Mis on võrkpall

Pallimängimise võidetakse nii, et pall maandub vastaste väljakupoolel, või vastaste vea tõttu.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Saalivõrkpalli mängitakse kuus kuue vastu; ülejäänud koosseis ootab pingil.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Keskjoone kohale pingutatud võrk jagab väljaku kaheks pooleks, kummalegi võistkonnale üks.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Võistkonnal on palli tagasimängimiseks kuni kolm lööki; bloki puude ei lähe nende hulka.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Palli mängitakse puhta löögiga; selle kinnipüüdmine või viskamine on viga.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Kumbki võistkond alustab pallimängimist oma väljakupoolel.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Võrk hoiab võistkonnad lahus, seega vastaste vahel kehakontakti ei teki.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Palling, vastuvõtt, ründesööt ja ründelöök: pallimängimise tavapärane kulg.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · rakendamine

Kuus mängivad, varumängijad ootavad pingil ning treenerid istuvad või seisavad nende kõrval.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · rakendamine

Pall, mis maandub võistkonna enda väljakupoolel, toob sellele võistkonnale pallimängimise kaotuse, seega võidab selle võistkond A.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · rakendamine

Viiest geimist koosnev kohtumine lõpeb niipea, kui üks võistkond on võitnud kolm geimi.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Geimi mängitakse 25 punktini ning võitjal peab olema kahepunktiline edu.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Ülempiiri pole: mäng kestab, kuni üks võistkond juhib kahe punktiga, näiteks 26:24.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Otsustav geim on lühem, seda mängitakse 15 punktini, jälle kahepunktilise eduni.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Geimil pole kella; see lõpeb, kui võistkond jõuab nõutud punktisummani kahepunktilise eduga.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Võistkonnad vahetavad väljakupoolt pärast iga geimi, nii et kumbki ei jää kogu kohtumiseks samale poolele.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Geime mängitakse, kuni üks võistkond on kohtumise võitnud; seisul 2:2 geimides otsustab viies geim.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Seisul 24:24 jätkub geim, kuni üks võistkond juhib kahe punktiga, siin 26:24.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · rakendamine

Loosimine ja soojendus eelnevad mängule; geimide vahel vahetavad võistkonnad väljakupoolt.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · rakendamine

Kaptenid osalevad loosimisel, mis otsustab, kes pallib esimesena ja millise väljakupoole kumbki võistkond võtab.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · rakendamine

Iga pallimängimine toob punkti selle võitnud võistkonnale, olenemata sellest, kes pallis. Nii arvestatakse punkte rally-point-süsteemis.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Pallimängimise võitja pallib järgmise, seega võtab selle võitnud vastuvõttev võistkond pallingu üle.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Väljakult välja läinud pall on viga võistkonnal, kes seda viimasena mängis, seega saab punkti teine võistkond.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Jooned kuuluvad väljakusse, seega joont puudutav pall on sees.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Iga viga lõpetab pallimängimise ning annab punkti ja järgmise pallingu vastastele.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Pallingu saamisel teeb võistkond kohavahetuse ühe koha võrra päripäeva ja pallib uus mängija.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Kolm geimi 25 punktiga on 75 punkti, vähim, mille 3:0 võitja saab teenida.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Pallimängimise võitja pallib alati järgmisena, seega pallib võistkond A seni, kuni kaotab pallimängimise.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · rakendamine

Punktid kasvavad ühe pallimängimise kaupa, kuni üks võistkond jõuab 25 punktini kahepunktilise eduga.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · rakendamine

Sulustamine, mis saadab palli ründajate poolel maha, toob punkti sulustajatele.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · rakendamine

Rannavõrkpalli mängitakse kaks kahe vastu, varumängijateta.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Rannavõrkpalli väljak on veidi väiksem, 16 × 8 meetrit, mis sobib kahele mängijale.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Rannavõrkpalli esimene ja teine geim mängitakse 21 punktini, otsustav kolmas 15 punktini.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Rannavõrkpallist sai olümpiamedaliala 1996. aastal Atlantas.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Rannavõrkpallurid mängivad tavaliselt paljajalu; pehme liiv kaitseb jalgu ja aitab liikuda.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Võrgu ääres seisev mängija näitab partnerile selja taga, millise löögi sulustamine ära võtab.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Rannavõrkpalli kohtumised koosnevad kuni kolmest geimist, seega võidab kohtumise kahe geimiga.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Mängija ei tohi palli puudutada kaks korda järjest, seega jagavad partnerid kolm puudet omavahel.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · rakendamine

Saalivõrkpall jõudis olümpiamängudele 1964, istevõrkpall paraolümpiamängudele 1980, rannavõrkpall olümpiamängudele 1996.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · rakendamine

Kahekesi võistkonnas ja kahekordse puudeta annab vastuvõtja partner ründesöödu.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · rakendamine

Palli mängides peab keha osa tuharate ja õlgade vahel väljakut puudutama.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Istevõrkpalli mängitakse nagu saalivõrkpalligi kuus kuue vastu.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Istevõrkpalli väljak on 10 × 6 meetrit, piisavalt väike, et seda istudes katta.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Meeste istevõrkpalli võrk on 1,15 m kõrgusel ja naiste oma 1,05 m kõrgusel.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Meeste istevõrkpall jõudis paraolümpiamängudele Arnhemis 1980; naiste võistlus lisandus 2004.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

World ParaVolley on istevõrkpalli ja para-rannavõrkpalli ülemaailmne juhtorgan.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Istevõrkpallis tohib pallingut sulustada, mida püstine saalimäng keelab.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

1,05 m ja 1,15 m istevõrkpalli naistel ja meestel, 2,24 m ja 2,43 m saalis.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · rakendamine

Püstivõrkpall tuli esimesena 1976, meeste istevõrkpall 1980 ja naiste oma 2004.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · rakendamine

Istuvad mängijad ja madal võrk väikesel väljakul: see on istevõrkpall.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · rakendamine

Minivõrkpall muudab mängu väiksemaks, et lapsed saaksid seda algusest peale mängida.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Lapsed mängivad väiksemal väljakul, et mõned mängijad suudaksid seda katta.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Madalam võrk lubab noortel mängijatel rünnata ja sulustada, nagu täiskasvanud teevad täiskõrguse võrgu kohal.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Palli püüdmine ja viskamine aitab algajatel palli mängus hoida, kuni nad õpivad päris oskusi.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Kerge pehme pall ei tee käsivartele haiget ja püsib kergemini õhus.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Väikese mängu mõte on anda iga lapse kätte pall sageli ja hoida mäng nauditavana.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Mitu väikest väljakut tähendab, et korraga on tegevuses rohkem mängijaid ja igaühel on rohkem pallikordi.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Lapsed alustavad väikestes võistkondades ja liiguvad edasi kuue-kuue vastu mängu poole.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · rakendamine

Võrk tõuseb vanusega kuni 2,24 m naistel ja 2,43 m meestel.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · rakendamine

Loendage lapsed võrgu mõlemal poolel: kolm võistkonnas, minivõrkpalli tavaline suurus.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · rakendamine

Nii meeste kui ka naiste saalivõrkpall debüteeris olümpiamängudel Tokyos 1964.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Naised mängivad sama mängu: kuus kuue vastu, geimid 25 punktini, kolm puudet; ainult võrk on madalam.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Kohtumise pall on meestel ja naistel sama.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Mõlemad mängivad samal 18 × 9 meetri väljakul.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Libero kuulub naiste mängu täpselt nagu meestegi oma.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Paljud tippnaised pallivad planeerivalt, sageli hüppelt, ja pall liigub õhus ettearvamatult.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Kolm mängijat seisavad eesliinis ja kolm tagaliinis, nagu meeste mängus.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

2,24 m, 2,43 m ja antenni ots 80 cm meeste võrgu kohal, 3,23 m kõrgusel.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · rakendamine

Naiste saalivõrkpall algas 1964, rannavõrkpall 1996 ja istevõrkpall 2004.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · rakendamine

Naiste võrk on 2,24 m kõrge, 19 cm madalam kui meeste 2,43 m.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · rakendamine

Liiv peab olema vähemalt 40 cm sügav, kobe ja peen, et sukeldumine ja maandumine oleksid ohutud.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Rannavõrkpalli pall pumbatakse madalama rõhuni ning on veidi suurem ja pehmem.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Liiv võib päikese käes väga kuumaks minna, seepärast piserdatakse väljakuid vahel jahutamiseks veega.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Tuul muudab palli lendu, mistõttu on pallimine ja vastuvõtt õues raskem.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Võrkpallis lastakse pall väga kõrgele, seega vajab saal väljaku kohal palju vaba ruumi.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Saalimängijad sukelduvad kõvale põrandale; rannas pehmendab liiv iga maandumist.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Saali väljakutel on puidust või sünteetiline kate; välimänge mängitakse liival, lumel või murul.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Liiv annab jalgade all kõige rohkem järele, muru vähem ja saali põrand kõige vähem.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · rakendamine

Saal hoiab eemal tuule, päikese ja vihma; katus osa neist; lage rand mitte ühtegi.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · rakendamine

Väljakupoolte vahetamine geimi ajal tähendab, et kumbki võistkond ei jää tuule ja päikese poolest parema poole peale.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · rakendamine

Viis on CEV, AVC, CAVB, NORCECA ja CSV.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

FIVB asub Lausanne'is, olümpiapealinnas, Šveitsis.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

FIVB asutati Pariisis 1947. aastal.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

CEV, Euroopa Võrkpalli Konföderatsioon, korraldab Euroopa võrkpalli.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Volleyball World on FIVB ettevõte suursündmuste, näiteks Nations League'i jaoks.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Igal riigil on rahvuslik liit, FIVB liige, mis oma riigi mängu korraldab.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

NORCECA on Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi mere piirkonna konföderatsioon.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Maailmaorganisatsioon, siis kontinent, riik ja lõpuks üksik klubi.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · rakendamine

Mäng leiutati 1895, FIVB asutati 1947 ja olümpiavõrkpall algas 1964.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · rakendamine

Maailmameistrivõistlused on FIVB enda sündmused, mida peetakse meestele ja naistele.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · rakendamine

Footvolley'd mängitakse rannavõrkpalli väljakul, kuid kätte asemel kasutatakse jalgu, rinda ja pead.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Sepak takraw on võrgu kohal mängitav jalgadega mäng, kus kasutatakse kerget punutud palli.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Rusikapalli tugevaimad juured on saksakeelsetes riikides.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Newcomb ballis püütakse pall kinni ja visatakse üle võrgu, mis teeb selle algajatele lihtsaks.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Mõlemas mängus tuleb eset hoida oma võrgupoolel põrandast eemal.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Lumevõrkpalli mängitakse kolm kolme vastu lumeväljakul.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Pargi- ehk murukavõrkpalli mängitakse murul, sageli suvel ja lõdvemate reeglitega.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · meenutamine

Võrkpall pärineb 1895. aastast, rannavõrkpall 20. sajandi algusest, lumevõrkpall 2008. aastast.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · rakendamine

Saalis kuus kuue vastu, lumel kolm, rannas kaks.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · rakendamine

Rusikapallis võib pall puudete vahel põrgata ühe korra ning seda lüüakse rusika või käsivarrega.

Allikas: Üldine võrkpalli teatmematerjal · rakendamine