Insporta kriketi õppekavas on viis avaldatud taset, igaühes viis alamtaset: tase 1 õpetab, kuidas mäng käib, tase 2 reegleid praktikas, tase 3 oskusi ja taktikat, tase 4 võistluskriketit koos selle kalendriga ning tase 5 tänapäeva profikriketit koos tehnoloogia, andmete ja rahaga. Kokku on see umbes 1300 küsimust 130 testis; igas testis on kümme küsimust, igaühel neli vastusevarianti ja üks õige vastus. Iga küsimus põhineb MCC kriketireeglitel (MCC Laws of Cricket, 2017. aasta redaktsioon, 3. väljaanne 2022), oma formaadi ICC mängutingimustel või nimetatud allikal ajaloo ja rekordite kohta.
Kuidas kriketi õppekava on üles ehitatud
Kriket oli esimene spordiala, mille Insporta kirjutas täiesti nullist, seepärast kavandati selle viis taset ükshaaval. Need järgivad tasemeredelit, mida kasutab iga Insporta spordiala – seni algajast kõrgema kesktasemeni –, ning protsessi, mida kirjeldab artikkel Kuidas Insporta testi koostab: iga taseme jaoks viie alamtaseme plaan, duplikaatide otsimine kõigi juba avaldatud küsimuste seast ning õige vastuse ja kolme vale vastusevariandi faktikontroll esmaallika põhjal.
Kriketis on üks reegel tähtsam kui üheski teises Insporta spordialas: küsimus ütleb, millisesse formaati see kuulub. Overite tempo karistus, powerplay, bouncerite piirang ja asendusmängija õigused on Test-kriketis, ODI-s ja T20-s erinevad, nii et küsimusel, mis oma formaati ei nimeta, on tavaliselt rohkem kui üks õige vastus.
Tase 1: Algaja – kuidas mäng käib
Tase 1 on alus: mis on matš ning kuidas see võidetakse või lõpeb tie või viigiga; väljak, pitch ja selle märgistus; lööja, pallija, wicket-keeperi, väljakumängija, kapteni ja kahe kohtuniku roll; pall, kurikas ja kaitsevarustus; kurikaga löödud jooksud, extras ja piirilöögid; millal on pall mängus ja millal on pall surnud; formaadid viiepäevasest Test-kriketist Twenty20-ni; ning kes kriketit juhib, alates MCC-st kui reeglite hoidjast kuni ICC ja riiklike alaliitudeni. Selle viis alamtaset on matši ülesehitus, väljalangemise viisid, väljak ja varustus, jooksude kogumine ja extras ning kolm formaati.
Tase 2: Algtase – reeglid praktikas
Tase 2 käsitleb lähemalt reegleid, mida tase 1 tutvustas. Pallimine: pallimissamm, eesmise ja tagumise jala No ball, viskamine, beamer ja lühikeste pallide piirangud. Löömine: Obstructing the field, Hit the ball twice, Timed out ning retired hurti ja retired outi erinevus. Väljakumäng ja wicket-keeperi töö: kus keeper tohib seista ja liikuda, petlik väljakumäng (fake fielding), väljakult lahkunud väljakumängija ja asendusmängijate reeglid. Kohtunikud ja otsused: märguanded, soft signal ja selle kaotamine 2023. aastal, Decision Review System, umpire’s call ja palli trajektoori jälgimine. Matši reeglid: powerplay’d, overite tempo karistused, vaheajad, DLS üldjoontes, asendamine põrutuse korral ja free hit.
Tase 3: Eelkesktase – oskused ja taktika
Tase 3 jätab reeglistiku seljataha ja keskendub meisterlikkusele. Löömine: asendist ja eelliigutusest (trigger movement) eesmise ja tagumise jala löökideni, spinni ja kiiruse vastu mängimine, palli rahule jätmine ja sweepi eri variandid. Kiirpallimine: swing versus seam, wobble ball, yorker ja bouncer, reverse swing ja see, mida see eeldab. Spin-pallimine: off spin ja leg spin, wrong’un ja carrom ball, flight versus drift ning rough’i kasutamine. Väljakumäng, püüdmine ja wicket-keeperi töö: nimega positsioonid ja põhjused, miks need sinna paigutatakse, püüdmine slipis ning keeperi seismine stumpide vahetus läheduses või kaugemal. Kaptenitöö: pitchi lugemine, millal võtta uus pall, väljakupaigutus plaani järgi, sihtskoori jälitamine versus kaitsmine ning Twenty20 matši lõpuni viimine.
Tase 4: Kesktase – võistluskriket
Tase 4 on kriket kui kalendri järgi mängitav profisport. Rahvusvaheline struktuur: täis- ja assotsieerunud liikmesus (Full Member, Associate Member), World Test Championship ja selle punktid, edetabelid, kahepoolsed seeriad ja Future Tours Programme. Ülemaailmsed turniirid ODI ja T20 maailmameistrivõistlustest kuni Champions Trophy, World Test Championshipi finaali ning naiste ja U19 maailmameistrivõistlusteni. Kodumaine ja frantsiisikriket: County Championship, Sheffield Shield, Ranji Trophy ja The Hundred; IPL, BBL, PSL ja CPL; draft versus oksjon. Mängu ajalugu: esimene testmatš 1877. aastal, The Ashes 1882. aastal, viskamiskriisid, World Series Cricket, esimene ODI 1971. ja T20 2003. aastal ning Lõuna-Aafrika isoleerimine ja tagasivõtmine. Ning rekordid ja statistika: kuidas arvutatakse average, strike rate, economy ja net run rate, ning verstapostideks saanud rekordid.
Tase 5: Kõrgem kesktase – tänapäeva profikriket
Tase 5 näitab, kuidas tänapäeva kriketit päevast päeva mängitakse, vaadatakse ja juhitakse. Tehnoloogia väljakul: DRS algusest lõpuni, Hawk-Eye palli trajektoori jälgimine ja selle veapiir, UltraEdge ja Hot Spot, kuidas ülevaatuse üle otsustatakse, ning umpire’s call. Analüütika: võidutõenäosuse mudelid, vastasseisude analüüs, wagon wheelid ja pitch mapid ning kuidas andmed on muutnud koosseisu valikut ja taktikat. Suured rivaalitsused peale The Ashesi: Border-Gavaskar Trophy, India ja Pakistani vastasseis, Austraalia ja Uus-Meremaa kriket. Kriketi äri: teleõigused, frantsiisioksjonid, alaliitude tulud ja kriketi naasmine olümpiamängudele 2028. aastal Los Angeleses. Ning treening ja sporditeadus nii, nagu profivõistkond neid kasutab: koormuse juhtimine, vigastuste ennetamine ja pallimisliigutuse analüüs.
Millistest allikatest küsimused kirjutatakse
Autoriteedi järjekorras: MCC Laws of Cricket (2017. aasta redaktsioon, 3. väljaanne 2022) reeglite endi kohta; iga formaadi ICC mängutingimused, mis on rahvusvahelises kriketis reeglitest ülimuslikud ja milles formaatide erinevused kirjas on; konkreetse võistluse tingimused kodumaise liiga puhul; ning ESPNcricinfo ja Wisden ajaloo, rekordite ja juhtimise kohta. Väide, mis on reeglite järgi õige, võib ODI puhul olla vale, sest mängutingimused on seda muutnud, seega viitab iga küsimus sellele, kumma alusel see on koostatud. Tase 3 käsitleb meisterlikkust, mitte reeglistikku, ja viitab seepärast hoopis treeningallikatele.
Testide kirjutamisel ja ülevaatamisel kontrollitud faktid koos nende staatuse ja allikaga on loetletud lehel Kriketi faktikontroll.
Mis jääb teadlikult välja
Insporta mõõdab teadmisi kriketist, mitte füüsilist vormi ega üldist kognitsiooni. Jõu- ja vastupidavustreeningu protokollid, treeningkoormused ja sportlase keha biomehaanika jäävad välja, samuti kõik, mis kõlaks täpselt samamoodi mõne teise kurika ja palliga spordiala puhul: küsimus sportlase, mitte kriketi kohta on viga, olgu see kuitahes hästi kirjutatud. Arve, mis mängutingimuste redaktsioonide vahel muutuvad, näiteks ebaõnnestunud DRS-ülevaatuste täpset arvu, küsitakse suunana, mitte arvuna, mis on juba hooaja jooksul aegunud. Selle konstrukti põhjendus on artiklis Spordialased teadmised on üldisest ajutreeningust tähtsamad.
Mis on kavas edasi
Tase 6 ja kõrgemad ei ole veel kavandatud, ja seda meelega. Insporta kavandab taseme siis, kui eelmine on kirjutatud, nii et plaan tugineb sellele, mida varasemad tasemed tegelikult sisaldama osutusid, mitte kuid varem tehtud oletusele. Nüüd, kui viis taset on avaldatud, on järgmine samm otsustada, mida kuues peaks lisama.