Liigu sisu juurde
Insporta Book
et
EnglishРусскийDeutschEspañolEestiSuomiItalianoFrançaisPolski日本語한국어中文
JalgpallKriketSaalijalgpallTriatlonTennisGolfIluuisutamineKorvpallMetoodikaMiks see toimibTee test

Triatlon · Tase 2: Algtase · Alamtase 2.4

Jooksutreening

10 testi · 100 fakti · uuendatud 12. oktoober 2026 · markdown

Jooksu ülesehitamine: kerge jooks ja miks seda jooksetakse liiga kiiresti, pikk jooks, lävi- ja intervalltreening, kiirus, vigastuste ennetamine, jõud, jooksukate ning jooks pärast rattasõitu.

Iga allolev test on kümme küsimust Insportas. Testi all olev loend näitab, mida küsimused kontrollivad: üks fakt küsimuse kohta, koos allikaga, mille põhjal see kirjutati. Lugege see enne testi läbi või tulge sinna tagasi pärast valet vastust.

Test 1Kerge jooksTee test

  1. Kerget määratleb jätkusuutlik, madala hinnaga pingutus ja see, kuidas end pärast tunnete, mitte kindel tempoerinevus ega kestusereegel.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  2. Peamine tõukejõud on psühholoogiline, mitte füsioloogiline: kerge jooks tundub liiga aeglane, et tunduda treeninguna.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  3. Rääkimistest on kasulik ja odav, kuid see on tömp instrument, millest läbib lai valik pingutusi.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  4. Jooksmise mehaaniline hind kasvab kiirusega, mistõttu kerge jooks on viis, kuidas mahtu koguda talutava koekoormusega.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  5. Kerge jooks käivitab perifeersed aeroobsed kohanemised, mis on kõige kiirema aluseks, mistõttu see ei ole täitematerjal.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  6. Praktiline põhi on mehaaniline, mitte metaboolne: kohanemine jätkub väga madalal intensiivsusel, kuid lagunenud jooksusamm ei ole kasulik jooks.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  7. Kerge on pingutuse lagi, mitte tempo siht, mistõttu väsinud jalgadel tempo langeb, samal ajal kui pingutus jääb sinna, kuhu see kuulub.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  8. Veidi liiga raske kerge jooks jääb kalli vahepealsesse tsooni: piisavalt väsimust kvaliteettreeningute kahjustamiseks, liiga vähe stiimulit, et ise selleks olla.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  9. Taastumisjooks on kerge jooksu pehmeim versioon; kõik, mis lisab tõelist väsimust, nurjab selle eesmärgi.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  10. Uus jooksusagedus peaks tulema kerge mahuna, sest kudedele on vaja aega, et taluda rohkem löögikoormusega päevi.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

Test 2Pikk jooksTee test

  1. Pika jooksu eriline stiimul on kestus: püsiv aeroobne töö pluss paljude lisajalaasetuste koekoormus.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  2. Levinud rusikareeglid koonduvad veerandi kuni kolmandiku ümber, kuid need on kokkulepped, mitte tõestatud optimumid.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  3. Sidekude kohaneb aeglasemalt kui südame-veresoonkond, seega peaks pika jooksu kestus kasvama järk-järgult, mitte hüppeliselt.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  4. Soolte taluvust saab treenida ja see sõltub olukorrast; jooksmisega kaasnev raputus koormab seda teisiti kui rattasõit.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  5. Pikk rattasõit jagab aeroobse töö ja kurnatuskindluse arendamise ning löökkoormus kuhjub kogu nädala jooksul. Hinnake ülempiiri selle järgi, kas teie teised jooksud ja võtmetreeningud sujuvad pärast seda endiselt hästi.

    Allikas: Üldine triatloni juhendamise teatmematerjal

  6. Pika jooksu väärtus tuleneb kestusest, mida suudate taluda ja korrata; selle võistlustempos jooksmine rikub järgmise nädala.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  7. Lühike kvaliteetne lõpp on kasulik spetsiifiline stiimul, kuid muudab talutava jooksu treeninguks, mille taastumiskulu on tegelik.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  8. Osaline pikk jooks kindlustab suurema osa kasust, kurnatuna täistreeningu sundimine toob aga peamiselt vigastusriski.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  9. Mõlemad saavad kasu pikast jooksmisest, kuid ainult pikema distantsi võistleja vajab pikka jooksu, et harjutada võistluse kestuse nõudeid.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  10. Kindel distants karistab aeglasemaid jooksjaid vaikselt palju pikema jalgadel oldud ajaga. Aeg ei tee mehaanilist annust identseks, kuid hoiab selle palju lähemal.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

Test 3Tempo- ja lävijooksTee test

  1. Lävi tähistab jätkusuutliku vahemiku ülapiiri, kus laktaat lakkab kogunemast kiiremini, kui keha jõuab seda eemaldada.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  2. Lävi on modelleerimise mugavus pideva ülemineku kohal ning mitmesugused labori- ja välimeetodid annavad tegelikult erinevaid tulemusi.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  3. Läve tunnus on kontroll raske pingutuse juures: pingeline, kuid ühtlane, mitte kunagi võidujooks finišisse.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  4. Pidev umbes 20-minutiline tempoblokk on standardne, talutav annus; teised variandid on kas nädalast nädalasse jätkusuutmatud või hoopis teist tüüpi treening.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  5. Pingutuse jagamine plokkideks on peamiselt viis koguda rohkem kvaliteetseid minuteid, kui suudaksite hoida ühes katkematus tükis.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  6. Eesmärk on aeg kindlal pingutustasemel ning sihist kaugemale minemine toob mõne kiire minuti treeningu tegeliku eesmärgi hinnaga.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  7. Läve treeningut saab korrata, kuid see pole tasuta, ja kolmealasel nädalal tuleb kogu raske koormus alade vahel jagada.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  8. Soojendus laseb aeroobsel süsteemil ja kudedel tööle hakata, nii et põhiosa algab ettenähtud pingutusega, mitte šokina.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  9. Sprindidistantsi jooksu saab joosta läve lähedal või sellel, 70.3 jooksu aga hoitakse sellest märgatavalt allpool. See muudab, millised läve treeningud tegelikult võistluse nõudeid harjutavad.

    Allikas: Üldine triatloni juhendamise teatmematerjal

  10. Maksimaalne pingutus umbes poolest tunnist tunnini asub läve lähedal, mistõttu sobib see praktiliseks välireferentsiks.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

Test 4Intervallid ja VO2max-treeningTee test

  1. Mõne minuti pikkused kordused on piisavalt pikad, et viia hapnikutarbimine maksimumi lähedale ja seal hoida, mis ongi treeningu mõte.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  2. Taastumised doseeritakse nii, et need kaitseksid ülejäänud kordusi kvaliteedi poolest, mis määrabki treeningu stiimuli.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  3. Kahe- kuni neljaminutiline tõus on piisavalt pikk, et viia hapnikutarbimine kõrgele, ning mägi nii pehmendab löökkoormust kui hoiab ära tempo liiga kõrgeks kruvimise. Väga lühikesed maksimaalsed mäespurdid on hoopis teine töövahend.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  4. Mõne minuti pikkused kordused koos lühikeste sörkjooksupausidega on klassikaline vorm. Teised variandid on mäespurdid, läve jooks ning lühike maksimaalne treening täieliku taastumisega.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  5. Üksik lühike pingutus on läbi enne, kui hapnikutarbimine tippu jõuab. Korduvad lühikesed kordused lühikese, mittetäieliku taastumisega hoiavad seda kogu sarja vältel kõrgel, seega on kaitstav rohkem kui üks treeningu vorm ja treenerite ettekirjutused erinevad.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  6. Laastatus pole eesmärk; eesmärk on korratav kvaliteet ning kannatuse kasutamine tulemuskaardina rikub järgmised päevad tavaliselt ära.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  7. Suure intensiivsusega jooks on tõhus, kuid kallis, mistõttu kasutatakse seda kolmealasel nädalal väikeste, teadlike annustena.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  8. Väga raske töö on teritamisvahend, mis ehitatakse aeroobse mahu peale, seega on see koondatud, mitte püsiv.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  9. Rattasõit on löögivaba ja toetatud, seega on sama kardiovaskulaarne töö koele palju leebem kui kiire jooksmine.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  10. Treenerid sihivad VO₂max-treeningul tavaliselt umbes 12–20 minutit kvaliteetset jooksu; sellest kaugemale stiimul tasandub, samal ajal kui väsimuskulu kasvab edasi.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

Test 5Kiirendused ja jooksukiirusTee test

  1. Kiirendusjooksud on lühikesed, selgelt alla minuti kestvad kiirendused, mida jooksetakse kiiresti, kuid kontrolli all ja heldete pauside vahega.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  2. Kiirendusjooksud jooksetakse kiiresti, kuid submaksimaalselt; täiskiirusel sprintimisele pingutamine lisab riski, lisamata ettenähtud stiimulile midagi.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  3. Täielik taastumine hoiab iga korduse terava; kiirendusjooksud pole meelega väsimust kuhjav treening.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  4. Mõni sekund kiiret jooksu, millele järgneb täielik taastumine, tekitab neuromuskulaarse stiimuli, mitte püsiva ainevahetusliku stressi, mis määratleb intervalle.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  5. Kuna kiire jooksu kogumaht on tilluke, lisatakse kiirendusjooksud kergetele päevadele või tehakse need enne kvaliteettööd, muutmata nädala üldist raske ja kerge vaheldumist.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  6. Kiirendusjooksude mõte on väike, korratav annus kiiret jooksu, mis lisab nädala väsimusele peaaegu mitte midagi.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  7. Mäespurdid on maksimaalsed, kuid äärmiselt lühikesed, pikkade taastumistega, mis eristabki neid mäekordustest.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  8. Mõne sekundi pingutus on läbi, enne kui aeroobseid või laktaadisüsteeme märkimisväärselt koormatakse; stiimul on neuromuskulaarne jõuarendus. Kallak vähendab pidurdusjõude, kuid sääremuskel ja Achilleuse kõõlus töötavad siiski kõvasti.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  9. See on kiirusevaru idee: mida suurem on vahe tippkiiruse ja võistlustempo vahel, seda väiksem on võistlustempo hoidmise suhteline pingutus.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  10. Suure jõuga võimed on „kasuta või kaota“, seega säilitab väike pidev kiire jooksu annus need pikkade vastupidavusplokkide vältel.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

Test 6Jooksuvigastuste ennetamineTee test

  1. Jooksuvigastused on ülekaalukalt järk-järgult tekkivad ülekoormusprobleemid, mistõttu on treeningulugu olulisem kui hetk, mil valu ilmnes.

    Allikas: Spordimeditsiini ülevaade jooksuvigastustest

  2. Koed kohanevad koormusega, milleks nad on ette valmistatud; nõudmise ja praeguse võimekuse mittesobivus on kasulik viis riski üle mõelda.

    Allikas: Spordimeditsiini ülevaade jooksuvigastustest

  3. Küsitlused teatavad järjekindlalt, et põlv on jooksjate kõige sagedamini vigastatav piirkond, sääreosa ja labajalg vahetult selle järel.

    Allikas: Jooksuvigastuste epidemioloogia

  4. Sääreluu mediaalne stressisündroom ilmneb hajusa valuna piki sääre siseserva; teised mustrid kirjeldavad hoopis teisi probleeme.

    Allikas: Spordimeditsiini ülevaade jooksuvigastustest

  5. Kõõlusevalu soojeneb tüüpiliselt tegevuse käigus ning naaseb hiljem või järgmisel hommikul, mistõttu paranemine jooksu keskel ei ole rahustus.

    Allikas: Spordimeditsiini ülevaade kõõlusepatoloogiast

  6. Koldeline luuvalu, mis jätkuva jooksmisega tugevneb, on tunnustatud hoiatusmärk ja nõuab hindamist, mitte edasi pressimist.

    Allikas: Spordimeditsiini ülevaade luu stressivigastustest

  7. Järgmise päeva reaktsioon on lihase ja kõõluse puhul informatiivsem kui jooksu ajal tuntav aisting, sest paljud kerged vaevused tunduvad soojana paremad. See ei kehti koldelise luuvalu kohta, mis vajab hindamist sõltumata sellest, kuidas see järgmisel päeval tundub.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  8. Vähendatud koormusega naasmine ja edasiminek vastavalt sümptomite reaktsioonile väldib sama mittesobivuse kordamist, mis probleemi põhjustas.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  9. Sümptomid kipuvad põhjuslikust koormusest maha jääma, seega on oluline muutus sageli paar nädalat tagasi, mitte viimases treeningus.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  10. Puhkus lahendab ärrituse, kuid mitte võimekuse, mistõttu järgneb sellele tavaliselt astmeline naasmine koormusega.

    Allikas: Spordimeditsiini ülevaade jooksuvigastustest

Test 7Jõud ja liikuvus jooksjateleTee test

  1. Jõutreeningu kõige paremini tõendatud jooksuspetsiifiline mõju on parem jooksuökonoomsus; see ei ole tee kõrgema maksimaalse hapnikutarbimiseni.

    Allikas: Uuringuülevaated jõutreeningust ja jooksuökonoomsusest

  2. Jooksmine ei koorma kunagi mõlemat jalga korraga, seega peegeldavad ühe jala harjutused tegelikku nõudmist ja paljastavad asümmeetriaid, mida kahe jalaga tõste võib varjata.

    Allikas: Üldine jõu- ja üldfüüsilise ettevalmistuse teatmematerjal

  3. Ühe jala töö vajab võimekuse ehitamiseks järk-järgult kasvavat koormust; kui seda tehakse ainult koormuseta tasakaaluharjutusena, arendab see vähe.

    Allikas: Üldine jõu- ja üldfüüsilise ettevalmistuse teatmematerjal

  4. Sääre ja Achilleuse kõõluse kompleks kuulub jooksmisel kõige tugevamini koormatud struktuuride hulka, seega on selle võimekus jooksuspetsiifilise jõutöö sage fookus.

    Allikas: Spordimeditsiini teatmematerjal alajäseme koormusest jooksmisel

  5. Tõendid puusanõrkuse seose kohta konkreetsete jooksuvigastustega on vastuolulised, seega on puusatööd kõige parem käsitleda võimekuse ehitamisena, mitte ennetusena.

    Allikas: Uuringuülevaated puusa jõust ja jooksuvigastustest

  6. Hüppamine ja hüplemine sihivad elastse energia tagastust ja kõõluste omadusi; vastupidavusjooksjatel teatatud sooritusvõime kasv varieerub uuringute vahel.

    Allikas: Uuringuülevaated plüomeetrilisest treeningust vastupidavusjooksjatel

  7. Pliomeetria lisab kõõlustele ja luudele suure kiirusega koormuse, seega sobib see võistlejatele, kellel on baas ja aktiivsed alajäsemete sümptomid puuduvad.

    Allikas: Üldine jõu- ja üldfüüsilise ettevalmistuse teatmematerjal

  8. Venitamise uuringud vigastuste ennetamiseks on andnud vastuolulisi ja suuresti ebaveenvaid tulemusi, kuigi venitamine võib liigutusulatust muuta.

    Allikas: Uuringuülevaated venitamisest ja vigastusriskist

  9. Jooksmine on löökkoormus, seega on kvaliteetjooksud kõige parem joosta jalgadel, mis pole just tõstmisest väsinud. Raske töö koondamine samale päevale hoiab kerged päevad tõeliselt kergena.

    Allikas: Üldine jõu- ja üldfüüsilise ettevalmistuse teatmematerjal

  10. Jõusaalitöö ehitab võimekust, kuid see ei tühista mittesobivust jooksukoormuse ja praeguse ettevalmistuse vahel.

    Allikas: Üldine jõu- ja üldfüüsilise ettevalmistuse teatmematerjal

Test 8Jooksukate ja maastikTee test

  1. Ebatasane, ettearvamatu aluspind sunnib sammupikkust ja jalaasetust pidevalt kohandama, mis maksab kiirust ja muudab tempo vähem ühtlaseks kui asfaldil.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  2. Staadioniraja väärtus on mõõtmine: teada distantsid ja ühtlane aluspind võimaldavad lõiguaegu treeningust treeningusse võrrelda. See siiski koormab keha ja vajab endiselt soojendust.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  3. Jooksja liigub endiselt omal jõul edasi ja kasutab sama lihastikku, kuid õhutakistuse puudumine ning muutumatu, täiesti tasane aluspind teevad need kaks keskkonda sarnaseks, mitte samaväärseks.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  4. Kokkulepe pärineb väikesest uuringust, mille tulemus oli kiiremate jooksukiiruste puhul kõige selgem. Käsitlege 1 %-i mõistliku vaikeväärtusena, mitte täpse parandusena.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  5. Jooksjad muudavad alateadlikult jala jäikust, et hoida koormus eri aluspindadel üsna sarnasena, ning uuringud ei ole andnud selget seost kõvaduse ja vigastuse vahel.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  6. Muru on hea võimalus kergete jooksude koormuse varieerimiseks, kuid pehme, ebatasane maa peidab lohke ja auke, seega jalgealuse risk kasvab.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  7. Teed on ehitatud vett ära juhtima, seega ühel pool jooksmine on tegelikult jooksmine kerge külgkallakuga. Külgede või suuna vahetamine jaotab selle asümmeetria ühtlasemalt.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  8. Tehniline maastik nõuab kiiret ja täpset jalaasetust, mida väsimus just kahjustab. Jätke kõige konarlikum maastik treeningutele, mida joostakse värskemate jalgadega.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  9. Üldine vormisolek kandub üle, kuid spetsiifilised tempo- ja jalgealuse oskused ei kandu täielikult üle, seega lisage võtmetreeningutesse mõningast tööd võistluspinnal.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

  10. Pehme liiv deformeerub iga sammu all, seega kaob energia aluspinda ja sääreosa töötab märgatavalt tugevamini kui kõval maal.

    Allikas: Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal

Test 9Jooksu treenimine pärast rattasõituTee test

  1. Spetsiifilisus tuleb sellest, et jooksu alustatakse võistluslaadse väsimusega ja seejärel hoitakse võistluspingutust; lihtne sõit eemaldab just tingimuse, mida püüate harjutada.

    Allikas: Üldine triatloni juhendamise teatmematerjal

  2. Desorientatsioon ja raskustunne on lühiajalised, seega jätab vaba vahetus teid harjutama tavalist jooksu, mitte vahetust.

    Allikas: Üldine triatloni juhendamise teatmematerjal

  3. Kvaliteetne rattasõit pluss võistluspingutusega jooks toob kaasa tegeliku taastumiskulu, seega peab see võtma võtmetreeningu koha, mitte lisanduma olemasolevale koormusele.

    Allikas: Üldine triatloni juhendamise teatmematerjal

  4. Väärtus on õppida, kuidas sihtpingutus sügavalt väsinud jalgadel tundub; jooksumahtu on parem koguda eraldi jooksudes.

    Allikas: Üldine triatloni juhendamise teatmematerjal

  5. Simulatsioonid on aeg-ajalt kasulikud, kuid oma treeningu korduv võistlemine ostab väsimust selle püsiva töö hinnaga, mis kohanemist tekitab.

    Allikas: Üldine triatloni juhendamise teatmematerjal

  6. Rattalt tulles on jalgade liikumissagedus sageli kõrge ja see paneb tegeliku tempo tunduma kiirem või aeglasem, kui see on, seega treenib hinnangut objektiivne võrdlus.

    Allikas: Üldine triatloni juhendamise teatmematerjal

  7. Ühe muutuja muutmine hoiab koormuse kasvu hallatavana ja teeb selgeks, milline muutus reaktsiooni põhjustas.

    Allikas: Üldine triatloni juhendamise teatmematerjal

  8. Kombineeritud treening peaks peegeldama pingutust, mida te tegelikult hoiate, ja see pingutus on sprindi- ja olümpiadistantsil kõrgem ja lühiajalisem kui keskdistantsil.

    Allikas: Üldine triatloni juhendamise teatmematerjal

  9. Kas teie kõht talub võistlustoitu, kui jooksma hakkate, on võistluspäeval teadmata, kui te ei harjuta päris plaani päris järjestuses.

    Allikas: Üldine triatloni juhendamise teatmematerjal

  10. Õigesti sooritatud kombineeritud treening taastoodab võistlustingimusi: jätkusuutlik rattapingutus, millele järgneb jooks, mida tegelikult suudate hoida, mitte kangelaslik pingutus, mis lõpeb kokkuvarisemisega.

    Allikas: Üldine triatloni juhendamise teatmematerjal

Test 10Jooksuedu hindamineTee test

  1. Triatloni jooksmine toimub eelnevalt väsinud jalgadel, seega on selle lõhe sulgemine oluline edasiminek. Lõhe peab sulguma altpoolt, mitte seetõttu, et värske jooksu tase on langenud.

    Allikas: Üldine triatloni juhendamise teatmematerjal

  2. Võistluse etapiaeg on kogu päeva tulemus, seega võib aeglasem jooks peegeldada liiga raske rattasõitu või ebaõnnestunud toitumisplaani, mitte jooksuvormi.

    Allikas: Üldine triatloni juhendamise teatmematerjal

  3. Võrdlustest on võrdlus ainult siis, kui selle ümbritsevad tingimused hoitakse samadena; vastasel juhul mõõdate tingimusi, mitte iseennast.

    Allikas: Üldine triatloni juhendamise teatmematerjal

  4. Aeroobne paranemine väljendub suurema väljundina sama sisemise hinna eest, seega nihkub tempo ja südame löögisageduse seos teie kasuks.

    Allikas: Üldine triatloni juhendamise teatmematerjal

  5. Päevast päeva kõikuv südame löögisagedus on müra põhjustel, millel pole vormiga mingit pistmist, seega lugege suunda nädalate jooksul, mitte ühe treeningu numbrit.

    Allikas: Üldine triatloni juhendamise teatmematerjal

  6. Võrdlus ignoreerib nii treeningute jaotust kui väsimust, millega jooksu alustate, seega ütleb see vähe selle kohta, kas teie triatloni jooks paraneb.

    Allikas: Üldine triatloni juhendamise teatmematerjal

  7. Kui värske jooksu vorm on tõendatult tõusuteel, peitub võistluspäeva puudujääk tavaliselt varasemas etapis – selles, kuidas rattaetappi sõideti ja toideti.

    Allikas: Üldine triatloni juhendamise teatmematerjal

  8. Kohanemine võtab nädalaid ja võrdlustestid on nõudlikud treeningud, seega lisab liiga sage testimine väsimust, mõõtes samal ajal müra.

    Allikas: Üldine triatloni juhendamise teatmematerjal

  9. Kontekst muudab numbri tõendiks; vastutuul või raske treeningunädal selgitab aeglast võrdlustesti, mis muidu näeks murettekitav välja.

    Allikas: Üldine triatloni juhendamise teatmematerjal

  10. Vormi kasv ilmneb sageli esmalt väsimuskindlusena, seega püsib pikkade pingutuste hilisem osa paremini koos, isegi kui tippkiirus on muutumatu.

    Allikas: Üldine triatloni juhendamise teatmematerjal

Allikad

Üldine treeningu- ja sporditeaduse kirjandus / World Triathloni reeglid, kus asjakohane

  • Üldine jooksu juhendamise teatmematerjal61
  • Üldine triatloni juhendamise teatmematerjal22
  • Üldine jõu- ja üldfüüsilise ettevalmistuse teatmematerjal5
  • Spordimeditsiini ülevaade jooksuvigastustest4
  • Jooksuvigastuste epidemioloogia1
  • Spordimeditsiini ülevaade kõõlusepatoloogiast1
  • Spordimeditsiini ülevaade luu stressivigastustest1
  • Uuringuülevaated jõutreeningust ja jooksuökonoomsusest1
  • Spordimeditsiini teatmematerjal alajäseme koormusest jooksmisel1
  • Uuringuülevaated puusa jõust ja jooksuvigastustest1
  • Uuringuülevaated plüomeetrilisest treeningust vastupidavusjooksjatel1
  • Uuringuülevaated venitamisest ja vigastusriskist1