Edu printsiip

Reegel 5: kohtunik laseb mängul jätkuda, kui toimub rikkumine ja mitterikkunud võistkond saab edust kasu, ning karistab algset rikkumist, kui oodatud edu ei teki sel hetkel või paari sekundi jooksul.

Edu märk on mõlemad käed ette sirutatud, tavaliselt koos suulise hüüdega „mängige edasi“. Üks tõstetud käsi tähistab vabalööki ning osutatud käsi näitab karistus- või vabalöögi või nurgalöögi suunda.

Edu peab „tekkima“: mitterikkunud võistkond säilitab tõelise kasu, näiteks palliomamise tõelise edasiliikumisvõimalusega, löögi või lootustandva rünnaku. Pelgalt palli veel ühe korra puudutamisest ei piisa.

Kui oodatud edu ei teki paari sekundi jooksul, karistab kohtunik algset rikkumist karistus- või vabalöögiga kohast, kus see rikkumine toimus.

Reegel 5 lubab kohtunikul vilet paar sekundit tagasi hoida. Kui edu tekib, mäng jätkub; kui mitte, tuleb kohtunik tagasi ja karistab algset rikkumist.

Edu all oleva rikkumise eest määratud hoiatust või eemaldamist ei tühistata: see näidatakse siis, kui pall on järgmine kord mängust väljas.

Edu on olemas selleks, et rikkunud võistkond ei saaks veast kasu. Ilma selleta lõpetaks küüniline jala taha panemine lootustandva rünnaku ning karistus- või vabalöök oleks vilets asendus jooksule värava poole.

„Mängige edasi“ on suuline hüüe, mida kohtunik annab koos kahe käega edumärgiga. See annab mängijatele teada, et rikkumist nähti, kuid mäng jätkub, seega ei peaks keegi peatuma ega protestima.

Kui rikkumine jätab rikutud võistkonna ilma kasuliku palliomamiseta ja edasiliikumisvõimaluseta, pole kaitsta midagi. Kohtunik vilistab kohe ja määrab karistus- või vabalöögi.

Penalti on tavaliselt suurem kasu, seetõttu mängitakse karistusalas edu ainult siis, kui on selge võimalus kohe väravat lüüa; vastasel juhul määrab kohtunik penalti.

Reegel 5 ütleb, et algset rikkumist karistatakse, kui oodatud edu „ei teki sel hetkel või paari sekundi jooksul“. Sekundite täpset arvu reeglis ei ole; kohtunike juhised räägivad vaid lühikesest ajaaknast.

Kui edu tekib, algset rikkumist üldse ei karistata, seega karistus- või vabalööki ei ole. Ainus lahendamata asi on hoiatus või eemaldamine, mis näidatakse, kui pall on järgmine kord mängust väljas.

IFAB lisas edu klausli 1903. aastal, et kohtunik ei peaks enam karistama iga rikkumist, kui vile aitaks ainult rikkunud poolt. 1863 on esimeste reeglite aasta, 1925 suluseisu muutus kolmelt kaitsjalt kahele ja 1970 kaartide kasutuselevõtt.

Reegel 5 annab otsuse ainuüksi kohtunikule. Abikohtunik võib rikkumisele lipuga osutada ja VAR võib selle tagajärgi kontrollida, kuid kumbki ei saa otsustada, et mäng jätkub.

Reegel ei sea ülempiiri. Iga rikkumist hinnatakse eraldi. Praktikas on sama võistkonna korduv rikkumine ise põhjus mäng peatada ja anda hoiatus, selle asemel et pidevalt mängul jätkuda lasta.

Edu tühistamine viib mängu tagasi algse rikkumise juurde ning taasalustamine toimub selle rikkumise kohast, mitte sealt, kuhu pall on jõudnud.

VAR-i protokoll hõlmab nelja mängu muutvat kategooriat: värav / mitte värav, penalti / mitte penalti, otsene punane kaart (mitte teine hoiatus) ja isiku segiajamine. Edu otsust ennast ei saa üle vaadata – ainult selle tagajärgi, kui need jäävad nende nelja hulka.

„Professionaalse vea“ reegel tekkis 1990. aastal: rikkumine, mis peatas ilmse väravavõimaluse, tõi kaasa eemaldamise.

Igal rikkumisel säilib oma distsiplinaarne tagajärg, seega näidatakse mõlemad hoiatused järgmisel mängukatkestusel; kaks hoiatust samale mängijale tähendavad eemaldamist.

Edu kuulub alati mitterikkunud võistkonnale; seda ei mängita kunagi rikkumise toime pannud poole kasuks. Kui mõlema võistkonna mängijad rikuvad samal hetkel, karistab kohtunik tõsisemat rikkumist.

Abikohtuniku lipp on teave, mitte otsus. Reegel 5 jätab edu kohtuniku otsustada, kes võib lipu alla lasta ja rünnakul jätkuda lasta.

Edu ei ole üks neljast üle vaadatavast kategooriast. VAR saab sekkuda ainult siis, kui sellele järgnenu puudutab väravat, penaltit, otsest punast kaarti või isiku segiajamist – näiteks märkamata jäänud rikkumine värava eelses rünnaku ülesehituses.

Ükski mängija ei saa nõuda edu ega selle tühistamist. Kapten võib kohtunikuga lugupidavalt rääkida, kuid otsus jääb reegli 5 kohaselt täielikult kohtuniku pädevusse.

Alates 2025/26 võib suure otsuse asjus kohtunikule läheneda ainult võistkonna kapten ja seda tuleb teha lugupidavalt. See ei anna kaptenile otsuse üle mingit võimu ning teised mängijad, kes kohtuniku ümber kogunevad, riskivad hoiatusega.

Kaarte näitab ainult kohtunik ning edu all oleva rikkumise eest määratud kaart näidatakse siis, kui pall on järgmine kord mängust väljas. Mängu ei peatata ainult selle näitamiseks.

Kui kohtunik on edu märku andnud ja hüüab „mängige edasi“, peavad mängijad mängu jätkama; mängija, kes peatub protestima, annab kasu käest.

Abikohtunikud ja neljas kohtunik võivad kohtunikule infot edastada, sealhulgas seda, kas rünnak tõesti arenes. Otsus edu jätta või tühistada jääb kohtunikule.

Eriarvamuse näitamine sõnas või teos on reegli 12 järgi hoiatusega karistatav rikkumine nii mängijatele, vahetusmängijatele kui ka võistkonna ametiisikutele; edu otsusega mittenõustumine pole erand.

Märk pole lõplik: kui oodatud kasu ei teki paari sekundi jooksul, vilistab kohtunik ja karistab algset rikkumist.

Neljas kohtunik aitab vahetuste, lisaminutite ja tehnilise alaga ning võib teatada nähtud distsiplinaarrikkumistest. Edu ei kuulu tema ülesannete hulka: reegel 5 jätab selle kohtunikule.

Edu on kõige tugevam, kui mitterikkunud võistkond säilitab palli tõelise edasiliikumisvõimalusega: läbimurre, otsustav sööt või löök. Kui ollakse sügaval oma väljakupoolel ja rünnakut ei ole, on karistus- või vabalöök tavaliselt väärtuslikum.

Reegel 5 ütleb kohtunikule, et kui rikkumine väärib eemaldamist, peatatakse mäng ja mängija eemaldatakse, välja arvatud juhul, kui järgneb võimalus väravat lüüa. Ainult tõeline, vahetu võimalus õigustab punase kaardi väärt rikkumisel mängul jätkuda lasta.

Vägivaldse käitumise puhul pallita pole tavaliselt midagi kaitsta ja on kättemaksu oht, mistõttu kohtunik peatab mängu, mitte ei lase sel jätkuda.

Kohtunik peatab mängu kahtlustatava tõsise vigastuse korral ka siis, kui edu kestab; taasalustamine on ikkagi karistus- või vabalöök algse rikkumise eest.

Reegel 5 ei piira edu ründemänguga. Kui kaitsjat rikutakse, kuid tema võistkond säilitab palli ja saab turvaliselt lahti mängida, võib kohtunik mängul jätkuda lasta. See juhtub lihtsalt harvem, sest karistus- või vabalöök on kaitsvale poolele sageli parem tulemus.

Edu ei piirdu avatud mänguga. Kui kaitsja rikub ründajat nurgalöögi sissetoomisel ja pall langeb ikkagi löögivõimalusega ründajale, võib kohtunik mängul jätkuda lasta ja rikkumisega tegeleda järgmisel mängukatkestusel.

Edu peab olema tõeline kasu. Üksik mängija, keda tõenäoliselt kohe uuesti rünnatakse, edu ei oma, seega kohtunik vilistab ja määrab karistus- või vabalöögi.

Penalti on tavaliselt suurem kasu, seetõttu määrab kohtunik selle, kui just kohe pole võimalik väravat lüüa.

Reegel küsib, kas mitterikkunud võistkond saab kasu, mitte seda, millises suunas see mängib. Tagasisööt, mis vabastab võistkonna survest, on kasu; see, mis rünnaku lihtsalt käest annab, ei ole, ja kohtunik võib ikkagi rikkumise juurde tagasi tulla.

Edu on olemas mitterikkunud võistkonna jaoks. Kui rikkumise toime pannud pool säilitab palli, pole midagi kaitsta: kohtunik peatab mängu ja määrab karistus- või vabalöögi nende vastastele.

Värav loetakse ning algse rikkumise eest määratud hoiatus või eemaldamine näidatakse sellel mängukatkestusel, enne lahtilööki.

Kohtunik võib tagasi tulla ainult seni, kuni edu on veel küsimärgi all, mille reegel määrab paariks sekundiks. Kui rünnak on arenenud ja läheb kaotsi sellest hiljem, on rikkumine möödas ja mäng jätkub.

Hoiatus antakse järgmisel mängukatkestusel täpselt nii, nagu see oleks antud rikkumise hetkel. Teine hoiatus samale mängijale tähendab eemaldamist ning tema võistkond jätkab ühe mängija vähemana.

Võimalus rikkumise juurde tagasi tulla kestab vaid paar sekundit. Kui mäng on selgelt edasi liikunud, on karistus- või vabalöök lõplikult kadunud – kuigi rikkumise väärt kaart näidatakse siiski järgmisel mängukatkestusel.

Teine rikkumine on uus rikkumine; kohtunik peatab tavaliselt mängu uuema rikkumise pärast ja võib samal mängukatkestusel näidata kaardi ka esimese rikkumise eest.

Eemaldamine muudetakse hoiatuseks ainult siis, kui edust tõesti värav lüüakse; kui võimalus raisku läheb, eemaldatakse rikkuja järgmisel mängukatkestusel.

Edu hoiab palli mängus, seega pole kaotatud aega, mida kompenseerida. Lisaminutid on päris katkestuste jaoks: vahetused, vigastused, kaardid, värava tähistamine ja videokontrollid.

Kui edu on selgelt kestnud ja on arenenud täiesti uus faas, ei saa kohtunik enam tagasi minna. Just seepärast tehakse otsus paari sekundi jooksul, mitte minuti jooksul.

Hoiatus või eemaldamine on see, mille rikkumine väärib; muutub ainult selle ajastus, järgmisele mängukatkestusele. Ainus eriolukord on ilmse väravavõimaluse peatamine, millele järgneb värav: siis muutub punane kaart hoiatuseks.

Edu tekkis – löök väravale ja siis nurgalöök. Algset rikkumist ei karistata; ainus lahendamata asi on kaart, mis näidatakse sellel mängukatkestusel, kui rikkumine seda väärt oli.

Edu klausel (1903) on vanem kui nähtavad kaardid (1970), DOGSO eemaldamise reegel (1990) ja 2025/26 ainult kapteni pöördumise kord ning järgneb esimestele kirjalikele reeglitele (1863).

Tänapäevane klausel on kirjutatud kasu ümber: mäng jätkub, kui toimub rikkumine ja mitterikkunud võistkond saab kasu, ning rikkumist karistatakse, kui see kasu ei saabu sel hetkel või paari sekundi jooksul. Mõõdupuu on kasu, mitte see, kui ränk viga oli.

Kui rünnaku peatamiseks vigade tegemine oli muutunud taktikaks, ei olnud mängul jätkuda laskmine enam lahkus ründava poole vastu, vaid viis jätta rikkuja ilma sellest, milleks viga tehti. Selle jaoks kehtestatud eemaldamine toimib edu põhimõttega koos, mitte selle vastu.

Klausel on kehtinud pidevalt alates 1903. aastast. Sõnastust on täpsustatud – eelkõige tänapäevane „paari sekundi jooksul“ sõnastus ja selge reegel, et kaardid näidatakse siiski järgmisel mängukatkestusel –, kuid seda pole kunagi kehtetuks tunnistatud.

Kui kollased ja punased kaardid olid olemas, sai karistuse taasalustamisest selgelt lahutada. Reeglid said siis sätestada, et edu lükkab kaardi järgmisele mängukatkestusele, selle asemel et see kaotada.

Nähtav kahe käega märk koos suulise hüüdega annab kõigile teada, et kohtunik nägi rikkumist ja otsustas mängul jätkuda lasta. See takistab mängijaid peatumast uskudes, et viga lihtsalt jäi märkamata.

Videokontrolli olemasolul võivad kohtunikud lasta kahtlasel faasil lõpuni mängida, teades, et värava, penalti, otsese punase kaardi või isiku segiajamise saab hiljem siiski üle kontrollida.

Idee on püsinud muutumatuna üle saja aasta: ära lase vilel kunagi rikkunud võistkonda aidata. Tänapäevane reegel 5 lisab vaid täpsust – paari sekundi aken, kaart järgmisel mängukatkestusel ja juhised karistusala jaoks.

Kahe käega märk sai üldiseks tavaks alles siis, kui kohtunikutöö kahekümnendal sajandil standardiseeriti; varased kohtunikud hüüdsid enamasti „mängige edasi“. Vilesid kasutati muide juba 1870. aastatest.

Penalti, peaaegu kindel võimalus kaheteistkümne jardi pealt, on tavaliselt parem kui mängul jätkuda laskmine, seega on edu karistusalas reserveeritud selgele, vahetule väravavõimalusele.

Kui mõlema võistkonna rikkumised toimuvad koos, karistab kohtunik ainult tõsisemat; edu ei saa kahe võistkonna vahel jagada.

Edu sõltub sellest, kas mitterikkunud võistkond saab kasu, mitte rikkumise kategooriast. Kui kasu ei teki, on taasalustamine see, mida rikkumine väärib: karistuslöök või vabalöök.

Edu on läbi: mitterikkunud võistkond on ise rikkunud, seega karistatakse uuemat rikkumist ja nende vastased saavad karistus- või vabalöögi. Esimese rikkumise eest määratud kaart näidatakse sellel mängukatkestusel siiski.

Väravavaht, keda rünnatakse ebaseaduslikult, kuid kes säilitab kontrolli ja saab palli mängu panna, omab sisuliselt edu. Kui rünnak lööb palli lahti või sunnib kiirustatud äralöögile, on karistus- või vabalöök väärtuslikum.

Vigastuse tõsidust hindab kohtunik. Kahtlustatav tõsine vigastus tähendab mängu kohe peatamist; väiksem löök võib oodata faasi lõpuni, mil karistus- või vabalööki enam tagasi tuua ei saa.

Vigastus ei vabanda rikkumist. Algse rikkumise eest määratud hoiatus või eemaldamine antakse järgmisel mängukatkestusel isegi siis, kui rikkujat ravitakse või teda ollakse just välja vahetamas.

Edu tekkis selgelt, sest penalti on palju rohkem väärt kui esimene karistus- või vabalöök; algset rikkumist ei puudutata ja penalti mängukatkestusel näidatakse ainult kaarti, kui see oli vajalik.

Reegli 9 järgi järgneb kohtunikku puudutanud pallile kohtuniku pall ainult siis, kui pall läheb väravasse, pallivaldus vahetub või algab lootustandev rünnak. Kui midagi sellist ei juhtu, mäng – ja edu – jätkub.

Võistkonna ametiisik, kes siseneb väljakule loata, paneb toime rikkumise ja võib saada hoiatuse või eemaldada, ning varasemat rikkumist võib siiski karistada, kui edu kunagi ei tekkinud.

Otsene punane kaart on üks neljast üle vaadatavast kategooriast, seega VAR võib soovitada kohapealset ülevaatust ja rikkuja võidakse eemaldada. Edu otsus kui selline ei ole üle vaadatav.

Edu korral rikkumine toimus ja kohtunik otsustas mitte vilistada, seega võib kaart siiski järgneda. „Viga ei olnud“ korral ei olnud rikkumist üldse: midagi pole võlgu ja midagi pole edasi lükatud.

Võistkond ei vali kunagi. Kohtunik kas laseb mängul jätkuda, mis on edu, või peatab mängu, misjärel võib rikutud võistkond kiiresti taasalustada. Kui vile on kõlanud, on karistus- või vabalöök ainus tee.

Edu on mängukatkestuse puudumine; kohtuniku pall on taasalustamine, mida kasutatakse siis, kui mäng peatati ilma rikkumiseta.

Edu on otsus, mida teatatakse kahe sirutatud käe ja hüüdega „mängige edasi“, ning see hoiab kaardi elus järgmiseks mängukatkestuseks. Märkamata jäänud rikkumisel pole märki ega mingit tagajärge.

Mõlemad spordialad lasevad mängul jätkuda, selle asemel et rikkujat premeerida, kuid ragbi edu võib kesta palju kauem ja kohtunik võib ikkagi algse koha juurde naasta. Jalgpalli aken on vaid paar sekundit, mille järel rikkumine on möödas.

Penalti on peaaegu kindel võimalus, seega määrab kohtunik selle, kui ründajatel pole juba värav praktiliselt käes.

Edu pole üldse taasalustamine: pall jääb mängu ja võistkond säilitab oma rünnaku, erinevalt vabalöögist, mis peatab mängu ja mille puhul väravaks on vaja teist puudutust.

Abikohtunikel kästakse hoida lipp all, kuni faas selgub, ja kohtunikud hoiavad vilet paar sekundit tagasi. Instinkt on sama: ära peata mängu, kuni pole selge, kes kasu saab. Kuid suluseis on abikohtuniku otsustada ja edu kohtuniku.

Edu on elav otsus, tehtud hetkes; seda ei saa hilisemaks jätta. Edasi lükatakse distsiplinaarkaristus – rikkumise eest määratud kaart näidatakse, kui pall on järgmine kord mängust väljas.

Korvpall laseb juba alanud viskel arvesse minna, kui viga tabab; jalgpall laseb rünnakul jätkuda, kui vile aitaks ainult rikkujat. Mõlemas arvestatakse viga distsipliini mõttes – jalgpalli kaart tuleb lihtsalt järgmisel mängukatkestusel.

Selge väravavõimalus on tugevaim edu, mis olemas on. Mäng jätkub, värav loetakse, kui see lüüakse, ja rikkumise eest määratud kaart näidatakse järgmisel mängukatkestusel.

Edu on olemas ainult siis, kui võistkond seda kasutab. Protestimiseks peatumine annab kasu käest ning kohtunik ei too karistus- või vabalööki tagasi, sest mängija otsustas peatuda.

Karistus- või vabalöök sooritatakse kohast, kus algne viga toimus, mitte kohast, kus pallivaldus kaotati, ja just see muudab tagasitulemise rikutud poolele väärtuslikuks.

Kui edu mängitakse ilmse väravavõimaluse peatanud rikkumise puhul ja värav lüüakse otse, saab rikkuja hoiatuse, mitte ei eemaldata teda.

Jalul püsimine, kui kattev kaitsja läheneb, ei ole selge väravavõimalus, seega on penalti suurem kasu ja kohtunik vilistab.

Kui säilitate kontrolli ja saate rünnaku käivitada, võib kohtunik mängul jätkuda lasta: teil on kasu juba olemas. Kui rünnak lööb palli lahti, on teie poolele määratud karistus- või vabalöök väärtuslikum.

Edu on kaitsvale poolele lubatud, kuid nii sügaval harva kasulik: rahulik karistus- või vabalöök on parem kui surve all edasi rabelemine. See otsus kuulub kohtunikule, mitte teile.

Aken on paar sekundit. Kui teie võistkond on selgelt edasi mänginud, ei saa rikkumist enam tagasi tuua. Ees on veel ainult kaart, kui see oli vajalik.

Kasu ei pea olema rünnak. Palli säilitamine nurgas, kui mäng kestab, on tõeline edu ja rikkumise eest määratud kaardi võib siiski järgmisel mängukatkestusel näidata.

Edu all oleva rikkumise eest määratud kaart tuleb anda siis, kui pall on järgmine kord mängust väljas; seda ei saa hilisemaks mängukatkestuseks üles koguda.

Kahe käega märk tähendab, et kohtunik nägi rikkumist ja laskis mängul jätkuda; rikkumist ei unustata ning kõik selle väärt kaardid näidatakse järgmisel mängukatkestusel.

Reegel 5 lubab kohtunikul algset rikkumist karistada, kui oodatud edu ei teki sel hetkel või paari sekundi jooksul. Hiline vile on reegel töös, nagu see on kirjutatud, mitte tagasipööre.

Karistusalas tuleks edu mängida ainult siis, kui värav on kohe käepärast; löök, mida saab tõrjuda, ei ole seda, ja penalti oleks olnud palju suurem kasu.

Edu all oleva rikkumise eest määratud kaart näidatakse järgmisel mängukatkestusel – siin küljesissevisel. Taasalustamine ise ei muutu: küljesissevise sooritab selleks õigustatud võistkond.

Edu tekkis kõige täielikumal viisil. Rikkumise juurde tagasi minna enam ei saa, kui kasu on kätte saadud; ainus lahendamata asi on kaart, kui rikkumine seda väärt oli.

Reegel 5 annab nii edu otsuse kui ka selle tühistamise kohtunikule; keegi ei saa kumbagi nõuda. Püsiv protestimine tehnilisest alalt on ise hoiatusega karistatav rikkumine.

Kohtunik kaalub mitterikkunud võistkonna kasu, mitte nende eelistust. Võistkond ei saa kunagi valida edu ja karistus- või vabalöögi vahel – reegel 5 jätab selle täielikult kohtunikule.

Esimene hoiatus oleks tulnud näidata esimesel mängukatkestusel pärast edu; teine hoiatus samale mängijale tähendab seejärel eemaldamist.

Kohtunik pakub kasu ainult; kasutada saavad seda vaid mängijad. Võistkond, kes peatub protestima, kaotab rünnaku ega saa karistus- või vabalööki tagasi, sest rikkumisel on juba lastud mängul jätkuda.

Ilma edu põhimõtteta lõpetaks küüniline jala taha panemine alati rünnaku ja annaks rikkunud võistkonnale aega ümber korraldada. Klausel on olemas selleks, et vile ei muutuks kunagi vigade tegemise tasuks.