# Väljak, pall ja varustus · Võrkpall, Tase 1: Algaja

Võrkpall · Tase 1: Algaja · Insporta Book (https://book.insporta.app/et/volleyball/level-1/court-ball-and-gear/)

Väljak, pall ja varustus: 100 fakti, 10 testi.

Väljaku jooned ja alad, võrk ja antennid, pall ja selle materjal, jalatsid, võistlusvorm, põlvekaitsmed, treeningvahendid, saali- ja rannapallid ning palli hooldamine.

## Test 1: Väljaku alade nimed

- Keskjoon asub võrgu all ja jagab väljaku kahe võistkonna pooleks. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Ründejoon on keskjoonest 3 meetri kaugusel ja piirab ründeala. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Tagaala ulatub ründejoonest otsajooneni; tagaliinimängijad kaitsevad seda. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Palling sooritatakse otsajoone taga asuvast pallingualast. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Mängijad võivad palli mängimiseks joosta vaba-alale, seega peab see olema takistustest vaba. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Kaks külgjoont tähistavad väljaku pikkust, kaks otsajoont selle laiust. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Vahetused toimuvad kohtunik-sekretäri laua ees, pikendatud ründejoonte vahel. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Võrgust alates: keskjoon, ründejoon 3 m kaugusel, otsajoon 9 m kaugusel. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Võrgu lähedal on ründemaa; tagapool on kaitse jaoks; palling tehakse väljakust väljastpoolt. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Ründeala on riba võrgu ja ründejoone vahel. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)

## Test 2: Võrk ja antennid

- Meeste võrk on 2,43 m kõrge; naiste oma 2,24 m. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Kaks antenni asuvad võrgu otstes selle kohal, punase-valge triibuga. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Pall peab ületama võrgu antennide vahelt. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Võrk on must silmadega võrk 10 cm suuruste ruutudega, ülemisel ja alumisel äärel valged lindid. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Postid seisavad väljaku välisküljel, et mängijad ei jookseks neile otsa. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Ülemist linti läbiv tross pingutatakse postide külge, et võrk püsiks pingul. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Võrk on umbes 10 m pikk, veidi laiem kui 9 m väljak. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Võrgusilm ripub alumise ja ülemise lindi vahel; antennid ulatuvad 80 cm võrgu kohale. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Kõigepealt postid, siis võrk, seejärel antennid ja viimasena kõrguse kontroll. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Postid on polsterdatud, et palli taga jooksvad mängijad viga ei saaks, kui nendega kokku põrkavad. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)

## Test 3: Pall

- Võrkpall on ümar, ümbermõõt 65–67 cm, selgelt väiksem kui korvpall. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Kohtumise pall kaalub 260–280 g. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Värvilised paneelid teevad kiire palli jälgimise mängijatele, ametnikele ja vaatajatele lihtsamaks. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Sisekumm hoiab õhku; kest on selle ümber. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Ebapiisavalt õhku sisaldav pall on lössis: käsivartelt tundub see pehme ja elutu. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Liiga suur rõhk teeb palli kõvaks ja kiireks, mis teeb haiget ja on raskesti kontrollitav. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Palli lüüakse, mitte ei põrgatata, seega on kerge pall käsivartele ja kätele leebem. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Tennisepall on kõige väiksem, võrkpall keskmine, korvpall suurim. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Umbes 270 g võrkpallil, umbes 430 g jalgpallil, umbes 600 g korvpallil. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Ventiili juures olev rõhumõõtur näitab, kas pall on õige tasemeni täis pumbatud. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)

## Test 4: Palli materjalid ja paneelid

- Tippmängupallidel on sünteetilisest nahast kest, puudutamisel pehme ja vastupidav. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Tekstuuriga pind annab kätele parema haarde ja aitab pallil stabiilsemalt lennata. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Rannapallid on tavaliselt õmmeldud, mis peab liivale ja veele hästi vastu. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Vesi ja liivaterad kahjustavad saalipalli kesta ning teevad palli raskeks ja libedaks. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Sisekummi ümber kujundatud ja kokku liidetud paneelid hoiavad palli ümarana ning annavad haarde. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Polsterdatud kestad pehmendavad kontakti, nii et algajad saavad harjutada ilma valusate käsivarteta. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Kummist pallid peavad märjale murule, betoonile ja vihmale paremini vastu kui võistluspallid. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Õhk on sisekummis, mida välimiste paneelide all ümbritseb kangakiht. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Algajate pallid on kõige pehmemad, rannapallid veidi kõvemad, saali võistluspallid kõige kõvemad. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Ventiil on väike auk ühes paneelis, kuhu pumba nõel sisse läheb. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)

## Test 5: Jalatsid

- Saali spordijalatsite tallad on looduskummist ning haaravad põrandat kiireteks peatumisteks ja hüpeteks. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Jooksujalatsid on ehitatud edasiliikumiseks ja pakuvad kiireteks külgsuunalisteks liigutusteks vähem tuge. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Kindlalt kinni seotud jalats hoiab jalga stabiilsena hüpetel, maandumistel ja äkilistel peatumistel. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Liivaterad ja konarlik pind kulutavad pehmeid tallu ning toovad kaasa mustust, mis teeb talla saalis libedaks. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Kõrgem jalats annab hüppeliigesele maandumisel teiste jalgade lähedal veidi rohkem tuge. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Tallapühkimine taastab haarde, mille põrandal olev tolm ja higi on ära võtnud. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Kriuksumine tekib sellest, et kumm haarab ja libiseb siledal põrandal veidi. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Saali spordijalatsid haaravad kõige paremini, jooksujalatsid vähem, siledate nahktaldadega peaaegu üldse mitte. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Valige õige suurus, käige jalatsid treeningul sisse ja usaldage neid siis kohtumisel. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Maandumine jalgade eesosale ja põlvede kõverdamine pehmendab maandumist. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)

## Test 6: Mänguvorm

- Iga mängija kannab võistkonna särki, mille ees ja taga on number. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Numbrite järgi saavad kohtunikud ja kohtunik-sekretär jälgida, kes pallib, kes on kohavahetusel ja kes vahetub. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Libero kontrastne särk lubab ametnikel Libero erilist rolli ühe pilguga jälgida. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Ühtne vorm laseb kõigil kohe näha, millisesse võistkonda mängija kuulub. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Kerged püksid jätavad jalad hüppamiseks ja sukeldumiseks vabaks. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Kerge, keha külge liibuv kangas liigub kehaga kaasa ja laseb higil kuivada. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Sõrmused, ketid ja sarnased esemed võivad kandjat või teisi vigastada, seega võetakse need ära. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Aluskiht, särk ja pealisriie, mis enne kohtumist ära võetakse. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Pea, ülakeha, püksid, põlved ja jalad. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Kapteni särgil on rinnal numbri all triip. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)

## Test 7: Põlvekaitsmed ja kaitsevahendid

- Mängijad kukuvad sageli põrandale madalaid palle mängima ja põlvekaitsmed pehmendavad põlvi. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Kaitsjad ja Libero mängivad kaitsepalle ja sukelduvad kõige rohkem. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Kahe sõrme kokkuteipimine või ühe sõrme ümbersidumine toetab põrutatud sõrme. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Hüppeliigese ortoos stabiliseerib väänatud hüppeliigest või aitab väänet ära hoida. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Lahtine põlvekaitse libiseb alla ja jätab põlve paljaks hetkel, kui see põrandale lööb. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Käisekaitsmed aitavad põrandapõletuste vastu ja pehmendavad kõvade pallide valu. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Korralik soojendus valmistab lihaseid ja liigeseid ette hüpeteks, sukeldumisteks ja kiireteks liigutusteks. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Peatuge, jahutage seda, laske see läbi vaadata ja naaske alles siis, kui see on paranenud. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Sokid tulevad kõigepealt, siis põlvekaitsmed, siis jalatsid. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Teise mängija jalale maandumine võrgu all on hüppeliigese väänamise kõige tavalisem põhjus. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)

## Test 8: Treeningvahendid

- Käru hoiab kümneid palle käepärast, nii et harjutused kulgevad katkestusteta. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Vedrustatud tagasipõrgatuspind põrgatab palli tagasi, nii et mängija saab üksi söötmist harjutada. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Sihtmärgid muudavad pallingu väljaku valitud aladele sihtimiseks. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Kui pall on löögikõrgusel paigal hoitud, saab mängija ründeliigutust korrata. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Rõnga suurune sihtmärk paneb sidemängija palli täpselt ühte kohta asetama. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Vilega alustatakse ja lõpetatakse harjutusi ning kutsutakse rühm kokku. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Video laseb mängijatel oma tehnikat näha ja treeneril detaile osutada. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Kõigepealt võrk ja sihtmärgid, pallid valmis, siis algab pallimine. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Lihtsaimast kontrollist kuni täieliku oskuseni päris ründesööduga. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Kastilt saab treener lüüa palle võrgust alla, nagu päris rünnak tuleks. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)

## Test 9: Saali- ja rannapallid

- Rannapall on veidi suurem, ümbermõõt 66–68 cm saali 65–67 cm vastu. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Pehmem pall on aeglasem ning rannas tuules ja päikese käes kergemini käsitsetav. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Välipallid peavad märjana jääma kergeks ja haarduvaks. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Mõlemad kaaluvad ligikaudu 260–280 g. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Eredad värvid on väljas liiva ja taeva taustal paremini näha. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Lumevõrkpallis kasutatakse vettpidavat välipalli, nagu rannamängus. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Kõrgem rõhk ja veidi väiksem suurus teevad saalipalli kiiremaks. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Pehmed pallid algajatele, pehmem pall rannas, kõvim saalis. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Kontrollige, pumbake õige tasemeni, siis proovige palli. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Rannapall pumbatakse pehmemaks, seega annab see sama surve all rohkem järele. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)

## Test 10: Palli hooldamine

- Tilk vett või glütseriini laseb nõelal libiseda sisse ilma ventiili rebimata. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Pall, mis õhku ei hoia, on kahjustatud ventiili või sisekummiga. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Raskus või jalaga löömine võivad paneele painutada ja palli ümara kuju rikkuda. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Niiske lapp eemaldab mustuse kesta läbi leotamata; seejärel kuivatatakse see toasoojuses. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Iga pall lekib veidi, seega hoiab kiire kontroll selle õige rõhu juures. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Liiga suur rõhk pingestab õmblusi ja sisekummi. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Parimate pallide säästmine kohtumisteks hoiab need ühtlasena otsustavateks mängudeks. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Niisutage nõela, sisestage see ettevaatlikult, pumbake järk-järgult ja lõpetage rõhumõõturiga kontrollimisega. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Koguge, pühkige, pakkige ja hoidke palle jahedas kuivas kohas. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)
- Kuumus muudab rõhku ja kuivatab kesta; palle tuleks hoida jahedas ja kuivas. (Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal)

Allikad: Üldised võrkpalli teatmeallikad, FIVB (rannavõrkpall, lumevõrkpall), World ParaVolley (istevõrkpall), FIVB Coaches Manual; küsimused on algupärased, midagi pole ümber trükitud. Nummerdatud FIVB reeglid kuuluvad reeglite kategooriasse.

Tee testid: https://insporta.app/try?utm_source=book&utm_medium=referral