Liigu sisu juurde
Insporta Book
et
EnglishРусскийDeutschEspañolEestiSuomiItalianoFrançaisPolski日本語한국어中文
JalgpallKriketSaalijalgpallTriatlonTennisGolfIluuisutamineKorvpallVõrkpallMetoodikaMiks see toimibTee test

Jalgpall · Tase 2: Algtase · Alamtase 2.7

Küljesissevise

10 testi · 100 fakti · uuendatud 12. oktoober 2026 · markdown

Küljesissevise tehnika: mõlemad käed, üle pea, tagantpoolt, mõlemad jalad küljejoonel või selle taga, mõlemad jalad maas viske hetkel; vale küljesissevise; otse värava ei saa lüüa; otse sissevisest ei saa olla suluseisus; väravavahi piirang võistkonnakaaslase sissevisatud palli suhtes; küljesissevise tehnika ajalugu.

Iga allolev test on kümme küsimust Insportas. Testi all olev loend näitab, mida küsimused kontrollivad: üks fakt küsimuse kohta, koos allikaga, mille põhjal see kirjutati. Lugege see enne testi läbi või tulge sinna tagasi pärast valet vastust.

Test 1MõistedTee test

  1. Küljesissevise taasalustab mängu, kui pall ületab täielikult küljejoone (külgjoone). See määratakse võistkonnale, kes palli viimasena ei puudutanud.

  2. Küljejooned on väljaku kaks pikemat piirjoont – külgjooned, kust küljesissevisked tehakse.

  3. Vale küljesissevise on küljesissevise, mis on tehtud vale tehnikaga – taasalustamine antakse siis vastasvõistkonnale.

  4. Viskaja peab palli hoidma mõlema käega ja viskama. Ühe käega tehnika on vale küljesissevise.

  5. Palli tuleb visata pea tagant ja pea kohalt üle – mõlema käega, pideva liigutusega.

  6. Mõlemad jalad peavad olema palli vabastamise hetkel maas (mitte tõstetud) JA küljejoonel või selle taga. Kummagi jala tõstmine või üle astumine = vale küljesissevise.

  7. „Pikk vise“ on spetsiaalne küljesissevise, mis saadetakse sügavale karistusalasse ja mida kasutatakse taktikaliselt nagu nurgalööki.

  8. Viskaja peab olema näoga mänguväljaku poole – tavaliselt rinnaga sissepoole. Viskamine selg ees on vale küljesissevise.

  9. Küljesissevise tehakse kohast, kus pall välja läks. Teisest kohast tegemist võib kohtunik väiksemate kõrvalekallete korral lubada, kuid märkimisväärne liikumine = kordamine.

  10. Küljesissevise võib teha iga mängija võistkonnast, kellele see määrati.

Test 2Arvud ja põhireeglidTee test

  1. Vastased peavad seisma küljesissevise tegemise kohast vähemalt 2 meetri kaugusel.

  2. Mõlemad jalad peavad olema palli vabastamise hetkel maas. Kummagi jala tõstmine on vale küljesissevise.

  3. Palli peavad hoidma mõlemad käed. Ühe käega visked on valed küljesissevisked.

  4. Nagu teistel taasalustamistel, ei tohi viskaja palli teist korda puudutada enne, kui keegi teine on seda mänginud.

  5. Küljesissevise teeb ainult selle saanud võistkonna mängija. Vastasmängijad ei tohi viskajat segada.

  6. Küljesissevise tehnika kujunes järk-järgult: üks käsi (1863), siis kaks kätt (1882), siis üle pea (1895).

  7. 1895. aastal lisas IFAB nõude visata pea kohalt. Enne seda võis visata mis tahes asendist.

  8. 1925. aastal, kui suluseisu reformiti (3 → 2 vastasmängijat), vabastati küljesissevise sõnaselgelt ka suluseisust.

  9. Mõlemad jalad peavad olema küljejoonel või selle taga. Ette (väljakule) astumine on vale küljesissevise.

  10. Kindlat ajapiiri pole. Kohtunik võib viskajat hoiatada mängu taasalustamisega viivitamise eest, kui võetakse liiga palju aega.

Test 3Rollid ja kordTee test

  1. Küljesissevise määratakse võistkonnale, kes EI puudutanud palli viimasena enne väljaminekut, mida hindavad mängu ametnikud.

  2. Selle külje abikohtunik annab tavaliselt märku, kumb võistkond küljesissevise saab, osutades ründesuunas.

  3. Viskaja vabastab palli mõlema käega. Protseduurilised rikkumised = vale küljesissevise.

  4. Küljesissevise võib teha iga mängija, ka väravavaht. Seejärel võtab ta tavapärase positsiooni väljakul.

  5. Küljesissevise tehnikat hindab kohtunik. Vale küljesissevise = küljesissevise määratakse vastasvõistkonnale.

  6. Vastast, kes ei taandu 2 meetri kaugusele või viskajat muul viisil segab, võib hoiatada ettenähtud vahemaa eiramise eest.

  7. Kiired küljesissevisked on lubatud, kui tehnika on õige. Viskaja võib visata kohe, ootamata vastaste taandumist.

  8. Väravavaht võib küljesissevise teha nagu iga teine mängija ja seejärel lihtsalt naaseb oma värava juurde.

  9. Palli võib enne viset puudutada igaüks, kuid viske tuleb teha õigest kohast.

  10. Palli võib tuua igaüks (sh palliplikad ja -poisid). Seejärel teeb küljesissevise viskaja.

Test 4Lubatu ja keelatuTee test

  1. Küljesissevisest ei saa otse väravat lüüa. Kui pall läheb otse väravasse: omavärav = nurgalöök vastastele; vastaste värav = väravaesine lahtilöök kaitsvale võistkonnale.

  2. Küljesissevised on suluseisust vabastatud (alates 1925). Suluseisu saab otsustada ainult järgnevate mänguvõtete puhul.

  3. Mõlemad jalad peavad olema vabastamise hetkel maas. Tõstmine (nt „saltoviske“ hoo ajal) = vale küljesissevise, kui jalad vabastamise hetkel maast lahti on.

  4. Salto- või ümberkukkumisega küljesissevise on lubatud, kui standardse tehnika nõuded on vabastamise hetkel endiselt täidetud.

  5. Väravavaht ei tohi võistkonnakaaslase tahtlikku küljesissevise käega puudutada. Vastastele vabalöök kohast, kus väravavaht palli käega puudutas.

  6. Mõlemad jalad peavad jääma küljejoonel või selle taga kuni palli vabastamiseni, muidu on see vale küljesissevise.

  7. Küljesissevise tegemise teeskamine, kuid äkki selle võistkonnakaaslasele jätmine on viivitustaktika – kollane kaart.

  8. Kaitsja ei tohi seista viskajale lähemal kui 2 meetrit, ei ees ega muul viisil.

  9. Viske suund on vaba – tahapoole, ettepoole, küljele. Täita tuleb ainult tehnikanõuded.

  10. Võistkonnakaaslastele vahemaapiirangut ei ole. Nad võivad seista lähedal, et visatud pall vastu võtta.

Test 5Tagajärjed, kui midagi läheb valestiTee test

  1. Vale küljesissevise = vastasvõistkond saab küljesissevise samast kohast. Viskav võistkond kaotab palli valduse.

  2. Kui pall ei satu väljakule (nt viskaja viskab liiga nõrgalt või jätab palli tabamata), siis kordab sama võistkond viset.

  3. Viskaja topeltpuudutus (enne kui teine mängija on palli mänginud) = vabalöök vastasvõistkonnale.

  4. Kui küljesissevise tehakse selgelt valest kohast, käsib kohtunik seda õigest kohast korrata.

  5. Nagu vabalöögist, ei saa ka küljesissevisest tulla väravat, kui keegi teine pole palli enne puudutanud.

  6. Otse viskaja enda väravasse läinud küljesissevise ei ole omavärav – selle tulemus on hoopis nurgalöök.

  7. Väravavaht ei tohi võistkonnakaaslase tahtlikku küljesissevise käega puudutada. Tulemus: vabalöök vastasvõistkonnale kohast, kus palli käega puudutati.

  8. Ettenähtud vahemaa eiramine ei peata mängu automaatselt – viskaja võib sellegipoolest jätkata ja kohtunik otsustab eraldi, kas rikkujat hoiatada.

  9. Kui sekkub väline tegur, mäng peatatakse ja taasalustatakse kohtuniku palliga (reegli 8 järgi).

  10. Küljesissevise tegemise teeskamine, kuid selle võistkonnakaaslasele jätmine on viivitustaktika – kollane kaart.

Test 6Küljesissevise reeglite ajaluguTee test

  1. Küljesissevist on alates selle 1863. aasta kasutuselevõtust täiustatud: kaks kätt (1882), üle pea (1895) ja suluseisust vabastus (1925).

  2. 1863. aastal olid küljesissevisked ühe käega ja küljejoonega risti (muud suunda ei olnud). Mõlema käe ja pea kohalt viske nõue tuli hiljem.

  3. 1882. aastal kohustas FA tegema küljesissevisked kahe käega.

  4. Nõue visata pall pea tagant ja pea kohalt üle lisati ametlikult reeglitesse 1895. aastal.

  5. 1925. aastal, kui IFAB reformis suluseisu reeglit (3 → 2 vastasmängijat), vabastati küljesissevise sõnaselgelt suluseisu otsustest.

  6. Stoke City mängija Rory Delap oli kuulus oma võimsate pikkade visete poolest karistusalasse – neid kasutati olulise ründerelvana.

  7. 2 m reegel vastastele küljesissevisete juures on kauaaegne IFAB-i reegel. Kaasaegne sõnastus on kehtivates mängureeglites.

  8. IFAB on arutanud sisselöögi katseid (viskamise asendamine löömisega), kuid pole neid tavalistesse mängureeglitesse võtnud. Saalijalgpall kasutab sisselööke juba praegu.

  9. Küljesissevise käega puudutamise keeld väravavahile (1997) järgis sama loogikat kui varasem tagasisöödu reegel (1992), ainult teise taasalustamise jaoks.

  10. Nõue, et pall peab mänguväljakule sisenema, on kauaaegne. Kui ei sisene, siis vise korratakse.

Test 7Erandid ja piirjuhtumidTee test

  1. Kui viskaja puudutab palli uuesti enne, kui teine mängija on seda puudutanud, on see teine puudutus – vabalöök.

  2. Jala maapinnal olemise nõuet hinnatakse vabastamise hetkel, olenemata sellest, kas tõstmine oli tahtlik.

  3. Küljejoon loetakse „joonel olevaks“. Mõlemad jalad võivad olla joonel endal või selle taga.

  4. Küljejoonel endal seismine on lubatud, kui viske kohast nõutav 2-meetrine vahemaa on tagatud.

  5. Viskaja peab viske õige tehnikaga lõpule viima. Võistkonnakaaslase sekkumine väljastpoolt väljakut häirib viset.

  6. Küljesissevise otse omaenda väravasse: nurgalöök vastasvõistkonnale. Küljesissevisest ei saa otse väravat lüüa.

  7. Väravavahid võivad küljesissevisse teha. Seejärel on nad tavalised väljakumängijad, kuni naasevad värava juurde.

  8. Kui küljesissevise oli tahtlik sööt väravavahile ja ta puudutas palli käega = vabalöök vastastele.

  9. Viskaja segamine enne viske tegemist loetakse ettenähtud vahemaa eiramiseks ja selle eest võib hoiatada.

  10. Pall on mängus kohe, kui see on visatud. Kohtuniku tabamine – nagu mängu mis tahes faasis – lubab üldiselt mängul jätkuda (kohtuniku pall ainult teatud olukordades reegli 9 järgi).

Test 8VõrdlusedTee test

  1. Küljesissevise: pall läheb välja külje kaudu. Nurgalöök: pall läheb väravajoone kohal välja kaitsva võistkonna puudutusest. Erinevad taasalustamised.

  2. Küljesissevise taasalustab mängu pärast palli küljejoone ületamist. Väravaesine lahtilöök taasalustab mängu pärast palli väravajoone ületamist ründaja puudutusest.

  3. Saalijalgpall asendab käega küljesissevise jalaga tehtava sisselöögiga, kusjuures pall seisab piirjoonel.

  4. Kolm taasalustamist on suluseisust vabastatud: küljesissevise, väravaesine lahtilöök, nurgalöök. Karistus- ja vabalöögid EI ole vabastatud.

  5. Väravavaht ei tohi käega puudutada võistkonnakaaslase tahtlikku lööki (1992) ega küljesissevist otse võistkonnakaaslaselt (1997). Mõlemal juhul = vabalöök.

  6. Tänane pea kohalt kahe käega tehnika on tulemus kahest eraldi reformist, mis kihistusid algsele 1863. aasta reeglile.

  7. Pikad visked võivad olla palli karistusalasse toimetamisel sama ohtlikud kui nurgalöögid. Spetsialistid nagu Rory Delap kasutavad seda ära.

  8. Kummaltki ei saa otse väravat lüüa. Küljesissevise = väravaesine lahtilöök; vabalöök = väravaesine lahtilöök, kui pall läheb otse vastasväravasse.

  9. Mõlemad reeglid hoiavad vastased taasalustamisest eemal, kuid karistus- ja vabalöögi vahemaa (9,15 m) on palju suurem kui küljesissevise vahemaa (2 m).

  10. Mõlema kiiret taasalustamist soositakse. Mõlemat saab keelata ainult siis, kui tseremoniaalne protseduur on alanud.

Test 9MiniolukorradTee test

  1. Vabastamise hetkel tõstetud jalg on vale küljesissevise, mis annab taasalustamise vastasvõistkonnale.

  2. Palli tuleb hoida ja lahti lasta mõlema käega. Vise ühe käega = vale küljesissevise.

  3. Pall peab sisenema väljakule. Kui ei sisene, kordab sama võistkond lööki samast kohast.

  4. Pärast viset ja võistkonnakaaslase puudutust võib värav kehtida. Reegel „otse väravat ei saa“ kehtib ainult siis, kui keegi teine palli ei puuduta.

  5. Küljesissevisest ei saa otse väravat lüüa. Kaitsev võistkond saab väravaesise lahtilöögi.

  6. Alates 1997. aastast ei tohi väravavaht käega puutuda palli, mille võistkonnakaaslane on talle tahtlikult sisse visanud. Tagajärg: vastastele vabalöök kohast, kus väravavaht palli käega puutus.

  7. Oluliselt vales kohas sooritatud vise = kordamine õigest kohast.

  8. Ettenähtud 2-meetrisest vahemaast selgelt lähemal seismine on vahemaa eiramine, mille eest karistatakse hoiatusega.

  9. Viskaja teine puudutus = vastasvõistkonnale vabalöök.

  10. Küljesissevise sooritamise teeskleminen ja palli teisele andmine mängu venitamiseks on hoiatusega karistatav aja raiskamine.

Test 10SegakordusTee test

  1. Mõlemad jalad peavad palli lahtilaskmise hetkel olema maas JA küljejoonel või selle taga.

  2. Vastased peavad olema küljesissevise sooritamise kohast vähemalt 2 m kaugusel.

  3. Küljesissevisest ei saa otse väravat lüüa. Kõigepealt peab palli puudutama teine mängija.

  4. Palli saamine otse küljesissevisest on suluseisust vabastatud (alates 1925. aastast). Järgnevatel mängumomentidel suluseis kehtib.

  5. Vale küljesissevise annab taasalustamise lihtsalt vastasvõistkonnale, samast küljejoone kohast.

  6. Kahe käe reegel (1882) paigutub küljesissevise kehtestamise (1863) ning sellele järgnenud pea kohalt viskamise ja suluseisu reformide vahele.

  7. Vastased peavad jääma küljesissevise sooritamise kohast vähemalt 2 meetri kaugusele.

  8. Mõlemad jalad peavad olema küljejoonel või selle taga. Väljakule astumine = vale küljesissevise.

  9. Küljesissevise tehnikat hindab kohtunik.

  10. 1895. aastal lisati küljesissevisetele nõue visata pea kohalt.

Allikad