Liigu sisu juurde
Insporta Book
et
EnglishРусскийDeutschEspañolEestiSuomiItalianoFrançaisPolski日本語한국어中文
JalgpallKriketSaalijalgpallTriatlonTennisGolfIluuisutamineKorvpallVõrkpallMetoodikaMiks see toimibTee test

Jalgpall · Tase 2: Algtase · Alamtase 2.8

Nurgalöök ja väravaesine lahtilöök

10 testi · 100 fakti · uuendatud 12. oktoober 2026 · markdown

Nurgalöök (reegel 17): nurgakaarest, vahemaa 9,15 m, värava saab lüüa otse („olümpiavärav“ alates 1924). Väravaesine lahtilöök (reegel 16): kõikjalt väravaalast, vastased väljaspool karistusala, alates 2019 on pall kohe mängus ja seda võib sööta karistusalas olevale võistkonnakaaslasele.

Iga allolev test on kümme küsimust Insportas. Testi all olev loend näitab, mida küsimused kontrollivad: üks fakt küsimuse kohta, koos allikaga, mille põhjal see kirjutati. Lugege see enne testi läbi või tulge sinna tagasi pärast valet vastust.

Test 1MõistedTee test

  1. Nurgalöök taasalustab mängu, kui pall ületab täielikult otsajoone, mida puudutas viimasena kaitsev võistkond, ja väravat ei löödud. Määratakse ründavale võistkonnale.

  2. Väravaesine lahtilöök taasalustab mängu, kui pall ületab täielikult otsajoone pärast ründaja puudutust ja väravat ei löödud. Määratakse kaitsvale võistkonnale.

  3. Nurgakaar on 1 meetri raadiusega veerandring väljaku igas nurgas, kuhu pall nurgalöögiks asetatakse.

  4. „Olümpiavärav“ on otse nurgalöögist löödud värav – nime sai see Cesáreo Onzari 1924. aasta väravast Argentina eest Uruguay vastu (kes oli just võitnud 1924. aasta olümpiamängud).

  5. Väravaala on otse värava ees asuv sisemine 5,5 m × 18,32 m ristkülik (6 × 20 jardi). Väravaesise lahtilöögi võib sooritada ükskõik kust selle seest.

  6. Karistusala on iga värava ümber asuv 16,5 m × 40,32 m (18 × 44 jardi) ristkülik. Väravavaht võib seal palli käega puutuda; selle sees tehtud karistuslöögiga karistatava rikkumise eest määratakse vastasvõistkonnale penalti.

  7. Nurgalööki võib sooritada iga ründava võistkonna mängija – ka väravavaht, kui ta soovib ette tulla.

  8. Väravaesist lahtilööki võib sooritada iga mängija – kuigi peaaegu alati teeb seda väravavaht, sest pall asub väravaalal.

  9. Inswinger kaarub lennu ajal värava poole, mistõttu on väravavahil seda raskem puhtalt kätte saada.

  10. Lühike nurgalöök läheb söödana lähedal asuvale võistkonnakaaslasele, mitte ei tsenderdata otse karistusalasse, ning avab teistsuguse ründenurga.

Test 2Arvud ja mõõtmedTee test

  1. Iga nurgakaar on 1 m (1 jardi) raadiusega veerandring.

  2. Vastased peavad nurgalöögi ajal seisma pallist vähemalt 9,15 meetri kaugusel, sama kaugel kui karistus- või vabalöögi puhul.

  3. Vastasmängijad peavad olema karistusalast väljas, kuni pall on mängus. Enne seda ei tohi nad palli pärast võitlema minna.

  4. Väravaesise lahtilöögi võib sooritada väravaala suvalisest kohast – tavaliselt asetab väravavaht palli sinna, kus talle sobib.

  5. Alates 2019. aastast on väravaesine lahtilöök mängus hetkest, mil palli lüüakse ja see selgelt liigub – see ei pea enam esmalt karistusalast väljuma.

  6. Lööja ei tohi palli uuesti mängida, enne kui seda on puudutanud teine mängija. Selle eest = vastastele vabalöök.

  7. Otseväravad nurgalöögist ei olnud lubatud enne 1924. aastat, üle 50 aasta pärast nurgalöögi enda kehtestamist.

  8. Nurgalöök lisati reeglitesse 1872. aastal, asendades varasema reegli, mille järgi anti väravaesine lahtilöök või väljalöök.

  9. Nurgalööki sooritab ainult ründava võistkonna mängija. Vastasmängijad peavad jääma 9,15 m kaugusele.

  10. Väravaesist lahtilööki võib sooritada iga võistkonnakaaslane. Enamasti teeb seda väravavaht, kuid see ei ole nõutav.

Test 3Rollid ja kordTee test

  1. Nurgalöögi ja väravaesise lahtilöögi vahel otsustab see, kumb võistkond puudutas palli viimasena enne otsajoone ületamist.

  2. Selle külje abikohtunik annab taasalustamisest märku näidates – nurgalöögi puhul nurgakaare, väravaesise lahtilöögi puhul väravaala poole.

  3. Väravavaht võib sooritada nurgalööki nagu iga teine mängija, kusjuures võistkonnakaaslane katab väravat, kuni ta tagasi jõuab.

  4. Nurgalöökidel paigutuvad kaitsjad, nagu soovivad – kuid vähemalt 9,15 m kaugusele nurgakaarest, kuni pall on mängus.

  5. Lööja asetab palli enne lööki nurgakaare sees suvalisse kohta.

  6. Lööja asetab palli väravaala sees suvalisse kohta. Pall peab olema paigal.

  7. Nurgalööki sooritatakse selle külje nurgakaarest, kus pall otsajoone ületas.

  8. Pall peab löögi hetkel olema paigal. Kui see veereb enne lööki, käsib kohtunik palli kaarele uuesti asetada.

  9. Palli toob tagasi keegi – tavaliselt pallipoisid ja -tüdrukud. Seejärel sooritab lööja löögi.

  10. Iga mängija, kes viivitab taasalustamisega, võib saada hoiatuse ebasportliku käitumise / mängu taasalustamisega viivitamise eest.

Test 4Lubatu ja keelatuTee test

  1. Otseväravad nurgalöökidest (olümpiaväravad) on lubatud alates 1924. aastast. Nurgalööki käsitletakse otselöögina.

  2. Väravaesisest lahtilöögist võib lüüa värava otse vastaste väravasse (haruldane kauguse ja aerodünaamika tõttu). Kui aga lüüakse otse omaenda väravasse = vastastele nurgalöök.

  3. Palli saamine otse nurgalöögist on suluseisust vabastatud.

  4. Otse väravaesisest lahtilöögist palli saamine on suluseisust vabastatud.

  5. Nurgalipp on väljaku püsiv osa ja seda ei tohi löögi sooritamiseks kunagi liigutada.

  6. Alates 2019. aastast võib võistkonnakaaslane palli vastu võtta ka siis, kui see on veel karistusalas, kui seda on lastud ja see selgelt liigub.

  7. Vastased peavad jääma karistusalast välja, kuni väravaesine lahtilöök on tegelikult sooritatud ja pall on mängus.

  8. Otse omaenda väravasse nurgalöögist = vastasvõistkonnale väravaesine lahtilöök. Iseenda vastu ei saa otse väravat lüüa.

  9. Otse omaenda väravasse väravaesisest lahtilöögist = vastasvõistkonnale nurgalöök.

  10. Lühikesed nurgalöögid on taktikaline võimalus – sööt lähedal asuvale võistkonnakaaslasele. Pall on mängus ja mäng jätkub tavapäraselt.

Test 5Tagajärjed, kui midagi läheb valestiTee test

  1. Nurgalöögil tuleb pall lüüa ja see peab selgelt liikuma. Kui ei, korratakse lööki nurgakaarest.

  2. Väravaesisel lahtilöögil tuleb pall lüüa ja see peab selgelt liikuma. Kui ei, korratakse.

  3. Lööja teine puudutus = vastasvõistkonnale vabalöök.

  4. Väravavahi teine puudutus = vastasvõistkonnale vabalöök.

  5. Nagu karistuslöögist, ei saa ka nurgalöögist otse omaväravat lüüa – sellest saab vastastele väravaesine lahtilöök.

  6. Väravaala välisest kohast sooritatud väravaesine lahtilöök on kehtetu ja tuleb õigest kohast korrata.

  7. Kui vastasmängija siseneb karistusalasse enne palli mängu sattumist, korratakse väravaesist lahtilööki lihtsalt.

  8. Nagu vabalöökide puhul, võib lööja olukorda ära kasutada. Küüniline vahemaa eiramine võib tuua hoiatuse.

  9. Kinnihoidmine karistusalas = karistuslöögiga karistatav rikkumine alas = penalti.

  10. Nurgalipp peab olema oma kohal. Lööki ei saa sooritada ilma selleta (ega siis, kui seda on tahtlikult liigutatud).

Test 6AjaluguTee test

  1. Nurgalöök (1872) eelneb kaugelt nii otsevärava lubamisele (1924) kui ka tänapäevasele väravaesise lahtilöögi reformile (2019).

  2. Otseväravad nurgalöögist, hüüdnimega „olümpiaväravad“, lubati esmakordselt 1924. aastal.

  3. 1924. aastal lõi Cesáreo Onzari (Argentina) otse nurgalöögist värava äsja olümpiavõitjaks kroonitud Uruguayle. Termin „gol olímpico“ (olümpiavärav) jäi külge.

  4. IFAB kaotas 2019. aastal nõude, et pall peab karistusalast väljuma, muutes seda, kuidas võistkonnad väravaesistest lahtilöökidest rünnakuid üles ehitavad.

  5. Enne 2019. aastat pidi pall karistusalast täielikult väljuma, enne kui võistkonnakaaslane seda puudutada tohtis. 2019. aasta muudatus kaotas selle.

  6. Cesáreo Onzari Argentinast lõi esimese kuulsa otsevärava nurgalöögist – olümpiavõitja Uruguay vastu 1924. aastal, andes terminile „olümpiavärav“ alguse.

  7. 1872. aastal võeti kasutusele nurgalöök – erinevalt väravaesisest lahtilöögist. Enne seda loovutas viimasena palli puudutanud võistkond, kui pall ületas otsajoone, palli valduse lihtsalt vastasele.

  8. 2019. aasta reeglimuudatus tegi võimalikuks „tagant ülesehitamise“ taktika – lühikesed söödud kaitsjate vahel ala sees väravaesistel lahtilöökidel. Manchester City ja Liverpool kasutasid seda ära.

  9. Nurgakaar on määratletud nurgalöögi kehtestamisest saati. 1 m raadius on ammune reegel.

  10. Reegel, et nurgalöögi määrab see, kumb võistkond puudutas palli viimasena enne otsajoone ületamist, kehtib alates 1872. aastast.

Test 7Erandid ja piirjuhtumidTee test

  1. Nurgalöök ei ole mängus enne, kui pall selgelt nurgakaarest välja liigub – kui ei liigu, korratakse lööki.

  2. Kui pall on mängus, kehtib tagasisöödu reegel. Kaitsja tahtlik löök väravavahile = tagasisööt = vabalöök, kui väravavaht seda käega puudutab.

  3. Nurgalöögi puhul suluseisu ei ole. Kuid järgneval palli puudutusel kehtivad tavalised suluseisu reeglid.

  4. Lööja võib olla lipu lähedal. Lippu ennast ei tohi liigutada ega abivahendina kasutada.

  5. Vastasmängija viibimine karistusalas väravaesise lahtilöögi sooritamise ajal toob kaasa kordamise, sest ta peab olema väljaspool, kuni pall on mängus.

  6. Kui pall on löödud ja see selgelt liigub, on see mängus. Võistkonnakaaslase pihta löömine alas on lihtsalt tavamäng.

  7. Vale nurk = kordamine õigest kaarest sellel küljel, kus pall välja läks.

  8. Kui mängija puudutab palli käega enne löögi sooritamist, on see karistuslöök. Pall ei olnud veel mängus.

  9. Pall on mängus, kui see on löödud ja selgelt liikunud. Põrge postilt = tavamäng.

  10. Seni kuni osa pallist puudutab nurgakaart või on selle sees, on löök reeglipärane – pall ei pea olema täielikult sees.

Test 8VõrdlusedTee test

  1. Nurgalöök määratakse pärast seda, kui kaitsev võistkond lööb palli üle oma otsajoone. Väravaesine lahtilöök määratakse pärast seda, kui seda teeb ründav võistkond.

  2. Mõlemast võib otse värava lüüa. Nurgalöök: nurgakaarest, taasalustamine pärast palli otsajoone ületamist. Karistuslöök: rikkumise kohast, taasalustamine vigade eest.

  3. Kaitsva võistkonna karistuslöök väravaalas järgib sama reeglit mis väravaesine lahtilöök – sooritatakse ükskõik kust selle seest ja pall on mängus kohe, kui seda lüüakse.

  4. 2019. aasta reform lubas võistkondadel mängu tagant üles ehitada kohe, selle asemel et oodata, kuni pall karistusalast väljub.

  5. Olümpiavärav = otse nurgalöögist. Muud väravad nurgalöögist = võistkonnakaaslane puudutab esimesena (pealöök, järellöök jne).

  6. Nurgalöök, küljesissevise ja väravaesine lahtilöök on kolm taasalustamise liiki, mille puhul ei saa suluseisu määrata otse taasalustamisest.

  7. Nurgalöögi 9,15 m vahemaa on sama mis karistus- või vabalöögil ja palju suurem kui küljesissevise tagasihoidlikum 2 m nõue.

  8. Inswinger kaarub värava ette – lihtsam pealöögiks või palli tabamiseks. Outswinger kaarub eemale – väravavahile raskem, kuid kaitsjad saavad palli pärast võidelda.

  9. Lühike nurgalöök: taktikaline sööt lähedal asuvale võistkonnakaaslasele. Tsenderdatud: traditsiooniline sööt karistusalasse pealöökideks ja löökideks.

  10. Väravaesiseid lahtilööke sooritab tavaliselt väravavaht (sest ta on alas). Nurgalöökidel kaitseb väravavaht väravat.

Test 9MiniolukorradTee test

  1. Pall üle otsajoone kaitsjalt = nurgalöök ründavale võistkonnale.

  2. Pall üle otsajoone ründajalt (väravat ei löödud) = väravaesine lahtilöök kaitsvale võistkonnale.

  3. Otsevärav nurgalöögist = olümpiavärav. Lubatud alates 1924. aastast.

  4. Kui pall on mängus (alates 2019. aastast), kehtib tagasisöödu reegel. Tahtlik löök väravavahile, kes seda käega puudutab = vabalöök.

  5. Nurgalöögil ei ole suluseisu ega erilist ala piirangut ründajatele, nii et väravaalal seismine on korras.

  6. Kinnihoidmine (karistuslöögiga karistatav rikkumine) karistusalas = penalti.

  7. Alates 2019. aastast on pall mängus kohe, kui see on löödud, seega on ründaja puudutus alas täiesti reeglipärane.

  8. Hetk – nurgalipp ON väljaku osa. Pall põrkab tagasi lööjale – lööja teine puudutus = vastastele vabalöök (väravat ei loeta).

  9. Lühike nurgalöök on täiesti reeglipärane taktika ja iga sellest tulenev värav loetakse tavapäraselt.

  10. Et väravaesine lahtilöök oleks mängus, tuleb pall lüüa ja see peab selgelt liikuma. Kui ei, korratakse.

Test 10SegakordusTee test

  1. Nurgalööki sooritatakse selle külje nurgakaarest, kus pall otsajoone ületas.

  2. Väravaesise lahtilöögi võib sooritada väravaala suvalisest kohast.

  3. Nagu enamiku karistus- ja vabalöökide puhul – vastasmängijad peavad olema nurgakaarest 9,15 m kaugusel, kuni pall on mängus.

  4. Vastasmängijad peavad olema karistusalast väljas, kuni pall on mängus.

  5. Otseväravad nurgalöökidest („olümpiaväravad“) on lubatud alates 1924. aastast. Pall peab väravasse sisenema otse nurgalöögist.

  6. 1924. aastal lõi Cesáreo Onzari (Argentina) otse nurgalöögist värava olümpiavõitja Uruguay vastu. Termin „gol olímpico“ sündis.

  7. Nurgalöögi ajalugu kulgeb selle 1872. aasta kehtestamisest läbi 1924. aasta otsevärava lubamise kuni sellega mitteseotud 2019. aasta väravaesise lahtilöögi reformini.

  8. 2019. aasta reformi tuum: pall on mängus hetkest, mil seda lüüakse, ilma nõudeta karistusalast väljuda.

  9. Nurgakaar on 1 meetri raadiusega veerandring väljaku igas nurgas.

  10. Mõlemad on suluseisust vabastatud (koos küljesissevisetega).

Allikad