone, samal ajal kui partner kaitseb keskosa. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (vollei tehnika))
- Tagasi liikumine loobub survest, mis teeb võrgumängu tõhusaks. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (vollei tehnika))
- Sügav blokk on kõige ohutum ja hoop kõige riskantsem. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (vollei tehnika))
- Mida lähemal võrgule, seda haavatavam on lobi suhtes. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (vollei tehnika))
- Võrgumängija peab katma nii pea kohalt minevat palli kui ka külje kaudu mööduvat palli. (Allikas: Üldine treeningkirjandus (vollei tehnika))

Allikad: ITF-i treenerikoolituse materjalid, ITF Coaching & Sport Science Review, liitude õppekavad, üldised treeningkäsiraamatud; küsimused on koostatud algupäraselt, midagi ei ole kopeeritud. Nummerdatud ITF-i reeglid kuuluvad kategooriasse „Spordireeglid“.

Tee testid: https://insporta.app/try?utm_source=book&utm_medium=referral