Jooksu biomehaanika ja jooksusamm

Maakontaktiaeg on täpselt see aeg, mille jalg iga sammu kohta maad puudutab, erinevalt sammu pikkusest, sammude vahelisest ajast või löögijõust.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · meenutamine

Kiirem ja elastsem äratõuge kipub vähendama pikema maakontakti pidurdavat mõju, mis on üks põhjus, miks kiirem jooks näitab sageli lühemat kontaktiaega.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Kui äratõuke tugevus väsimusega kahaneb, püsib jalg sageli iga sammu lõpetamiseks veidi kauem maas, mis on lühenemise vastand.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Väga lühike kontaktiaeg koos väga lühikese sammuga võib siiski olla aeglane jooksja, mistõttu loetakse kontaktiaega koos tempoga, mitte üksi.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Tõus nõuab sammu kohta rohkem jõudu, mis pikendab tavaliselt jala maakontakti aega võrreldes tasase jooksuga.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Need kaks näitajat kirjeldavad sammu eri külgi, seega annab nende koos lugemine tõhususe kohta rohkem infot kui kumbki number üksi.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Aeglasem ja raskem äratõuge võtab lihtsalt rohkem aega, mis otseselt pikendab seda, kui kaua jalg selle sammu ajal maas püsib.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · meenutamine

Kuna tempo on sammu pikkuse ja sammusageduse tulemus, võivad kaks jooksjat jõuda sama kiiruseni erineva aluseks oleva sammumehaanika abil.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Märkimisväärne vasaku ja parema jala vahe kontaktiajas viitab sageli aluseks olevale jõu- või liikuvuse tasakaalutusele, mitte ei ole lihtsalt müra.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Kontaktiaja liiga agressiivne lühendamine võib õõnestada edasiliikumiseks vajalikku äratõukejõudu, mistõttu loetakse seda arvu diagnostiliseks signaaliks, mitte sihiks, mida pimesi minimeerida.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Kuna tempo on ligikaudu sammusagedus korrutatud sammu pikkusega, tähendab konstantse tempo hoidmisel sammusageduse tõstmine tavaliselt lühemat sammu ja vastupidi.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · meenutamine

Madal sammusagedus on sageli seotud iga sammuga kaugemale sirutamisega, mis kipub suurendama löögikoormust võrreldes kiirema ja lühema sammuga.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Füüsilised erinevused, nagu jala pikkus ja jooksukiirus, nihutavad seda, milline sammusageduse vahemik antud jooksjale tegelikult sobib, mitte ei kehti üks number kõigile.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · meenutamine

Kiirem jooks tuleb tavaliselt nii kiiremast sammude vahetusest kui ka pikemast sammust koos, mitte ühe muutumisest, kui teine püsib paigal.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · meenutamine

Sammusageduse suruminen tunduvalt üle selle, mis tundub loomulik, võib häirida jooksja enda tõhusat rütmi, mitte seda automaatselt parandada.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Kuna sammude vahetuse kiirust on väsimusega raskem hoida, langeb sammusagedus tavaliselt veidi, samal ajal kohandub sammu pikkus tempo hoidmiseks.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Antud sammu pikkus võib peegeldada tõhusat sammu või ülepikka sammu, mistõttu tuleb sammusagedust lugeda koos sellega, mitte eraldi.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Rattasõitu just lõpetanud jalad toovad jooksu kaasa erineva väsimuse, mis võib nihutada sammusagedust, mis alguses loomulikult mugav tundub.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Kõõlused, lihased ja koordinatsioon vajavad kõik aega, et uue sammumustriga kohaneda, mistõttu sammusageduse muutusi tutvustatakse tavaliselt järk-järgult.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Sammusagedus mõjutab sammu pikkust, tempot ja individuaalset anatoomiat ning on seega kõige parem lugeda ühe osana tervikpildist, mitte numbrina, mida eraldi taga ajada.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Vertikaalne võnkumine jälgib täpselt keha massikeskme üles-alla põrkumist sammu kohta, mis on eraldi mõõtmine sammu pikkusest või raja kõrgusest.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · meenutamine

Iga energia, mis kulub keha ülespoole põrgatamisele, ei aita distantsi läbimisele kaasa, mis ongi põhjus, miks liigset võnkumist peetakse raiskamiseks.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Folland ja kolleegid leidsid, et nii suurem vertikaalne võnkumine kui ka pikem maakontakt olid seotud suurema energiakulu ja aeglasemate aegadega. Neid kahte näitajat ei testitud üksteise vastu, seega pole reeglit, et suurem põrge tähendab pikemat kontakti.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · meenutamine

Samm võib silmale tunduda vaevatu, saates samas tegelikku energiat ülespoole, mitte edasi, mistõttu võivad mõõdetud andmed vaatlejat üllatada.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Tempo kasvades suunatakse suurem osa keha liikumisest edasi, mitte ülespoole, mistõttu võnkumine väheneb sageli proportsionaalselt sammu pikkusega, isegi kui toorarv muutub vähe.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Suhtarv seab põrke konteksti distantsiga, millega see on seotud, mis on informatiivsem kui toorarv, mis ignoreerib, kui kaugele samm tegelikult liigub.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Ilma stabiilse aluseta võib osa äratõukel tekitatud jõust kaduda tulemusetu vertikaalse liikumisena, mitte olla suunatud edasi.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Jooksmine sisaldab loomulikult mõningast elastset põrget, kuna see on osa sellest, kuidas keha iga sammuga energiat salvestab ja vabastab, seega on praktiline eesmärk raiskamise vähendamine, mitte liikumise täielik kõrvaldamine.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Järsk kõrvalekalle jooksja tavapärasest tasemest on sageli märk sellest, et väsimus hakkab muutma seda, kui tõhusalt iga maandumist ja äratõuget sooritatakse.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Sama võnkumise näit tähendab tempost ja sammu pikkusest sõltuvalt erinevat, mistõttu tõlgendatakse seda kontekstis, mitte ei aeta taga eraldi numbrina.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · meenutamine

Jooksu biomehaanika kirjeldab jala maandumisviisi tavaliselt selle järgi, milline jalaosa maad esimesena puudutab: kand, jalalaba keskosa või jalalaba eesosa.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · meenutamine

Uuringud pole näidanud, et eesjalale maandumine oleks universaalne parendus, ja selle pealesundimine jooksjale, kellele see ei sobi, võib lisada ebatavalist sääre- ja Achilleuse kõõluse koormust.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Paljud edukad, vigastusteta jooksjad maanduvad kannale, mistõttu on jala maandumisviis üksi kehv alus eeldamiseks, et jooksja peab seda muutma.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Maakontaktiaeg algab esmasest kontaktist, olenemata sellest, milline jalaosa maad esimesena puudutab, ja lõpeb äratõukega. Kannale ja eesjalale maanduvat jooksjat mõõdetakse sama sündmuse ulatuses, seega muudab maandumisviis seda, mis maad esimesena puudutab, mitte seda, mida mõõtmine hõlmab.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · meenutamine

Uus maandumisviis koormab lihaseid ja kõõluseid erinevalt ning koed, mis pole selle uue nõudega kohanenud, on tõsises ülekoormusvigastuse ohus.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Kui sääre- ja hüppeliigese lihased väsivad, kandub paljude jooksjate maandumine rohkem kannakontakti poole, mis on eesjala nihke vastupidine suund.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Tõendus on järjekindlamalt seostanud vigastustega sammusagedust ja koormuse kasvukiirust kui pelgalt maandumisviisi, mistõttu on rõhk nihkunud nendele teguritele.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · meenutamine

Rattasõidust väsinud lihased võivad jooksu esimestel minutitel käituda teisiti, mis võib nihutada maandumisviisi eemale jooksja tavapärasest värskest baastasemest.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Kuna maandumisviis üksi ei ennusta vigastust ega sooritust usaldusväärselt, kaalub treeneri praktiline hinnang seda selle jooksja tegelike tulemuste vastu.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Mõte pole selles, et maandumisviis oleks tähtsusetu, vaid selles, et teistel mõõdetud teguritel on järjekindlam tõenduspõhi, mis neid vigastuse ja sooritusega seob.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · meenutamine

Ülepikk samm tähendab täpselt jala maandumist keha ees kaugel, erinevalt pelgalt sammu pikkusest või teadlikult valitud tehnikast.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · meenutamine

Kui jalg maandub keha massikeskmest ees, osutab osa maapinna reaktsioonijõust liikumissuunale vastupidi tahapoole ja toimib pidurina.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Antud tempol tähendab vähem samme minutis tavaliselt seda, et iga samm peab katma rohkem maad, mis kipub tõukama maandumispunkti kehast kaugemale ette.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · meenutamine

Kiirem sammude vahetus jätab vähem aega enne maandumist ettepoole sirutumiseks, mis tõmbab jala maandumispunkti loomulikult lähemale keha alla.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Tuhanded väikesed pidurdavad löögid, mida kuude treeningu jooksul korratakse, võivad kuhjuda jalgadele märkimisväärseks koormuseks, isegi kui ükski üksik samm ei tundu kahjutu.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Ammu väljakujunenud sammumuster tundub jooksjale tavaliselt täiesti normaalne, mistõttu video või treeneri väline pilk märkab seda sageli usaldusväärsemalt kui enesetaju.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Raskusjõu abi laskumisel võib ahvatleda jooksjat iga sammuga kaugemale sirutuma, mis on täpselt see muster, mis ülepika sammu määratleb.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Hüppeliigestest ettepoole kaldumine nihutab kogu keha tasakaalupunkti ettepoole, mis soodustab loomulikult jala maandumist lähemale alla, mitte ettepoole sirutumist.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Rattasõidust väsinud puusakõverdajad võivad muuta raskemaks kiire ja kompaktse sammu hoidmise, mis ülepikale sammule vastu paneb, eriti esimestel minutitel rattalt maha tulles.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Kuna sammu pikkus ja sammusagedus on antud tempol seotud, on sammusageduse kohandamine praktiline, treenitav viis ülepika sammu mõjutamiseks, mitte eraldi, sellega mitteseotud lahendus.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · meenutamine

Käte vibutamine tasakaalustab peamiselt jalgade iga sammuga tekitatud pöörlemisjõudu, aidates hoida torsot ettepoole suunatuna, mitte väändumas.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · meenutamine

Keha ees ristuvad käed kipuvad torsot küljelt küljele väänama, kulutades energiat pöörlemisele, mitte edasiliikumisele.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Mõõdukalt kõverdatud küünarnukk lühendab käe efektiivset pendli pikkust, mida enamik jooksjaid leiab lihtsamaks tõhusalt vibutada kui täiesti sirget kätt.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · meenutamine

Tarbetu pinge hoidmine õlgades põletab energiat, aitamata edasiliikumisele kaasa, mis on pika jooksu jooksul väike, kuid tõeline kadu.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Kui peenmotoorika kontroll väsimusega kahaneb, muutub käte vibutamine sageli lõdvemaks või laiemaks, mitte ei püsi nii rangelt kontrollituna kui jooksu alguses.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Pikaajaline aeroasend koormab õlgu ja ülaselga viisil, mis erineb rattasõidu jalgade väsimusest, ja see spetsiifiline väsimus võib kujundada, kui loomulikult käed jooksu alustades liiguvad.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Käte tugev kokkusurumine kipub pinget käsivartesse ja õlgadesse levitama, mistõttu võib lihtne käte vihje vabastada pinget kaugelt käte endi kõrvalt.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Kui keskkeha ei suuda torsot ise hästi stabiliseerida, vibutavad käed mõnikord laiemalt kui teadvustamata kompensatsioon, mis aitab keha keskosa tasakaalustada.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Käte vibutamine ja sammumehaanika on torso kaudu seotud, mistõttu võib selge asümmeetria ühes olla kasulik vihje teises esinevale probleemile.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · meenutamine

Tasakaalustav pöörlemine, pinge hind ja väsimusest tingitud kõrvalekalle seovad kõik käte vibutamise jooksu tõhususe tegelike, mõõdetavate mõjudega, mitte pelgalt välimusega.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · meenutamine

Vaagna langemine tähendab täpselt seda, et vaagna üks külg langeb selle jala toetusfaasi ajal, mitte kahepoolset liikumist ega hingamisega seotud liikumist.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · meenutamine

Toetusjala poolsed puusa abduktorid vastutavad vaagna horisontaalis hoidmise eest ühe jala toe ajal, mistõttu avaldub nende nõrkus sageli vaagna langemisena.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · meenutamine

Langev vaagen tõmbab sageli kogu jala, põlve kaasa arvatud, sissepoole kokku vajuvasse asendisse, mis muudab seda, kuidas jõud põlveliigest koormab.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Kuna kineetiline ahel kulgeb puusast põlveni, võib ainult põlve ravimine jätta märkamata puusa ebastabiilsuse algpõhjuse, millele puusa tugevdamise töö otseselt vastab.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Puusa stabiliseerijad on tavaline skeletilihas, mistõttu kaotavad nad nagu jalad ja käedki püsiva väsimuse korral täpsuse, mistõttu vaagna kontroll kipub just jooksu lõpus hääbuma.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Jooksul vaagna stabiliseerimiseks kasutatavad puusalihased kattuvad nendega, mida rattal koormatakse, seega võib rattasõidu väsimus kanduda otse üle jooksul vähenenud vaagna kontrollina.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Puusade jälgimine just ühel jalal toetumise ajal, mitte käte, jalgade ega pea, on otsene viis vaagna langemist visuaalselt märgata.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · meenutamine

Kuna vaagen asub jala kineetilise ahela tipus, võib ebastabiilsus seal levida alla põlve ja hüppeliigeseni, mis ongi alus, miks seda vundamendiks nimetatakse.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Kuna iga sammu toetab korraga üks jalg, vastab just ühe jala stabiilsust proovilepanev treening sellele nõudele, mida jooksmine kehale tegelikult esitab.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · meenutamine

Puusa ja põlve seos, kus vaagna langemine tõmbab põlve sissepoole, on otsene mehaaniline side, mitte meelevaldne teemade paaritamine.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · meenutamine

Jooksuökonoomsus on täpselt tõhususe mõõt, hapnikukulu antud kiirusel jooksmisel, erinevalt treeningumahust, varustuse hinnast või taastumiskiirusest.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · meenutamine

Kõrge VO₂max seab ülempiiri aeroobsele võimekusele, kuid jooksuökonoomsus määrab, kui tõhusalt see võimekus võistluse jooksul tegelikult tempoks muutub.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Liikumine, mis jooksjat edasi ei vii, olenemata konkreetsest vormist, nõuab ikkagi tekitamiseks hapnikku, mis ongi üldine seos mehaanika ja ökonoomsuse vahel.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · meenutamine

Aastatepikkune harjutamine võib täiustada koordinatsiooni ja tehnikat viisil, mis alandab hapnikukulu antud tempol, sõltumata maksimaalse aeroobse võimekuse muutusest.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Tehnikast tulenev tõhusus kipub kujunema aeglaselt kogunenud harjutamise kaudu, mis on üks põhjus, miks ökonoomsus muutub sageli järk-järgulisemalt kui näitajad nagu VO₂max.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Iga töötav lihas, isegi tarbetult pingul käed või õlad, tarbib hapnikku, seega võib kõikjal kehas raisatud pinge nügida ökonoomsust vales suunas.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Aluspinna enda jäikus mõjutab, kui palju elastset energiat jooksjale iga sammuga tagasi antakse, mis võib nihutada sama tempo jooksmise hapnikukulu.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · meenutamine

Kontrollitud submaksimaalsel tempol testimine võimaldab teadlastel hapnikukulusid puhtalt võrrelda, ilma lisavarieeruvuseta, mida kõik-või-mitte-midagi maksimaalne pingutus tooks.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · meenutamine

Värskelt tehtud jooksuökonoomsuse test ei näita, milline on sama jooksja ökonoomsus pärast ujumist ja rattasõitu, mis on triatleetide jaoks tõeline, võistluse seisukohalt oluline erinevus.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Jooksuökonoomsus on sisuliselt kokkuvõttev number sellest, kui tõhusalt kõik need üksikud mehaanilised tegurid koos töötavad.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · meenutamine

Esimesi jooksuminuteid pärast rattaetappi tuntakse kui „brick legs“ või „jelly legs“, nime saanud brick-treeningute järgi, mis ühendavad sõidu ja jooksu; tunne vaibub, kui rütm taastub. See ei ole tapering, tempo jaotamise strateegia ega taastumisjooks.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · meenutamine

Arvatakse, et rattasõit ja jooksmine värbavad motoorseid ühikuid erinevates mustrites ja järjekorras, seega vajavad jalad lühikest aega, et jooksu koormusega taas kohaneda. Täpne mehhanism on endiselt vaieldav, kuid see ei ole lihtsalt lihaste väsimus.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Uuringud rattasõidult jooksule ülemineku kohta teatavad esimesel paaril sajal meetril lühemast sammust ja kõrgemast sammusagedusest või üldse muutuseta; sammusageduse langus ei ole see, mida uuringud näitavad. Jalad asuvad oma tavapärasesse rütmi mõne minuti jooksul.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · meenutamine

Korduv harjutamine just rattalt jooksule ülemineku peal aitab kehal sellega kiiremini kohaneda, mida võistluspäev täpselt nõuab.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Jalad, mis alles kohanevad rattasõidust, liiguvad algul sageli vähem tõhusalt, mis võib avalduda mõnevõrra suurema vertikaalse võnkumisena enne stabiliseerumist.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Rattal tugevalt kasutatud sääre- ja hüppeliigese lihased võivad olla alguses liiga väsinud, et hoida jooksja tavapärast maandumisviisi, mis nihkub sageli rohkem kannakontakti poole.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Enamiku triatleetide jaoks hajub ebamugav ülemineku tunne esimese mitme minuti jooksul, kui jalad jooksumustriga kohanevad.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · meenutamine

Kuna kõnnak on esimestel minutitel tõepoolest vähem tõhus, annab jooksu sisseelamine kehale aega kohaneda enne täieliku võistluspingutuse peale minekut.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Nihe tekib ka hästi treenitud triatleetidel, sest see peegeldab tõelist füsioloogilist üleminekut alade vahel, mitte viga jooksja aluseks olevas tehnikas.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · meenutamine

Üldine jooksuväsimus ja konkreetne rattalt jooksule üleminek koormavad keha erinevalt, mistõttu väärib brick-nihe oma pühendatud käsitlust.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Mõlema näitaja koos tõus stabiilsel tempol on klassikaline väsimuse tunnus: nõrgenev äratõukejõud ja elastne tagasitulek.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Vertikaalne võnkumine on ülespoole suunatud liikumine, mis edasiliikumisele kaasa ei aita; teised paarid ajavad mõõtmise ja selle peegeldatava segi.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · meenutamine

Ülepikk samm puudutab täpselt seda, kuhu jalg keha suhtes maandub, mis on sammusagedusest ja kontaktiajast eraldi muutuja, seega ei välista seda head numbrid nendes.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Keha ees ristuv käte vibutamine on käte vibutamise viga ja puusa langemine vaagna stabiilsuse viga; teised paarid ei sobi sellele tähelepanekule.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Treener rakendab maandumisviisi kohta käivat tõendust otse: mõõdetud tegurid, nagu sammusagedus, on tegelike tulemustega usaldusväärsemalt seotud kui foto jala maandumisasendist.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · meenutamine

See muster, tugev eraldi, kuid nõrgem triatlonis, on täpselt brick-jooksu rattaspetsiifiline ülemineku hind.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Kerge ülepikk samm on klassikaline järkjärguline, raskesti tuntav kuhjumismuster, erinevalt teistest loetletud kohe ilmsetest sündmustest.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · meenutamine

Kõik kolm mõõtmist hõlmavad sama aluseks oleva küsimuse erinevat lõiku: kui suur osa iga sammu pingutusest tegelikult edasiliikumisele läheb.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Mehaanika võib väsimuse korral halveneda isegi siis, kui see värskelt hea paistab, mida suurem treeningumaht võib taas paljastada.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · rakendamine

Treener loeb neid nelja mõõtmist koos, sest igaüks paljastab sama aluseks oleva küsimuse erineva osa: kui tõhusalt see konkreetne jooksja pingutuse liikumiseks muudab.

Allikas: Üldine jooksu juhendamise ja biomehaanika teatmematerjal · meenutamine