# Treeneri ja sportlase suhe · Triatlon, Tase 10: Professionaal

Triatlon · Tase 10: Professionaal · Insporta Book (https://book.insporta.app/et/triathlon/level-10/the-coach-athlete-relationship/)

Treeneri ja sportlase suhe: 100 fakti, 10 testi.

Mida treenerid teevad ja kuidas nad sportlastega töötavad: juhendamisprotsess, suhte 3+1C mudel, motivatsioon ja enesemääratlemise teooria, autonoomiat toetav juhendamine, suhtlus ja tagasiside, juhendamise tulemuslikkus, kaugjuhendamine, juhendamise individualiseerimine, piirid ja konfliktid ning reflektiivne praktika.

## Test 1: Mida treenerid tegelikult teevad

- Juhendamist nähakse pideva planeerimise, elluviimise, toetamise ja ülevaatamise protsessina, mitte ainult treeningute kirjutamisena. (Allikas: Lyle, Sports Coaching Concepts (2002))
- Lyle käsitleb juhendamist kavandatud ja koordineeritud protsessina tulemuseesmärkide suunas. (Allikas: Lyle, Sports Coaching Concepts (2002))
- See võrdleb seda, mida võistlus nõuab, võistleja tugevuste, piirangute ja oludega. (Allikas: Lyle, Sports Coaching Concepts (2002))
- Enamik harrastajatest treenib töö ja pere kõrvalt, seega peab planeerimine sobima päris eluga. (Allikas: Lyle, Sports Coaching Concepts (2002))
- Plaanid harva elavad reaalsusega kokkupuutes üle; pidev kohandamine on koht, kus peitub suur osa juhendamisoskusest. (Allikas: Lyle, Sports Coaching Concepts (2002))
- Võistlejakeskne juhendamine asetab keskmesse inimese eesmärgid, konteksti ja panuse. (Allikas: Cote & Gilbert, Int J Sports Sci Coach 2009)
- Võistlejad, kes teavad, miks treening oluline on, jaotavad tempot paremini ja pühenduvad sellele tugevamalt. (Allikas: Mageau & Vallerand, J Sports Sci 2003)
- Oma pädevuse piiride tunnistamine ja edasisuunamine on osa professionaalsest tegevusest. (Allikas: Lyle, Sports Coaching Concepts (2002))
- Eliitjuhendamine hõlmab sageli täiskohaga võistlejaid, multidistsiplinaarseid meeskondi ja tulemussurvet. (Allikas: Lyle, Sports Coaching Concepts (2002))
- Ujumise, rattasõidu ja jooksu koormus ja kohanemine mõjutavad üksteist, mistõttu tervikut tuleb juhtida koos. (Allikas: Lyle, Sports Coaching Concepts (2002))

## Test 2: Treeneri ja sportlase suhte 3+1C

- Sophia Jowett töötas välja treeneri ja sportlase suhte 3+1C mudeli. (Allikas: Jowett, in Social Psychology in Sport (2007))
- Lähedus on afektiivne side: usaldus, austus, tunnustus. (Allikas: Jowett, in Social Psychology in Sport (2007))
- Pühendumus väljendab mõlema poole kavatsust koos edasi töötada. (Allikas: Jowett, in Social Psychology in Sport (2007))
- See kirjeldab, kuidas treener ja võistleja koos tegutsevad, näiteks olles tähelepanelikud ja vabad. (Allikas: Jowett, in Social Psychology in Sport (2007))
- Kaasorientatsioon on ühise arusaama ja teineteise täpse tajumise ulatus. (Allikas: Jowett, in Social Psychology in Sport (2007))
- Paremad suhted on seotud võistleja rahulolu, motivatsiooni ja heaoluga. (Allikas: Jowett, in Social Psychology in Sport (2007))
- Vastastikuse arusaamise lahknevus on kaasorientatsiooni probleem. (Allikas: Jowett, in Social Psychology in Sport (2007))
- Treeneri ja sportlase suhte küsimustik hindab lähedust, pühendumust ja täiendavust. (Allikas: Jowett, in Social Psychology in Sport (2007))
- Professionaalsed piirid kaitsevad mõlemat poolt ja hoiavad otsused objektiivsed. (Allikas: Jowett, in Social Psychology in Sport (2007))
- Suhtlusest taganemine viitab tavaliselt esmalt suhteprobleemile ja alles seejärel treeningprobleemile. (Allikas: Jowett, in Social Psychology in Sport (2007))

## Test 3: Motivatsioon ja enesemääratlemise teooria

- Deci ja Ryan väidavad, et nende kolme vajaduse rahuldamine toetab motivatsiooni ja heaolu. (Allikas: Deci & Ryan, Psychol Inq 2000)
- Sisemine motivatsioon tuleb huvist ja naudingust tegevuse enda vastu. (Allikas: Deci & Ryan, Psychol Inq 2000)
- Tasud, tunnustus või surve vältimine on välised põhjused. (Allikas: Deci & Ryan, Psychol Inq 2000)
- Autonoomne motivatsioon ennustab järjepidevust ja heaolu paremini kui kontrollitud motivatsioon. (Allikas: Deci & Ryan, Psychol Inq 2000)
- Amotivatsioon tähendab, et tegevusel puudub eesmärgitunne või kavatsus. (Allikas: Deci & Ryan, Psychol Inq 2000)
- Optimaalne väljakutse ja kasulik tagasiside kujundavad kompetentsustunnet. (Allikas: Deci & Ryan, Psychol Inq 2000)
- Ühenduse ja hoolitsuse tunne toetab seotust. (Allikas: Deci & Ryan, Psychol Inq 2000)
- Kontrollivad tasud võivad vähendada huvi tegevuse enda vastu. (Allikas: Deci & Ryan, Psychol Inq 2000)
- Nauding, meisterlikkus ja kogukond hoiavad sageli pikaajalist osalemist. (Allikas: Deci & Ryan, Psychol Inq 2000)
- Kontrollituse ja kohustatuse tunne viitab takistatud autonoomiale. (Allikas: Deci & Ryan, Psychol Inq 2000)

## Test 4: Autonoomiat toetav juhendamine

- Mageau ja Vallerand kirjeldavad käitumisi nagu valikuvõimaluste pakkumine ja põhjuste selgitamine. (Allikas: Mageau & Vallerand, J Sports Sci 2003)
- Selgitamine, miks ülesanded olulised on, toetab autonoomiat. (Allikas: Mageau & Vallerand, J Sports Sci 2003)
- Kontrollivad käitumised avaldavad võistlejatele survet mõtlema või tegutsema kindlal viisil. (Allikas: Mageau & Vallerand, J Sports Sci 2003)
- Soojuse äravõtmine halbade tulemuste järel on kontrolliv käitumine. (Allikas: Mageau & Vallerand, J Sports Sci 2003)
- Autonoomiatoetus ühendab struktuuri valiku ja selgitusega. (Allikas: Mageau & Vallerand, J Sports Sci 2003)
- Uuringud seostavad autonoomiat toetavat juhendamist vajaduste rahuldatuse ja positiivse motivatsiooniga. (Allikas: Mageau & Vallerand, J Sports Sci 2003)
- Valik samale eesmärgile viivate variantide vahel säilitab struktuuri, andes samas autonoomia. (Allikas: Mageau & Vallerand, J Sports Sci 2003)
- Võistleja vaatenurga aktsepteerimine on osa autonoomia toetamisest. (Allikas: Mageau & Vallerand, J Sports Sci 2003)
- Kuuletumine võib tulla motivatsiooni, heaolu ja spordi juurde jäämise arvelt. (Allikas: Mageau & Vallerand, J Sports Sci 2003)
- Süütunne ja surve on kontrollivad ning kahjustavad tavaliselt motivatsiooni ja suhet. (Allikas: Mageau & Vallerand, J Sports Sci 2003)

## Test 5: Suhtlus ja tagasiside

- Konkreetne, kiire ja treeningu eesmärgiga seotud tagasiside aitab õppida. (Allikas: Lyle, Sports Coaching Concepts (2002))
- Küsimine aitab võistlejatel järele mõelda ja vastutust võtta. (Allikas: Cote & Gilbert, Int J Sports Sci Coach 2009)
- Aktiivne kuulamine hõlmab keskendumist, peegeldamist ja täpsustamist. (Allikas: Lyle, Sports Coaching Concepts (2002))
- Mõned selged punktid aitavad tavaliselt rohkem kui pikad näitajate loendid. (Allikas: Lyle, Sports Coaching Concepts (2002))
- Rahulik, faktipõhine ülevaade pärast emotsioonide vaibumist viib kasuliku õppimiseni. (Allikas: Lyle, Sports Coaching Concepts (2002))
- Selged ootused hoiavad ära pettumuse ja hägustunud piirid. (Allikas: Lyle, Sports Coaching Concepts (2002))
- See, kuidas midagi öeldakse, võib olla sama oluline kui see, mida öeldakse. (Allikas: Lyle, Sports Coaching Concepts (2002))
- Kontrollitavale käitumisele keskendumine toetab motivatsiooni ja õppimist. (Allikas: Deci & Ryan, Psychol Inq 2000)
- Valuteated vajavad reageerimist, sageli treeningu muutmist või arsti juurde suunamist. (Allikas: Lyle, Sports Coaching Concepts (2002))
- Ilma hääle ja kehakeeleta võivad sõnumid tunduda karmimad, kui kavatsetud. (Allikas: Lyle, Sports Coaching Concepts (2002))

## Test 6: Juhendamise tulemuslikkus

- Tõhusus seob treeneri teadmised võistleja tulemustega konkreetsetes oludes. (Allikas: Cote & Gilbert, Int J Sports Sci Coach 2009)
- 4C-d kirjeldavad võistleja tulemusi, mida tõhus juhendamine püüab arendada. (Allikas: Cote & Gilbert, Int J Sports Sci Coach 2009)
- Treenerid vajavad spordialaseid teadmisi, inimestega töötamise oskusi ja eneseteadlikkust. (Allikas: Cote & Gilbert, Int J Sports Sci Coach 2009)
- Eneseteadlikkus ja järelemõtlemine võimaldavad treeneritel kogemusest õppida. (Allikas: Cote & Gilbert, Int J Sports Sci Coach 2009)
- Tõhus tegevus algajatega erineb eliittulemuste juhendamisest. (Allikas: Cote & Gilbert, Int J Sports Sci Coach 2009)
- Areng, heaolu ja edasiminek peegeldavad samuti juhendamise kvaliteeti. (Allikas: Cote & Gilbert, Int J Sports Sci Coach 2009)
- Harrastusvõistlejate puhul on spordi juurde jäämine, nauding ja edasiminek peamised tulemused. (Allikas: Cote & Gilbert, Int J Sports Sci Coach 2009)
- Side viitab heale läbisaamisele eakaaslaste ja täiskasvanutega. (Allikas: Cote & Gilbert, Int J Sports Sci Coach 2009)
- Iseloom hõlmab austust spordiala ja teiste vastu. (Allikas: Cote & Gilbert, Int J Sports Sci Coach 2009)
- Tõhusus hõlmab heaolu ja pikaajalist kaasatust, mitte ainult tulemusi. (Allikas: Cote & Gilbert, Int J Sports Sci Coach 2009)

## Test 7: Kaugjuhendamine

- Veebiplatvormid võimaldavad võistlejatel pääseda treeneriteni väljaspool oma piirkonda. (Allikas: Lyle, Sports Coaching Concepts (2002))
- Treenerid peavad tuginema andmetele, videole ja aruannetele, mitte nägema võistlejaid treenimas. (Allikas: Lyle, Sports Coaching Concepts (2002))
- Video võimaldab treeneritel analüüsida tõmbetehnikat kaugelt. (Allikas: Lyle, Sports Coaching Concepts (2002))
- Kommentaarid une, stressi ja enesetunde kohta täidavad numbrite lüngad. (Allikas: Lyle, Sports Coaching Concepts (2002))
- Otsene vestlus tugevdab arusaamist rohkem kui kirjalikud sõnumid. (Allikas: Jowett, in Social Psychology in Sport (2007))
- Andmetest väljaspool olev kontekst võib muuta seda, milline treening on sobiv. (Allikas: Lyle, Sports Coaching Concepts (2002))
- Paindlikkus hoiab treeningu realistliku ja järjepideva. (Allikas: Lyle, Sports Coaching Concepts (2002))
- Kiired aruanded võimaldavad treeneril koormust kohandada enne probleemide kasvamist. (Allikas: Lyle, Sports Coaching Concepts (2002))
- Eesmärkide võrdlemine täitmisega paljastab tempo jaotamise harjumused. (Allikas: Lyle, Sports Coaching Concepts (2002))
- Näost näkku aeg lisab vaatlust ja sidet. (Allikas: Jowett, in Social Psychology in Sport (2007))

## Test 8: Juhendamise individualiseerimine

- Individuaalne kontekst kujundab sobivat koormust ja fookust. (Allikas: Lyle, Sports Coaching Concepts (2002))
- Põhjalik sissejuhatav küsitlus juhib ohutut ja asjakohast planeerimist. (Allikas: Lyle, Sports Coaching Concepts (2002))
- Taustaspordiala määrab, kuhu on aega kõige parem investeerida. (Allikas: Lyle, Sports Coaching Concepts (2002))
- Mõned võistlejad soovivad üksikasju, teised lihtsat juhendamist. (Allikas: Jowett, in Social Psychology in Sport (2007))
- Aeglane edasiminek võib peegeldada taastumist, stressi või plaani sobivust. (Allikas: Lyle, Sports Coaching Concepts (2002))
- Individuaalse reaktsiooni andmed aitavad plaani täpsustada. (Allikas: Lyle, Sports Coaching Concepts (2002))
- Ühine eesmärkide seadmine parandab pühendumust ja realistlikkust. (Allikas: Mageau & Vallerand, J Sports Sci 2003)
- Üldised plaanid annavad struktuuri, kuid ei suuda individuaalselt kohaneda. (Allikas: Lyle, Sports Coaching Concepts (2002))
- Sagedased vahele jäetud treeningud ja pidev väsimus viitavad halvale sobivusele. (Allikas: Lyle, Sports Coaching Concepts (2002))
- Hea juhendamine toimib reaalsete piirangute raames. (Allikas: Lyle, Sports Coaching Concepts (2002))

## Test 9: Piirid ja konfliktid

- Selged piirid hoiavad ära huvide konflikte ja kahju. (Allikas: Lyle, Sports Coaching Concepts (2002))
- Ebaselged või täitmata ootused peituvad sageli konflikti taga. (Allikas: Jowett, in Social Psychology in Sport (2007))
- Varajane avatud vestlus hoiab väikesed probleemid suurenemast. (Allikas: Jowett, in Social Psychology in Sport (2007))
- Äri-, romantilised või muud rollid juhendamise kõrval võivad otsustusvõimet kahjustada. (Allikas: Lyle, Sports Coaching Concepts (2002))
- Lugupidav lahkuminek kaitseb mõlemat inimest ja võistleja edasiminekut. (Allikas: Jowett, in Social Psychology in Sport (2007))
- Võistlejate teave peaks jääma konfidentsiaalseks. (Allikas: Lyle, Sports Coaching Concepts (2002))
- Kokkulepped vähendavad arusaamatusi selle kohta, mida kumbki pool pakub. (Allikas: Lyle, Sports Coaching Concepts (2002))
- Kindlad suhtlustunnid aitavad suhet professionaalsena hoida. (Allikas: Lyle, Sports Coaching Concepts (2002))
- Ausus on tähtsam kui kliendi rahuldamine. (Allikas: Lyle, Sports Coaching Concepts (2002))
- Olemasolevad suhted võivad objektiivse tagasiside ja piirid raskendada. (Allikas: Lyle, Sports Coaching Concepts (2002))

## Test 10: Treeningfilosoofia ja reflektiivne praktika

- Filosoofia selgitab, mille eest treener seisab ja kuidas ta töötab. (Allikas: Lyle, Sports Coaching Concepts (2002))
- Väärtuste sõnastamine aitab treeneritel surve all järjekindlalt tegutseda. (Allikas: Lyle, Sports Coaching Concepts (2002))
- Järelemõtlemine muudab kogemuse õppimiseks. (Allikas: Schon, The Reflective Practitioner (1983))
- Schon eristas tegevuse ajal toimuvat järelemõtlemist tegevusejärgsest. (Allikas: Schon, The Reflective Practitioner (1983))
- Toimunu tagantjärele vaatamine, et sellest õppida. (Allikas: Schon, The Reflective Practitioner (1983))
- Gibbsi kuueastmeline tsükkel on struktureeritud järelemõtlemiseks laialdaselt kasutusel. (Allikas: Gibbs, Learning by Doing (1988))
- Mentorid pakuvad praktikale perspektiivi ja tagasisidet. (Allikas: Cote & Gilbert, Int J Sports Sci Coach 2009)
- Teadmine, mis edu põhjustas, muudab selle korratavaks. (Allikas: Gibbs, Learning by Doing (1988))
- Tõenduspõhine praktika ühendab uurimistulemused, kogemuse ja võistleja väärtused. (Allikas: Cote & Gilbert, Int J Sports Sci Coach 2009)
- Aus järelemõtlemine hõlmab ka treeneri enda otsuseid. (Allikas: Gibbs, Learning by Doing (1988))

Allikad: Treeningteaduse ja spordipsühholoogia kirjandus, WADA ja liitude koodeksid ning väljakujunenud treeneriõpikud

Tee testid: https://insporta.app/try?utm_source=book&utm_medium=referral