# Treeningkohanemise mehhanismid · Triatlon, Tase 7: Kõrgem edasijõudnud

Triatlon · Tase 7: Kõrgem edasijõudnud · Insporta Book (https://book.insporta.app/et/triathlon/level-7/mechanisms-of-training-adaptation/)

Treeningkohanemise mehhanismid: 100 fakti, 10 testi.

Mida treening kehas muudab: südame minutimaht ja löögimaht, kardiovaskulaarne drift, vere maht ja hemoglobiinimass, raua ainevahetus, mitokondrid ja kapillaarid, lihaskiu tüübid, kütusekasutus, interferentsiefekt, kopsud ja hingamine ning vette sukeldumise füsioloogia.

## Test 1: Südame minutimaht ja löögimaht

- Südame minutimaht võrdub südame löögisagedus korrutatuna löögimahuga, see tähendab verehulgaga, mille vasak vatsake iga löögiga välja paiskab. (Allikas: Kenney, Wilmore & Costill, Physiology of Sport and Exercise (8. väljaanne))
- Ekblom ja Hermansen (1968) mõõtsid eliitvastupidavussportlastel maksimaalseks minutimahuks ligi 40 L/min, mis on ligikaudu kaks korda rohkem kui treenimata inimestel. (Allikas: Ekblom & Hermansen, J Appl Physiol 1968)
- Maksimaalne löögisagedus treeninguga vaevu muutub, seega tuleneb lisaväljund peaaegu täielikult suuremast löögimahust. (Allikas: Kenney, Wilmore & Costill, Physiology of Sport and Exercise (8. väljaanne))
- Vatsake, mis täitub rohkema verega, venib rohkem ja tõmbub tugevamalt kokku, seega löögimaht kasvab koos veenide tagasivooluga. (Allikas: Kenney, Wilmore & Costill, Physiology of Sport and Exercise (8. väljaanne))
- Klassikaline tulemus on löögimahu platoo umbes 40–60 % juures VO₂max-ist treenimata katsealustel; väljundi edasine kasv tuleb löögisagedusest. (Allikas: Kenney, Wilmore & Costill, Physiology of Sport and Exercise (8. väljaanne))
- Gledhill (1994) leidis, et eliitvastupidavussportlastel jätkas löögimaht kasvamist kuni maksimaalse koormuseni, mida aitas vatsakeste kiirem täitumine. (Allikas: Gledhill, Cox & Jamnik, Med Sci Sports Exerc 1994)
- Hapnikuvajadus kindlal tempol vaevu muutub; suurem löögimaht annab sama minutimahu vähemate löökidega. (Allikas: Kenney, Wilmore & Costill, Physiology of Sport and Exercise (8. väljaanne))
- Püstiasendis kogub raskusjõud verd jalgadesse ja vähendab veenide tagasivoolu; horisontaalasendis jõuab südamesse rohkem verd ja täidab seda enam. (Allikas: Kenney, Wilmore & Costill, Physiology of Sport and Exercise (8. väljaanne))
- Arteriovenoosne hapnikuvahe näitab, kui palju hapnikku verest kudedest läbi minnes eemaldatakse. (Allikas: Kenney, Wilmore & Costill, Physiology of Sport and Exercise (8. väljaanne))
- Maksimaalne löögisagedus on suuresti east määratud ja jääb treeninguga samaks või langeb mõne löögi võrra; kasv tuli löögimahust ja hapniku ärakasutamisest. (Allikas: Kenney, Wilmore & Costill, Physiology of Sport and Exercise (8. väljaanne))

## Test 2: Kardiovaskulaarne drift

- Pikaajalisel ühtlasel koormusel, eriti kuumuses, tõuseb löögisagedus järk-järgult, löögimaht aga langeb. (Allikas: Kenney, Wilmore & Costill, Physiology of Sport and Exercise (8. väljaanne))
- Löögisagedus tõuseb, et kompenseerida langevat löögimahtu, nii et minutimaht jääb ligikaudu samaks. (Allikas: Kenney, Wilmore & Costill, Physiology of Sport and Exercise (8. väljaanne))
- Klassikalise vaate järgi vähendab higistamine plasmamahtu ja rohkem verd suunatakse nahale, mistõttu naaseb südame täitmiseks vähem. (Allikas: Kenney, Wilmore & Costill, Physiology of Sport and Exercise (8. väljaanne))
- Nende 2001. aasta ülevaade väitis, et kehatemperatuurist tingitud löögisageduse tõus jätab vatsakese täitumiseks vähem aega ja vähendab löögimahtu. (Allikas: Coyle & Gonzalez-Alonso, Exerc Sport Sci Rev 2001)
- Kuumus suurendab naha verevoolu ja kehatemperatuuri ning dehüdratsioon vähendab plasmamahtu; mõlemad suurendavad triivi. (Allikas: Kenney, Wilmore & Costill, Physiology of Sport and Exercise (8. väljaanne))
- Löögisagedus ja kehatüve temperatuur tõusid proportsionaalselt dehüdratsiooni astmega: mida vähem sõitjad jõid, seda suurem oli triiv. (Allikas: Montain & Coyle, J Appl Physiol 1992)
- Kui löögisagedus triivib püsiva pingutuse juures üles, sunnib löögisageduse püsivana hoidmine võimsust alla, mistõttu piiravad pikkade distantside võistlejad sageli hoopis võimsust. (Allikas: Kenney, Wilmore & Costill, Physiology of Sport and Exercise (8. väljaanne))
- Decoupling mõõdab, kui palju võimsuse ja löögisageduse suhe halveneb esimesest poolest teiseni; väike näitaja viitab heale aeroobsele vastupidavusele. (Allikas: TrainingPeaks documentation, Pw:Hr and Pa:Hr)
- Nende töö näitas, et triiv kuumuses langeb kokku madalama VO₂max-iga, seega muutub sama absoluutne koormus kõrgemaks suhteliseks intensiivsuseks. (Allikas: Wingo, Lafrenz, Ganio, Edwards & Cureton, Med Sci Sports Exerc 2005)
- Dehüdratsiooni ja soojuse kogunemise piiramine piirab triivi kahte peamist põhjust, seega püsib löögisagedus lähemal oma algväärtusele. (Allikas: Kenney, Wilmore & Costill, Physiology of Sport and Exercise (8. väljaanne))

## Test 3: Vere maht ja hemoglobiinimass

- Plasmamaht võib mõne päeva jooksul pärast treeningu algust tõusta umbes 10 % või rohkem, mis on üks kiiremaid kardiovaskulaarseid kohanemisi. (Allikas: Convertino, Med Sci Sports Exerc 1991)
- Rohkem plasmat lahjendab punaseid vereliblesid, seega kontsentratsioon langeb, kuigi hemoglobiini koguhulk on sama või suurem. (Allikas: Kenney, Wilmore & Costill, Physiology of Sport and Exercise (8. väljaanne))
- See ei ole tõeline aneemia: punaliblede mass on normaalne, ainult laienenud plasma lahjendab seda. (Allikas: Kenney, Wilmore & Costill, Physiology of Sport and Exercise (8. väljaanne))
- Kontsentratsioon sõltub plasmamahust; hemoglobiinimass on vereringes oleva hemoglobiini kogus ja järgib otseselt hapniku transpordivõimet. (Allikas: Schmidt & Prommer, Eur J Appl Physiol 2005)
- Optimeeritud CO-tagasihingamise meetodi korral seondub väike annus vingugaasi hemoglobiiniga ja selle lahjenemisest saadakse kogumass. (Allikas: Schmidt & Prommer, Eur J Appl Physiol 2005)
- Uuringute lõikes kasvab VO₂max umbes 4 mL/min iga hemoglobiinimassi grammi kohta. (Allikas: Schmidt & Prommer, Med Sci Sports Exerc 2010)
- Iga hemoglobiinigramm seob umbes 1,34 mL hapnikku (Hüfneri arv), seega kannab liiter normaalset verd ligikaudu 200 mL. (Allikas: Kenney, Wilmore & Costill, Physiology of Sport and Exercise (8. väljaanne))
- Treenimata meestel on keskmiselt umbes 11 g/kg, eliitvastupidavussportlastel umbes 14–15 g/kg või rohkem. (Allikas: Heinicke et al., Eur J Appl Physiol 2001)
- Plasma taastub päeva või kahe jooksul, kuid punaliblede massi taastumine võtab mitu nädalat, seega jääb hapniku transpordivõime madalamaks. (Allikas: Kiss et al., JAMA 2015)
- Punalibled elavad umbes neli kuud, enne kui põrn ja maks need eemaldavad, seega muutub punaliblede mass aeglaselt. (Allikas: Kenney, Wilmore & Costill, Physiology of Sport and Exercise (8. väljaanne))

## Test 4: Raua ainevahetus vastupidavussportlastel

- Ferritiin on raua talletusvorm; selle tase veres peegeldab organismi varusid, kui põletikku pole. (Allikas: Sim et al., Eur J Sport Sci 2019)
- Ferritiin tõuseb põletikuga, seega tuleks seda mõõta puhanuna ja tervena, ideaalis hommikul. (Allikas: Sim et al., Eur J Sport Sci 2019)
- Hepsidiin blokeerib raua väljaviimist soolerakkudest ja varudest, vähendades imendumist ja ringleva raua hulka. (Allikas: Peeling et al., Eur J Appl Physiol 2008)
- Treening tõstab interleukiin-6 taset, mis ajendab hepsidiini tipuni umbes 3–6 tundi hiljem, vähendades ajutiselt raua imendumist. (Allikas: Sim et al., Eur J Sport Sci 2019)
- Stoffel ja kolleegid näitasid, et iga annus tõstab hepsidiini umbes 24 tunniks; üle päeva annustamine suurendas imendumise osakaalu. (Allikas: Stoffel et al., Lancet Haematol 2017)
- Jalgade korduv löök vastu maad lõhub jalasoonte punaliblesid, mis on üks mitmest raua kadumise teest jooksjatel. (Allikas: Telford et al., J Appl Physiol 2003)
- Varud kuluvad kõigepealt; hemoglobiin langeb alles hiljem, kui puudus muutub aneemiaks. (Allikas: Peeling et al., Eur J Appl Physiol 2008)
- Lisandid ei too kasu võistlejatele, kelle varud on täis, ja võivad koguda liigset rauda, seega peaksid need järgnema vereanalüüsile. (Allikas: Sim et al., Eur J Sport Sci 2019)
- C-vitamiin parandab mitteheemse raua imendumist; tee ja kohvi polüfenoolid ning kaltsium pärsivad seda. (Allikas: Kenney, Wilmore & Costill, Physiology of Sport and Exercise (8. väljaanne))
- Heemset rauda imendub ligikaudu 15–35 %, mitteheemset mõnest protsendist kuni umbes 20 %-ni, olenevalt toidukorrast. (Allikas: Kenney, Wilmore & Costill, Physiology of Sport and Exercise (8. väljaanne))

## Test 5: Mitokondrid ja kapillaarid

- PGC-1alpha koordineerib geene, mis ehitavad uusi mitokondreid, ja seda aktiveerib vastupidavustreening. (Allikas: Hood, Appl Physiol Nutr Metab 2009)
- ATP kasutamisel AMP tase tõuseb; AMPK tajub seda ja lülitab sisse rajad, mis suurendavad energiavarustust ja mitokondrite kasvu. (Allikas: Hardie, Genes Dev 2011)
- Holloszy näitas, et vastupidavustreening ligikaudu kahekordistas mitokondriaalsete hingamisensüümide aktiivsust, rajades sellega selle uurimisvaldkonna. (Allikas: Holloszy, J Biol Chem 1967)
- Holloszy ja Coyle selgitasid, et väiksem häire ühe mitokondri kohta tähendab sama tempo juures vähem glükogeeni kasutamist ja laktaati. (Allikas: Holloszy & Coyle, J Appl Physiol 1984)
- Kaks nädalat umbes 2,5 h sprindiintervalle vastas lihaste oksüdatiivse võimekuse markerite poolest umbes 10,5 h vastupidavustreeningule. (Allikas: Gibala et al., J Physiol 2006)
- Tsitraadisüntaasi aktiivsus korreleerub tihedalt mitokondrite mahuga ja on selle kõige levinum biopsiamarker. (Allikas: Larsen et al., J Physiol 2012)
- Müoglobiin seob hapnikku lihasrakkudes, toetades difusiooni mitokondriteni; oksüdatiivsed kiud sisaldavad seda rohkem. (Allikas: Kenney, Wilmore & Costill, Physiology of Sport and Exercise (8. väljaanne))
- Rohkem kapillaare kiu kohta aeglustab läbimisaega ja lühendab difusioonikaugust, parandades hapniku ja kütuse kohaletoimetamist. (Allikas: Kenney, Wilmore & Costill, Physiology of Sport and Exercise (8. väljaanne))
- Vaskulaarne endoteeli kasvufaktor tõuseb nihkepinge, venituse ja madala hapnikusisalduse mõjul, ajendades angiogeneesi. (Allikas: Kenney, Wilmore & Costill, Physiology of Sport and Exercise (8. väljaanne))
- Mitokondriaalsed ja kapillaarsed kohanemised toimuvad lihastes, mis tööd tegid, ja see on üks põhjus, miks iga ala vajab oma treeningut. (Allikas: Kenney, Wilmore & Costill, Physiology of Sport and Exercise (8. väljaanne))

## Test 6: Lihaskiu tüübid

- I tüüpi kiud tõmbuvad aeglaselt kokku, neis on palju mitokondreid ja kapillaare ning need on peamised vastupidavuskiud. (Allikas: Kenney, Wilmore & Costill, Physiology of Sport and Exercise (8. väljaanne))
- IIx tüüpi kiududel on kõige kiirem müosiin ja madalaim oksüdatiivne võimekus; IIa kiud paiknevad I ja IIx vahel. (Allikas: Kenney, Wilmore & Costill, Physiology of Sport and Exercise (8. väljaanne))
- Väike lihaseproov värvitakse müosiini ATPaasi suhtes või analüüsitakse müosiini raskeahela isovorme. (Allikas: Kenney, Wilmore & Costill, Physiology of Sport and Exercise (8. väljaanne))
- Costilli 1976. aasta uuringus oli eliitpikamaajooksjatel kaksikjalglihases keskmiselt umbes 79 % aeglaseid kiude. (Allikas: Costill et al., J Appl Physiol 1976)
- Selgeim nihe on IIx-st oksüdatiivsemasse IIa-sse; täielik II tüübi muutumine I tüübiks on inimestel parimal juhul väike. (Allikas: Kenney, Wilmore & Costill, Physiology of Sport and Exercise (8. väljaanne))
- Väikese jõuga pingutused kasutavad väikesi, aeglasi motoorseid ühikuid; suuremad jõud lisavad järk-järgult suuremaid, kiiremaid ühikuid. (Allikas: Henneman et al., J Neurophysiol 1965)
- Kui I tüüpi kiud väsivad ja kaotavad glükogeeni, vajab sama jõu hoidmine rohkem motoorseid ühikuid, sealhulgas II tüübi omi. (Allikas: Kenney, Wilmore & Costill, Physiology of Sport and Exercise (8. väljaanne))
- Coyle jt (1992) seostasid I tüübi kiudude suuremat osakaalu treenitud ratturite suurema brutotõhususega. (Allikas: Coyle et al., Med Sci Sports Exerc 1992)
- Kaksikute ja perede uuringud viitavad suurele geneetilisele osale, ülejäänu moodustavad treening ja keskkond. (Allikas: Simoneau & Bouchard, FASEB J 1995)
- Hübriidkiud, näiteks I/IIa või IIa/IIx, kannavad segatud müosiini isovorme ja muutuvad sagedasemaks kiudude tüübi muutumise ajal. (Allikas: Pette & Staron, Microsc Res Tech 2000)

## Test 7: Rasvade ja süsivesikute oksüdeerimine

- Brooks ja Mercier kirjeldasid ristumispunkti, mille ületamisel annavad süsivesikud intensiivsuse kasvades suurema osa energiast. (Allikas: Brooks & Mercier, J Appl Physiol 1994)
- Achten ja Jeukendrup leidsid rasvade oksüdatsiooni tipu umbes 60–65 % juures VO₂max-ist treenitud katsealustel, treenimata inimestel madalamal. (Allikas: Achten, Gleeson & Jeukendrup, Med Sci Sports Exerc 2002)
- RER on VCO2/VO2; see on umbes 0,7 rasva põletamisel ja 1,0 süsivesikute põletamisel. (Allikas: Kenney, Wilmore & Costill, Physiology of Sport and Exercise (8. väljaanne))
- Rasva väärtuse (0,7) ja süsivesikute väärtuse (1,0) vahel vastab RER 0,85 ligikaudu pooleks-pooleks. (Allikas: Kenney, Wilmore & Costill, Physiology of Sport and Exercise (8. väljaanne))
- Need rasvatilgad asuvad mitokondrite kõrval; treenitud võistlejad talletavad ja kasutavad neid rohkem. (Allikas: van Loon, J Appl Physiol 2004)
- Süsivesikud annavad umbes 5,05 kcal hapnikuliitri kohta, rasv umbes 4,7, ning seda palju kiiremini. (Allikas: Kenney, Wilmore & Costill, Physiology of Sport and Exercise (8. väljaanne))
- Ligikaudu 400–500 g glükogeeni sisaldab umbes 1600–2000 kcal, rasvas aga on kümneid tuhandeid kcal. (Allikas: Kenney, Wilmore & Costill, Physiology of Sport and Exercise (8. väljaanne))
- Ketogeenne dieet tõstis rasvade oksüdatsiooni märgatavalt, kuid vähendas ökonoomsust ja kustutas jõudluse kasvu, mida nähti kõrge süsivesikusisaldusega dieetidel. (Allikas: Burke et al., J Physiol 2017)
- Insuliin pärsib lipolüüsi, seega vabaneb verre vähem rasvhappeid, mida lihas saaks kasutada. (Allikas: Kenney, Wilmore & Costill, Physiology of Sport and Exercise (8. väljaanne))
- Suuremal intensiivsusel piirab karnitiini kättesaadavuse vähenemine CPT1 tööd, mis on värav, mis viib rasvhapped mitokondritesse. (Allikas: van Loon et al., J Physiol 2001)

## Test 8: Samaaegse treeningu interferentsiefekt

- Hicksoni 1980. aasta uuring on klassikaline lähtepunkt samaaegse treeningu uurimisele. (Allikas: Hickson, Eur J Appl Physiol 1980)
- Kombineeritud rühm kasvatas jõudu nagu ainult jõutreeningu rühm umbes seitsmenda nädalani, siis jõukasv ühtlustus ja hakkas langema. (Allikas: Hickson, Eur J Appl Physiol 1980)
- Vastupidavustreeningu poolt aktiveeritud AMPK võib pärssida mTOR-i, lihasvalgu sünteesi võtmerada. (Allikas: Coffey & Hawley, J Physiol 2017)
- Jooksmine põhjustas oma löögi- ja ekstsentrilise koormusega suuremat interferentsi kui rattasõit. (Allikas: Wilson et al., J Strength Cond Res 2012)
- Samaaegne treening ei kahjustanud üldiselt maksimaaljõudu ega hüpertroofiat, kuid nüristas plahvatusliku jõu kasvu. (Allikas: Schumann et al., Sports Med 2022)
- Ülevaated leiavad, et lisatud raske jõutöö parandab rattasõidu ja jooksu ökonoomsust, vähendamata VO₂max-i. (Allikas: Ronnestad & Mujika, Scand J Med Sci Sports 2014)
- Umbes kuue tunni või pikem vahe laseb esimese treeningu signaalidel enne teist vaibuda. (Allikas: Coffey & Hawley, J Physiol 2017)
- Rasked koormused (ligikaudu 4–10 kordusmaksimum) andsid vastupidavussportlastel selgeima ökonoomsuse ja jõudluse kasvu. (Allikas: Ronnestad & Mujika, Scand J Med Sci Sports 2014)
- Tugevam lihas töötab kontraktsiooni kohta madalama suhtelise jõuga ja võib värvata vähem, tõhusamaid kiude. (Allikas: Kenney, Wilmore & Costill, Physiology of Sport and Exercise (8. väljaanne))
- Uuringud, kus vastupidavustreeningule lisati raske jõutöö, teatavad kehamassi vähesest või puuduvast kasvust. (Allikas: Ronnestad & Mujika, Scand J Med Sci Sports 2014)

## Test 9: Kopsud ja hingamise piirid

- Mõnel sportlasel langeb arteriaalne hapnikuküllastus merepinnal peaaegu maksimaalsel koormusel märgatavalt. (Allikas: Dempsey & Wagner, J Appl Physiol 1999)
- See on kõige tavalisem väga hästi treenitud vastupidavussportlastel väga suure minutimahuga ja võib naistel olla sagedasem. (Allikas: Dempsey & Wagner, J Appl Physiol 1999)
- Väga suur minutimaht kiirendab verd kopsukapillaarides, lühendades aega, mille jooksul hapnik jõuab difundeeruda. (Allikas: Dempsey & Wagner, J Appl Physiol 1999)
- Hingamistöö maksimaalsel pingutusel võtab ligikaudu 10 % VO₂max-ist, väga heas vormis sportlastel kuni umbes 15 %. (Allikas: Aaron et al., J Appl Physiol 1992)
- Väsivad diafragma ja hingamislihased käivitavad jäsemetes refleksi vasokonstriktsiooni, vähendades jalgade verevoolu. (Allikas: Harms et al., J Appl Physiol 1997)
- Suurte koguste kuiva või ärritava õhu hingamine jahutab ja kuivatab hingamisteid, mis seejärel ahenevad, sageli tipnedes pärast treeningut. (Allikas: Parsons et al., Am J Respir Crit Care Med 2013 (ATS-i juhis))
- Aastatepikkune raske hingamine kloreeritud vee kohal ajab hingamisteed ärritavate kloramiinide mõjule. (Allikas: Bougault et al., Sports Med 2009)
- Forsseeritud ühesekundilise väljahingamismahu langus vähemalt 10 % pärast provokatsiooni on tavaline diagnostiline lävi. (Allikas: Parsons et al., Am J Respir Crit Care Med 2013 (ATS-i juhis))
- Metaanalüüsid teatavad tugevamatest hingamislihastest ja väikesest jõudluse kasvust, mis on kõige nähtavam mõnel spordialal ja pikemate pingutuste puhul. (Allikas: Illi et al., Sports Med 2012)
- Kõri ahenab raske koormuse ajal, põhjustades sissehingamisel kähedat häält; seda aetakse sageli segi astmaga. (Allikas: Halvorsen et al., Allergy 2017)

## Test 10: Vette sukeldumise ja ujumise füsioloogia

- Hüdrostaatiline rõhk pigistab jalgu ja kõhtu, nihutades mitusada milliliitrit verd keskele. (Allikas: Pendergast et al., Compr Physiol 2015)
- Vere nihe keskele tajutakse liigse mahuna, seega eritavad neerud rohkem vett: immersioondiurees. Külm süvendab seda. (Allikas: Pendergast et al., Compr Physiol 2015)
- Külm vesi näol käivitab südame aeglustumise vaguse kaudu ning perifeerse vasokonstriktsiooni. (Allikas: Shattock & Tipton, J Physiol 2012)
- Vee soojusjuhtivus on umbes 25 korda suurem kui õhul, mistõttu jahutab jahe vesi keha kiiresti. (Allikas: Kenney, Wilmore & Costill, Physiology of Sport and Exercise (8. väljaanne))
- Uuringud leiavad järjekindlalt madalama maksimaalse löögisageduse ujumisel, sageli umbes 10–15 lööki minutis. (Allikas: Magel et al., J Appl Physiol 1975)
- Horisontaalasend ja vette sukeldumine suurendavad veenide tagasivoolu, jahe vesi piirab soojuskoormust ning käed moodustavad väiksema lihasmassi. (Allikas: Kenney, Wilmore & Costill, Physiology of Sport and Exercise (8. väljaanne))
- Kuna ujumisel on löögisagedus sama suhtelise pingutuse juures madalam, suruksid jooksust kopeeritud tsoonid ujujat liiga kõvasti. (Allikas: Kenney, Wilmore & Costill, Physiology of Sport and Exercise (8. väljaanne))
- Vette sukeldumine koormab rindkere seina ja surub kõhuõõne sisu ülespoole, muutes sissehingamise vaevalisemaks. (Allikas: Pendergast et al., Compr Physiol 2015)
- Sümpaatiline külmašokk ja vaguse sukeldumisrefleks korraga võivad käivitada südamerütmihäireid. (Allikas: Shattock & Tipton, J Physiol 2012)
- Veerõhk tõuseb ligikaudu 10 kPa ehk 0,1 atmosfääri võrra iga sügavusmeetri kohta, mis on piisav vere nihutamiseks isegi pinna lähedal. (Allikas: Kenney, Wilmore & Costill, Physiology of Sport and Exercise (8. väljaanne))

Allikad: Eelretsenseeritud treeningfüsioloogia ja spordimeditsiini kirjandus, kindlalt tuvastatud faktide jaoks standardõpikud

Tee testid: https://insporta.app/try?utm_source=book&utm_medium=referral