Liigu sisu juurde
Insporta Book
et
EnglishРусскийDeutschEspañolEestiSuomiItalianoFrançaisPolski日本語한국어中文
JalgpallKriketSaalijalgpallTriatlonTennisGolfIluuisutamineKorvpallVõrkpallMetoodikaMiks see toimibTee test

Triatlon · Tase 8: Ekspert · Alamtase 8.3

Ujumise hüdrodünaamika ja varustus

10 testi · 100 fakti · uuendatud 12. oktoober 2026 · markdown

Vees liikumise füüsika: takistus vees, ujuvus ja keha asend, kalipsoteadus, swimskinid ja ujumisriietuse reeglid, tõukejõud, takistuse ja jõu mõõtmine, tuulessõit, hoovused ja navigeerimine, voolujoonelisus ning ujumise energeetika.

Iga allolev test on kümme küsimust Insportas. Testi all olev loend näitab, mida küsimused kontrollivad: üks fakt küsimuse kohta, koos allikaga, mille põhjal see kirjutati. Lugege see enne testi läbi või tulge sinna tagasi pärast valet vastust.

Test 1Takistus veesTee test

  1. Nahahõõrdumine, rõhutakistus (kujutakistus) ja lainetakistus koos takistavad pinnal ujujat.

    Allikas: Toussaint & Beek, Sports Med 1992 · meenutamine

  2. Vesi on umbes 800–830 korda tihedam kui õhk, mistõttu on kiirused vees palju väiksemad.

    Allikas: Toussaint & Beek, Sports Med 1992 · meenutamine

  3. Nagu õhus, kasvab takistus vees ligikaudu kiiruse ruuduga, seega kasvab vajalik võimsus ligikaudu kuubiga.

    Allikas: Toussaint & Beek, Sports Med 1992 · meenutamine

  4. Lainetakistus kasvab kiirusega järsult, kuna ujuja lükkab ette suurema vöörilaine.

    Allikas: Vennell, Pease & Wilson, J Biomech 2006 · meenutamine

  5. Lainetakistus langes umbes 0,5–0,7 m sügavusel väikeseks, mistõttu libisemised ja äratõuked tehakse vee all.

    Allikas: Vennell, Pease & Wilson, J Biomech 2006 · meenutamine

  6. Pinna all liikumine väldib lainetakistust, seega hoiab voolujooneline libisemine kiirust kauem.

    Allikas: Vennell, Pease & Wilson, J Biomech 2006 · rakendamine

  7. Passiivset takistust mõõdetakse pukseeritud, liikumatu keha puhul; aktiivne takistus hõlmab päris ujumise kehaliigutusi.

    Allikas: Toussaint & Beek, Sports Med 1992 · meenutamine

  8. Allapoole kaldu keha näitab suuremat ristlõiget, jättes suurema turbulentse jälje.

    Allikas: Toussaint & Beek, Sports Med 1992 · meenutamine

  9. Krooli brutokasutegur on madal; suur osa energiast läheb kaduma soojusena ja vee liigutamisele keha asemel.

    Allikas: Toussaint & Beek, Sports Med 1992 · meenutamine

  10. Kui takistus kasvab ligikaudu v ruuduga, kasvab võimsus ligikaudu v kuubiga: 1,1 kuubis on umbes 1,33.

    Allikas: Toussaint & Beek, Sports Med 1992 · rakendamine

Test 2Ujuvuse ja keha asendi füüsikaTee test

  1. Üleskäiv jõud võrdub väljatõrjutud vee raskusega.

    Allikas: Toussaint & Beek, Sports Med 1992 · meenutamine

  2. Paigal ujudes asetab õhuga täidetud kopsud ujuvuskeskme pea lähemale kui massikeskme, mis asub puusadele lähemal; need kaks jõudu moodustavad pöördemomendi, mis vajutab jalad alla. Tõmbe ajal pilt muutub, nagu Yanai näitas.

    Allikas: Toussaint & Beek, Sports Med 1992 · meenutamine

  3. Rasv (umbes 0,9 g/ml) ujub, lihas (umbes 1,06 g/ml) aga vajub, seega muudab kehakoostis ujuvust.

    Allikas: Pendergast et al., J Appl Physiol 1977 · meenutamine

  4. Merevesi tihedusega umbes 1,025 g/ml annab suurema üleskäiva jõu kui mage vesi.

    Allikas: Toussaint & Beek, Sports Med 1992 · meenutamine

  5. Vähem õhku kopsudes tähendab väiksemat väljatõrjutud mahtu ja madalamat ujuvust.

    Allikas: Toussaint & Beek, Sports Med 1992 · meenutamine

  6. Suurem rasvamass ja väiksem jalgu alla suunav pöördemoment andsid naistele horisontaalsema asendi ja väiksema takistuse.

    Allikas: Pendergast et al., J Appl Physiol 1977 · meenutamine

  7. Jalgade tõstmine annab lamedama kehajoone ja väiksema ristlõike vee suunas.

    Allikas: Toussaint et al., Med Sci Sports Exerc 1989 · meenutamine

  8. Poi lisab ujuvust keha alaosas, tasakaalustades jalgu alla suunavat pöördemomenti.

    Allikas: Toussaint & Beek, Sports Med 1992 · rakendamine

  9. Tihedad, kõhnad kehad vajuvad rohkem, eriti jalgadest, suurendades takistust ja jalalöökideks vajalikku pingutust.

    Allikas: Pendergast et al., J Appl Physiol 1977 · rakendamine

  10. Üleskäiv jõud võrdub raskusega, seega püsib keha oma sügavusel ilma pingutuseta.

    Allikas: Toussaint & Beek, Sports Med 1992 · meenutamine

Test 3KalipsoteadusTee test

  1. Suletud rakuga vaht lõksustab lämmastikumullid, muutes materjali veest kergemaks ja soojustavaks.

    Allikas: Toussaint et al., Med Sci Sports Exerc 1989 · meenutamine

  2. Mõlemad reeglistikud piiravad kalipso paksuse 5 mm-ga, et ujuvust piirata.

    Allikas: World Triathlon Competition Rules (2025) · meenutamine

  3. Umbes 1,25 m/s juures vähendas kalipso aktiivset takistust ligikaudu 12–14 %.

    Allikas: Toussaint et al., Med Sci Sports Exerc 1989 · meenutamine

  4. Ujuvus on kõige kasulikum puusadel ja jalgadel, õlad vajavad aga tõmbe jaoks paindlikkust.

    Allikas: Chatard & Millet, Sports Med 1996 · meenutamine

  5. Libedad katted vähendavad nahahõõrdumist ja ajavad vee maha.

    Allikas: Chatard & Millet, Sports Med 1996 · meenutamine

  6. Pingul ülikond takistab rindkere laienemist, lisades hingamiskoormust vees.

    Allikas: Chatard & Millet, Sports Med 1996 · meenutamine

  7. Lõdvad tihendid kaelal või randmetel lasevad veel ringelda, jahutades ujujat ja lisades takistust.

    Allikas: Chatard & Millet, Sports Med 1996 · meenutamine

  8. Soojustus, mis aitab külmas vees, lõksustab soojuse soojas vees, riskides ülekuumenemisega rasketel pingutustel.

    Allikas: Chatard & Millet, Sports Med 1996 · meenutamine

  9. Säästetud jõud kasvab kiirusega, kuigi nõrgemad ujujad võidavad keha asendi tõttu rohkem aega.

    Allikas: Toussaint et al., Med Sci Sports Exerc 1989 · meenutamine

  10. Varrukate eemaldamine vähendab õlapiirangut; jalad, kus ujuvus loeb kõige rohkem, jäävad kaetuks.

    Allikas: Chatard & Millet, Sports Med 1996 · rakendamine

Test 4Swimskinid ja tekstiilist ujumisriietuse reeglidTee test

  1. Kümned maailmarekordid purunesid 2008–09 polüuretaanülikondades, mistõttu FINA piiras ülikonnad tekstiilidega.

    Allikas: FINA Requirements for Swimwear Approval (2010) · meenutamine

  2. Väikese läbilaskvusega paneelid lisasid ujuvust ja pigistasid keha voolujoonelisemasse kujusse.

    Allikas: FINA Requirements for Swimwear Approval (2010) · meenutamine

  3. Heakskiidetud ülikonnad peavad olema tekstiilist; meeste ülikonnad ulatuvad vööst põlveni, naiste õlast põlveni.

    Allikas: FINA Requirements for Swimwear Approval (2010) · meenutamine

  4. Swimskinid on väikese hõõrdumisega tekstiilülikonnad, mida kantakse võistlusülikonna peal takistuse vähendamiseks kalipsota ujumistel. World Triathlon lubab neid vanuseklassi võistlejatele igal võistlusel ja keelab eliit-, U23-, juunioride-, noorte- ja paravõistlejatele standardsetel ja lühematel võistlustel.

    Allikas: World Triathlon Competition Rules (2025) · meenutamine

  5. Swimskinid peavad olema tekstiilist ilma neopreenita, seega ei saa need ujuvust anda.

    Allikas: World Triathlon Competition Rules (2025) · meenutamine

  6. Pehmete kudede kindel hoidmine annab siledama piirjoone, vähendades jälge ja vibratsiooni.

    Allikas: FINA Requirements for Swimwear Approval (2010) · meenutamine

  7. Hüdrofoobne kangas ajab vee maha, vähendades hõõrdumist ja vältides rasket, veest läbiimbunud ülikonda.

    Allikas: FINA Requirements for Swimwear Approval (2010) · meenutamine

  8. Heakskiidukatsed mõõdavad muu hulgas paksust, ujuvust ja õhuläbilaskvust.

    Allikas: FINA Requirements for Swimwear Approval (2010) · meenutamine

  9. Swimskin annab väiksema takistuse vees ja võetakse vahetuses seljast.

    Allikas: World Triathlon Competition Rules (2025) · rakendamine

  10. Mis tahes ujuv materjal võib muuta rõiva kalipsoks, mis on keelatud, kui kalipsod pole lubatud.

    Allikas: World Triathlon Competition Rules (2025) · rakendamine

Test 5Kuidas ujujad tõukejõudu tekitavadTee test

  1. Vee tagasi lükkamine tekitab ujujale võrdse ja vastassuunalise jõu.

    Allikas: Toussaint & Beek, Sports Med 1992 · meenutamine

  2. Counsilman rakendas Bernoulli printsiipi, väites, et käed töötavad nagu tiivad, tekitades tõstejõudu.

    Allikas: Counsilman, Biomechanics in Swimming symposium (1971) · meenutamine

  3. Uuringud viitavad, et edasiviiv jõud tuleneb peamiselt käe ja küünarvarre takistusjõududest, osalise tõstejõu panusega.

    Allikas: Toussaint & Beek, Sports Med 1992 · meenutamine

  4. Osa tööst läheb raisku vee ümber lükkamisele; tõukeefektiivsus on kasulik osa.

    Allikas: Toussaint & Beek, Sports Med 1992 · meenutamine

  5. Uuringud leidsid, et jalalöök lisab kiirusele ligikaudu 10 %; selle peamine roll on keha asend ja tasakaal.

    Allikas: Deschodt et al., Eur J Appl Physiol 1999 · meenutamine

  6. Varajane vertikaalne küünarvars pakub tahapoole suunatud suuremat pinda, suurendades edasiviivat jõudu.

    Allikas: Toussaint & Beek, Sports Med 1992 · meenutamine

  7. Suurem pind lükkab rohkem vett, suurendades jõudu läbi õla.

    Allikas: Toussaint & Beek, Sports Med 1992 · meenutamine

  8. Kui käsi kiirendab vett, mitte ei hoia seda, liigutab väiksem osa pingutusest keha.

    Allikas: Toussaint & Beek, Sports Med 1992 · meenutamine

  9. Jõud saavutab tipu tõmbe ajal ja langeb tagasivõtu ajal, seega kiirus tõuseb ja langeb igas tsüklis.

    Allikas: Toussaint & Beek, Sports Med 1992 · meenutamine

  10. Kuna takistus kasvab kiirusega järsult ja kiirendamine maksab tööd, on ühtlasem kiirus odavam.

    Allikas: Toussaint & Beek, Sports Med 1992 · rakendamine

Test 6Takistuse ja jõu mõõtmine veesTee test

  1. Vints või pukseerimisköis tõmbab voolujoonelist ujujat ja vajalik jõud registreeritakse.

    Allikas: Toussaint & Beek, Sports Med 1992 · meenutamine

  2. Measuring Active Drag süsteem kasutas veealuseid jõuanduritega plaate, et hinnata ujumisel takistust.

    Allikas: Hollander et al., Int J Sports Med 1986 · meenutamine

  3. Kindla köie otsas jõuanduriga ujumine annab edasiviiva jõu ilma edasiliikumiseta.

    Allikas: Toussaint & Beek, Sports Med 1992 · meenutamine

  4. Paigalujumine muudab tõmbe mehaanikat ja kaotab takistuse, seega ennustab see vaba ujumist vaid osaliselt.

    Allikas: Toussaint & Beek, Sports Med 1992 · meenutamine

  5. Ujujad sprintivad väikese hüdrodünaamilise kehaga ja ilma; kiiruse muutus annab aktiivse takistuse.

    Allikas: Kolmogorov & Duplishcheva, J Biomech 1992 · meenutamine

  6. Kehal olevad kiirendusandurid ja güroskoobid registreerivad tõmbefaase, pöörlemist ja kiiruse muutusi.

    Allikas: Toussaint & Beek, Sports Med 1992 · meenutamine

  7. Käed ja jalad tekitavad nii edasiviivat jõudu kui ka takistust, seega vajab nende eraldamine kaudseid meetodeid.

    Allikas: Toussaint & Beek, Sports Med 1992 · meenutamine

  8. Veealused vaated paljastavad selle, mida kaldalt ei näe, näiteks käe liikumisrada ja puusade kõrgust.

    Allikas: Toussaint & Beek, Sports Med 1992 · meenutamine

  9. Pukseerimiskiiruse kahekordistamine neljakordistab ligikaudu takistusjõu.

    Allikas: Toussaint & Beek, Sports Med 1992 · meenutamine

  10. Kui pingutus ja tõmbesagedus on konstantsed, viitab kiirem aeg või pikem vahemaa tõmbe kohta väiksemale takistusele.

    Allikas: Toussaint & Beek, Sports Med 1992 · rakendamine

Test 7Tuulessõit veesTee test

  1. Ujumine 0–50 cm jalgade taga vähendas passiivset takistust umbes 21 %.

    Allikas: Chatard & Wilson, Med Sci Sports Exerc 2003 · meenutamine

  2. Külgsuunaline tuulessõit umbes puusade kõrgusel andis väiksema takistuse vähenemise kui otse taga.

    Allikas: Chatard & Wilson, Med Sci Sports Exerc 2003 · meenutamine

  3. Tuulessõit vähendas sama kiiruse juures hapnikutarbimist, vere laktaati ja hinnatud pingutust.

    Allikas: Chatard & Wilson, Med Sci Sports Exerc 2003 · meenutamine

  4. Väikestel kiirustel ja turbulentsete jälgede korral on ujuja taga olev vari vähem täielik.

    Allikas: Chatard & Wilson, Med Sci Sports Exerc 2003 · meenutamine

  5. Kasu on suurim väga lähedal ja langeb kauguse kasvades kiiresti.

    Allikas: Chatard & Wilson, Med Sci Sports Exerc 2003 · meenutamine

  6. Sama kiirusega ujumine väiksema pingutusega vähendab järgmistele etappidele kaasa võetavat väsimust.

    Allikas: Delextrat et al., Med Sci Sports Exerc 2003 · meenutamine

  7. Triatleetidel, kes ujumisel teise taga ujusid, oli rattasõidu efektiivsus pärast seda parem kui pärast üksi ujumist.

    Allikas: Delextrat et al., Med Sci Sports Exerc 2003 · meenutamine

  8. Hea liider määrab suuna, vähendades, kui sageli järgija pead orienteerumiseks tõstab.

    Allikas: Chatard & Wilson, Med Sci Sports Exerc 2003 · rakendamine

  9. Aeglasema ujuja taga ujumine säästab energiat, kuid võib kokkuvõttes aega maksta.

    Allikas: Chatard & Wilson, Med Sci Sports Exerc 2003 · rakendamine

  10. Tuulessõidu keelu reeglid kehtivad rattaetapil; ujujad võivad vees teise taga ujuda.

    Allikas: World Triathlon Competition Rules (2025) · meenutamine

Test 8Hoovused, sihtjooned ja navigeerimisfüüsikaTee test

  1. Hoovusesse sihtimine (ferry angle) tühistab triivi, nii et tegelik rada kulgeb sirgelt sihtmärgini.

    Allikas: Bowditch, American Practical Navigator (2019) · meenutamine

  2. Teepikkus skaleerub tegurina 1/cos(10 kraadi), umbes 1,015, seega ligikaudu 1,5 % lisa.

    Allikas: Bowditch, American Practical Navigator (2019) · rakendamine

  3. Kõrvalekalded lisavad pikkust ja parandused rikuvad rütmi, seega kuhjuvad väikesed vead pikal ujumisel.

    Allikas: Bowditch, American Practical Navigator (2019) · meenutamine

  4. Kell kaotab signaali iga kord, kui käsi on vee all, seega hinnatakse jälgi fikseeringute vahel.

    Allikas: Bowditch, American Practical Navigator (2019) · meenutamine

  5. Mütsi alla kinnitatuna on see taeva suhtes ühtlasemalt avatud kui randmeseade.

    Allikas: Bowditch, American Practical Navigator (2019) · meenutamine

  6. Hoovuse vastu väheneb maakiirus hoovuse kiiruse võrra.

    Allikas: Bowditch, American Practical Navigator (2019) · meenutamine

  7. Aeglane vastuvoolu lõik kestab kauem kui kiire allavoolu lõik, seega on kogutulemus on aeglasem.

    Allikas: Bowditch, American Practical Navigator (2019) · meenutamine

  8. Tõusu-mõõna voolud võivad võistlusakna jooksul tugevneda või ümber pöörduda, muutes parima rada.

    Allikas: Bowditch, American Practical Navigator (2019) · meenutamine

  9. Poide, vetikate või ujujate liikumine soojenduses näitab hoovuse suunda ja tugevust.

    Allikas: Bowditch, American Practical Navigator (2019) · meenutamine

  10. Tingimustes, mis lükkavad ujujad kursilt, püüab sagedasem orienteerumine triivi kinni, enne kui see distantsi lisab.

    Allikas: Bowditch, American Practical Navigator (2019) · rakendamine

Test 9Keha kuju ja voolujoonelisusTee test

  1. Kerekiirus kasvab pikkuse ruutjuurega, seega jõuavad pikemad ujujad järsu lainetakistuse kasvuni suurema kiiruseni.

    Allikas: Vennell, Pease & Wilson, J Biomech 2006 · meenutamine

  2. Kerekiiruse juures võrdub vöörilaine pikkus keha pikkusega ja takistus kasvab järsult.

    Allikas: Vennell, Pease & Wilson, J Biomech 2006 · meenutamine

  3. Käte kokkuladumine ja pea pigistamine käte vahele vähendab eesmist pindala ja rõhutakistust.

    Allikas: Toussaint & Beek, Sports Med 1992 · meenutamine

  4. Pea tõstmine kallutab keha, vajutades jalad alla ja suurendades takistust.

    Allikas: Toussaint & Beek, Sports Med 1992 · meenutamine

  5. Pärast raseerimist oli ujujate vere laktaat madalam ja tõmbe kohta läbitud vahemaa parem sama kiiruse juures.

    Allikas: Sharp & Costill, Med Sci Sports Exerc 1989 · meenutamine

  6. Küljele veerema minek vähendab tõmbe mõne osa ajal vee poole jäävat ristlõiget.

    Allikas: Toussaint & Beek, Sports Med 1992 · meenutamine

  7. Keha joonest kaugemale laiali minevad jalad suurendavad eesmist pindala ja turbulentsi.

    Allikas: Toussaint & Beek, Sports Med 1992 · meenutamine

  8. Pikemad hoovad ja suuremad pinnad aitavad vett kinni hoida ja katta tõmbe kohta rohkem vahemaad.

    Allikas: Toussaint & Beek, Sports Med 1992 · meenutamine

  9. Peegeldunud lained lisavad turbulentsi; lainet summutavad rajaköied vähendavad seda kiiretes basseinides.

    Allikas: Vennell, Pease & Wilson, J Biomech 2006 · meenutamine

  10. Hingamiseks pöörlemine ühe prilliklaasiga vees hoiab keha joone ja puusad üleval.

    Allikas: Toussaint & Beek, Sports Med 1992 · rakendamine

Test 10Ujumise energeetikaTee test

  1. Takistus vees on nii suur, et kilomeetri ujumine kulutab mitu korda rohkem energiat kui selle jooksmine.

    Allikas: di Prampero et al., J Appl Physiol 1974 · meenutamine

  2. Energiakulu on ainevahetusenergia jagatud vahemaaga, mis peegeldab takistust ja efektiivsust.

    Allikas: di Prampero et al., J Appl Physiol 1974 · meenutamine

  3. Kuna takistus kasvab kiiruse ruuduga, kasvab meetri kohta kulutatud energia suuremal kiirusel järsult.

    Allikas: di Prampero et al., J Appl Physiol 1974 · meenutamine

  4. Ujumise ökonoomsus sõltub suurel määral tehnikast, palju rohkem kui jooksus.

    Allikas: Toussaint & Beek, Sports Med 1992 · meenutamine

  5. Takistuse ja edasiviiva tõhususe erinevused domineerivad ujumiskiirust antud aeroobse töövõime juures.

    Allikas: Toussaint & Beek, Sports Med 1992 · rakendamine

  6. Peamiselt kätega tehtav töö horisontaalasendis vees annab madalama maksimaalse hapnikutarbimise.

    Allikas: Toussaint & Beek, Sports Med 1992 · meenutamine

  7. Ujujad, kes katavad antud kiirusel ühe tõmbega pikema vahemaa, kipuvad olema ökonoomsemad.

    Allikas: Toussaint & Beek, Sports Med 1992 · meenutamine

  8. Kalipso vähendab takistust, mistõttu on meetri kohta vaja vähem ainevahetusenergiat.

    Allikas: Chatard & Millet, Sports Med 1996 · meenutamine

  9. Tehnika paranemine vähendab takistust ja tõstab edasiviiva jõu tõhusust, parandades kiirust ilma suurema aeroobse võimsuseta.

    Allikas: Toussaint & Beek, Sports Med 1992 · rakendamine

  10. Odavam ujumine jätab pikemateks ratta- ja jooksuetappideks rohkem glükogeeni ja vähem väsimust.

    Allikas: Delextrat et al., Med Sci Sports Exerc 2003 · rakendamine

Allikad

Eelretsenseeritud spordiinseneeria ja füsioloogia kirjandus, kindlalt tuvastatud faktide jaoks avaldatud testandmed ja standardid

  • Toussaint & Beek, Sports Med 199240
  • Bowditch, American Practical Navigator (2019)10
  • Chatard & Millet, Sports Med 19967
  • Chatard & Wilson, Med Sci Sports Exerc 20037
  • Vennell, Pease & Wilson, J Biomech 20066
  • World Triathlon Competition Rules (2025)6
  • FINA Requirements for Swimwear Approval (2010)6
  • Toussaint et al., Med Sci Sports Exerc 19894
  • Pendergast et al., J Appl Physiol 19773
  • Delextrat et al., Med Sci Sports Exerc 20033
  • di Prampero et al., J Appl Physiol 19743
  • Counsilman, Biomechanics in Swimming symposium (1971)1
  • Deschodt et al., Eur J Appl Physiol 19991
  • Hollander et al., Int J Sports Med 19861
  • Kolmogorov & Duplishcheva, J Biomech 19921
  • Sharp & Costill, Med Sci Sports Exerc 19891