Liigu sisu juurde
Insporta Book
et
EnglishРусскийDeutschEspañolEestiSuomiItalianoFrançaisPolski日本語한국어中文
JalgpallKriketSaalijalgpallTriatlonTennisGolfIluuisutamineKorvpallVõrkpallMetoodikaMiks see toimibTee test

Triatlon · Tase 8: Ekspert · Alamtase 8.4

Võimsuspõhine võistluse sooritus

10 testi · 100 fakti · uuendatud 12. oktoober 2026 · markdown

Võimsusega võistlemine eksperditasemel: kuidas arvutatakse normaliseeritud võimsus ja TSS, võistlusesihid distantsi järgi, kriitiline võimsus ja W′, W′ saldo ja kiirendused, vastupidavus ja võimsuse-kestuse kõver, tempo jaotamine maastiku järgi, tõendus tempo jaotamise kohta, võimsusmõõturi täpsus, olud ja asendid ning rattaetapi planeerimine jooksu jaoks.

Iga allolev test on kümme küsimust Insportas. Testi all olev loend näitab, mida küsimused kontrollivad: üks fakt küsimuse kohta, koos allikaga, mille põhjal see kirjutati. Lugege see enne testi läbi või tulge sinna tagasi pärast valet vastust.

Test 1Kuidas normaliseeritud võimsust ja TSS-i arvutatakseTee test

  1. Coggani algoritm silub võimsust 30-sekundilise libiseva keskmisega enne selle kaalumist.

    Allikas: Allen, Coggan & McGregor, Training and Racing with a Power Meter (3. väljaanne, 2019) · meenutamine

  2. Neljandasse astmesse tõstmine rõhutab rasket pingutust, peegeldades selle ebaproportsionaalselt suurt füsioloogilist hinda.

    Allikas: Allen, Coggan & McGregor, Training and Racing with a Power Meter (3. väljaanne, 2019) · meenutamine

  3. Paljud füsioloogilised reaktsioonid, näiteks hapnikutarbimine, kohanduvad poolestusajaga umbes 30 sekundit.

    Allikas: Allen, Coggan & McGregor, Training and Racing with a Power Meter (3. väljaanne, 2019) · meenutamine

  4. Neljandasse astmesse tõstetud väärtuste keskmistamine saab anda vaid tavalise keskmisega võrdse või sellest suurema tulemuse.

    Allikas: Allen, Coggan & McGregor, Training and Racing with a Power Meter (3. väljaanne, 2019) · meenutamine

  5. Algoritm töötati välja umbes 20-minutiliste või pikemate pingutuste jaoks.

    Allikas: Allen, Coggan & McGregor, Training and Racing with a Power Meter (3. väljaanne, 2019) · meenutamine

  6. IF näitab, kui raske oli sõit lävega võrreldes.

    Allikas: Allen, Coggan & McGregor, Training and Racing with a Power Meter (3. väljaanne, 2019) · meenutamine

  7. TSS on skaleeritud nii, et üks tund IF 1,0 juures võrdub 100-ga.

    Allikas: Allen, Coggan & McGregor, Training and Racing with a Power Meter (3. väljaanne, 2019) · meenutamine

  8. TSS = tunnid × IF ruudus × 100 = 2 × 0,64 × 100 = 128.

    Allikas: Allen, Coggan & McGregor, Training and Racing with a Power Meter (3. väljaanne, 2019) · rakendamine

  9. TSS kasvab IF ruuduga, kuid ajaga ainult lineaarselt.

    Allikas: Allen, Coggan & McGregor, Training and Racing with a Power Meter (3. väljaanne, 2019) · meenutamine

  10. 5 × 0,72 ruudus × 100 = 5 × 0,518 × 100 = umbes 259.

    Allikas: Allen, Coggan & McGregor, Training and Racing with a Power Meter (3. väljaanne, 2019) · rakendamine

Test 2Võistlusesihid distantsi järgiTee test

  1. Treeningjuhised paigutavad täisdistantsi rattaetapid olenevalt võimekusest ligikaudu 68–78 % FTP-st, mis on intensiivsusfaktor 0,68–0,78.

    Allikas: Allen, Coggan & McGregor, Training and Racing with a Power Meter (3. väljaanne, 2019) · meenutamine

  2. Pooldistantsi rattaetapid jäävad tavaliselt 80–85 % kanti FTP-st.

    Allikas: Allen, Coggan & McGregor, Training and Racing with a Power Meter (3. väljaanne, 2019) · meenutamine

  3. Umbes tunnipikkune sõit lubab hoida suuremat osa lävest, kuigi ees ootab veel jooks.

    Allikas: Allen, Coggan & McGregor, Training and Racing with a Power Meter (3. väljaanne, 2019) · meenutamine

  4. Väsimus ja kütusepiirangud vähendavad FTP osa, mida on võimalik hoida, kui kestus pikeneb.

    Allikas: Allen, Coggan & McGregor, Training and Racing with a Power Meter (3. väljaanne, 2019) · meenutamine

  5. VI lähedal 1,0 tähendab ühtlast võimsust; suuremad väärtused viitavad kiirendustele, mis võtavad jooksu jaoks energiat.

    Allikas: Allen, Coggan & McGregor, Training and Racing with a Power Meter (3. väljaanne, 2019) · meenutamine

  6. Rattaetapi TSS, mis on selgelt üle 300, seostatakse sageli kehva maratoniga, kuigi see sõltub vormist.

    Allikas: Friel, The Power Meter Handbook (2012) · meenutamine

  7. 0,72 × 250 = 180 W.

    Allikas: Allen, Coggan & McGregor, Training and Racing with a Power Meter (3. väljaanne, 2019) · rakendamine

  8. Kahel võistlejal, kellel on sama FTP, võib mitme tunni järel säilinud võimsus erineda väga palju.

    Allikas: Maunder et al., Sports Med 2021 · rakendamine

  9. Pedaalimata allamäge sõit alandab keskmist võimsust, normaliseeritud võimsus võtab aga arvesse raskemat tõusu.

    Allikas: Allen, Coggan & McGregor, Training and Racing with a Power Meter (3. väljaanne, 2019) · rakendamine

  10. Sama normaliseeritud võimsus, mida sõidetakse ebaühtlaselt, tähendab rohkem rasket pingutust, mis läheb jooksule kallimaks.

    Allikas: Allen, Coggan & McGregor, Training and Racing with a Power Meter (3. väljaanne, 2019) · rakendamine

Test 3Kriitiline võimsus ja W′Tee test

  1. CP on võimsus, mida saaks teoreetiliselt pikka aega hoida ilma W′-d ammendamata.

    Allikas: Jones et al., Med Sci Sports Exerc 2010 · meenutamine

  2. Monod ja Scherrer pakkusid välja võimsuse ja ammendumiseni kuluva aja hüperboolse seose.

    Allikas: Monod & Scherrer, Ergonomics 1965 · meenutamine

  3. W′ on piiratud energiavaru kilodžaulides, mida kasutatakse alati, kui võimsus ületab CP.

    Allikas: Jones et al., Med Sci Sports Exerc 2010 · meenutamine

  4. Tüüpilised väärtused jäävad vahemikku umbes 10–25 kJ.

    Allikas: Jones et al., Med Sci Sports Exerc 2010 · meenutamine

  5. Aeg = W′ / (P − CP) = 20 000 / 100 = 200 s.

    Allikas: Jones et al., Med Sci Sports Exerc 2010 · rakendamine

  6. CP kohal tõusevad hapnikutarbimine ja laktaat jätkuvalt maksimumini; allpool seda on võimalik püsiseisund.

    Allikas: Jones et al., Med Sci Sports Exerc 2010 · meenutamine

  7. Mõlemad asuvad jätkusuutliku pingutuse piiri lähedal, kuid CP tuleneb mudelist ja FTP välitestist.

    Allikas: Jones et al., Med Sci Sports Exerc 2010 · meenutamine

  8. Võimsuse ja kestuse mudelisse sobitatakse umbes 3–20 minuti pikkused maksimaalsed pingutused.

    Allikas: Jones et al., Med Sci Sports Exerc 2010 · meenutamine

  9. Iga CP-st suurem võimsus kulutab W′-d; väikese vahe korral kestab see ammendumiseni lihtsalt kauem.

    Allikas: Jones et al., Med Sci Sports Exerc 2010 · rakendamine

  10. CP all W′-d ei kasutata ja see taastub aja jooksul.

    Allikas: Skiba et al., Med Sci Sports Exerc 2012 · meenutamine

Test 4W′ saldo ja kiirendusedTee test

  1. See lahutab CP kohal tehtud töö ja liidab CP all toimuva taastumise tagasi, sekund sekundi haaval.

    Allikas: Skiba et al., Med Sci Sports Exerc 2012 · meenutamine

  2. Taastumise ajakonstant lüheneb, mida kaugemale CP-st võimsus langeb.

    Allikas: Skiba et al., Med Sci Sports Exerc 2012 · meenutamine

  3. CP kohal tehtud kiirendused kulutavad W′-d; lühikeste taastumiste korral võib see otsustaval hetkel otsa hakata saama.

    Allikas: Skiba et al., Med Sci Sports Exerc 2012 · rakendamine

  4. Taastumist modelleeritakse eksponentsiaalsena: alguses kiiresti, W′ täitudes aeglasemalt.

    Allikas: Skiba et al., Med Sci Sports Exerc 2012 · meenutamine

  5. W′bal nulli jõudes peab võimsus langema CP-ni või sellest allapoole; mudel prognoosib ammendumist.

    Allikas: Skiba et al., Med Sci Sports Exerc 2012 · meenutamine

  6. Pika distantsi intensiivsuse juures kasutatakse W′-d vaevu; olulisemad on kütus ja väsimuskindlus.

    Allikas: Skiba et al., Med Sci Sports Exerc 2012 · rakendamine

  7. 60 W × 120 s = 7200 J, ligikaudu 7 kJ.

    Allikas: Skiba et al., Med Sci Sports Exerc 2012 · rakendamine

  8. Hilisemad uuringud näitasid, et algsed taastumiskonstandid ei sobi kõigile võistlejatele ega kõigile intervallimustritele.

    Allikas: Skiba et al., Med Sci Sports Exerc 2012 · meenutamine

  9. Suured pingutused kaugel CP kohal kulutavad W′-d kiiresti, jättes hilisemaks vähe.

    Allikas: Skiba et al., Med Sci Sports Exerc 2012 · rakendamine

  10. Suurem või kiiremini taastuv W′ võimaldab sõitjal vastata rohkematele kiirendustele.

    Allikas: Skiba et al., Med Sci Sports Exerc 2012 · meenutamine

Test 5Võimsuse-kestuse kõver ja vastupidavusTee test

  1. See kujutab suurimat keskmist võimsust, mis on saavutatud iga kestuse jooksul, sekunditest tundideni.

    Allikas: Allen, Coggan & McGregor, Training and Racing with a Power Meter (3. väljaanne, 2019) · meenutamine

  2. Maunder kirjeldas väsimuskindlust kui füsioloogiliste profiilinäitajate halvenemise aega ja ulatust pikaajalise pingutuse ajal.

    Allikas: Maunder et al., Sports Med 2021 · meenutamine

  3. Värskelt mõõdetud lävedes võivad mitme tunni järel nihkuda, mistõttu värsked väärtused võivad pika distantsi tempo jaotamisel eksitada.

    Allikas: Maunder et al., Sports Med 2021 · meenutamine

  4. Profiilid, mida korratakse näiteks pärast 2000–3000 kJ tööd, näitavad, kui palju iga võistleja võimsus langeb.

    Allikas: Maunder et al., Sports Med 2021 · meenutamine

  5. Pikaajaline pingutus võib nihutada lävesid ja võimsusnäitajaid allapoole, suurte individuaalsete erinevustega.

    Allikas: Maunder et al., Sports Med 2021 · meenutamine

  6. 5-sekundiliste, 1-minutiliste, 5-minutiliste ja 60-minutiliste parimate tulemuste võrdlemine paljastab sprinteri- või ajasõidutüüpi kalduvusi.

    Allikas: Allen, Coggan & McGregor, Training and Racing with a Power Meter (3. väljaanne, 2019) · meenutamine

  7. Lühiajaline võimsus peegeldab rohkem VO₂max-i ja W′-d kui pikaajalist võimekust.

    Allikas: Allen, Coggan & McGregor, Training and Racing with a Power Meter (3. väljaanne, 2019) · rakendamine

  8. Kvaliteetsete pingutuste paigutamine pikkade kestuste järele treenib võimet hoida väsinuna võimsust.

    Allikas: Maunder et al., Sports Med 2021 · meenutamine

  9. Lihtsad kahe parameetriga mudelid ülehindavad tundide pikkust võimsust, sest need jätavad välja glükogeeni ammendumise ja väsimuskindluse.

    Allikas: Jones et al., Med Sci Sports Exerc 2010 · meenutamine

  10. Sama värske võimekus, erinev väsimuskindlus: erinevus, mis loeb pikkadel võistlustel.

    Allikas: Maunder et al., Sports Med 2021 · rakendamine

Test 6Mägede ja muutuva maastiku tempo jaotamine võimsusegaTee test

  1. Võimsuse kerge tõstmine tõusudel ja vastutuules ning mahavõtmine seal, kus on kiire, andis prognoositud ajavõidu.

    Allikas: Atkinson et al., J Sports Sci 2007 · meenutamine

  2. Väikesed kõikumised andsid ajavõidu; suuremad kõikumised läksid füsioloogiliselt rohkem maksma, kui nad säästsid.

    Allikas: Atkinson et al., J Sports Sci 2007 · meenutamine

  3. Lisavati kohta säästetud aeg on suurim seal, kus kiirus on madalaim.

    Allikas: Atkinson et al., J Sports Sci 2007 · meenutamine

  4. Suurel kiirusel domineerib aerodünaamiline takistus nii tugevalt, et aeroasendi hoidmine säästab rohkem, kui pedaalimine lisab.

    Allikas: Atkinson et al., J Sports Sci 2007 · meenutamine

  5. Suured pingutused maksavad glükogeenis ja väsimuses ebaproportsionaalselt rohkem kui võidetud sekundid.

    Allikas: Abbiss & Laursen, Sports Med 2008 · rakendamine

  6. Ühtlane tempo viitab pingutusele, mitte püsivale kiirusele ega jäigalt fikseeritud vattidele.

    Allikas: Abbiss & Laursen, Sports Med 2008 · meenutamine

  7. Kiirendamine künka tipul võidab kiiruse tagasi siis, kui see on madalaim ja lisavõimsus on kõige väärtuslikum.

    Allikas: Atkinson et al., J Sports Sci 2007 · meenutamine

  8. Lisavõimsus aitab kõige rohkem aeglasel tõusuosal.

    Allikas: Atkinson et al., J Sports Sci 2007 · rakendamine

  9. Raskete pingutuste füsioloogiline hind kandub üle jooksule, isegi kui rattaaeg peaaegu ei muutu.

    Allikas: Abbiss & Laursen, Sports Med 2008 · meenutamine

  10. Võimsustippude piiramine hoiab muutlikkuse madalana ja säästab hilisemaks energiat, kaotades vähe aega.

    Allikas: Allen, Coggan & McGregor, Training and Racing with a Power Meter (3. väljaanne, 2019) · rakendamine

Test 7Tempo jaotamise strateegiad ja tõendusTee test

  1. Ülevaated järeldavad, et ühtlane tempo on pikemate pingutuste puhul ühtlase trassi korral üldiselt optimaalne.

    Allikas: Abbiss & Laursen, Sports Med 2008 · meenutamine

  2. Liiga kiire algus kurnab W′-d ja glükogeeni ning suurendab väsimust, mis aeglustab hilisemaid lõike.

    Allikas: Abbiss & Laursen, Sports Med 2008 · meenutamine

  3. Võistlejate võimsus langes rattaetapi jooksul, peegeldades väsimust ja tempo jaotamise otsuseid.

    Allikas: Abbiss et al., Int J Sports Med 2006 · meenutamine

  4. Järelejäänud vahemaa või kestuse teadmine aitab ajul pingutust reguleerida, et lõpetada kokku kukkumata.

    Allikas: Abbiss & Laursen, Sports Med 2008 · meenutamine

  5. Lõppspurt viitab sellele, et tempo jaotamisega jäi alles reserv, mis vabastatakse finiši lähenedes.

    Allikas: Abbiss & Laursen, Sports Med 2008 · meenutamine

  6. Optimaalne tempo jaotamine minimeerib kogu aega, seega peab rattapingutus jätma tugeva jooksu.

    Allikas: Abbiss & Laursen, Sports Med 2008 · rakendamine

  7. Võistlejad kasutavad tajutud pingutust, mis kasvab võistluse jooksul, et hinnata, kas tempo on jätkusuutlik.

    Allikas: Abbiss & Laursen, Sports Med 2008 · meenutamine

  8. Kuumus suurendab südame-veresoonkonna koormust, mistõttu tavapärane võimsuseesmärk võib olla jätkusuutmatu.

    Allikas: Abbiss & Laursen, Sports Med 2008 · rakendamine

  9. Positiivne tempo jaotus tähendab, et kiirus võistluse jooksul väheneb; negatiivne tähendab, et see suureneb.

    Allikas: Abbiss & Laursen, Sports Med 2008 · meenutamine

  10. Liiga kiire algus kiirendab väsimust ja maksab tavaliselt hiljem rohkem aega, kui seda võideti.

    Allikas: Abbiss & Laursen, Sports Med 2008 · rakendamine

Test 8Võimsusmõõturi täpsus ja kalibreerimineTee test

  1. Tootjad annavad tavaliselt täpsuseks pluss-miinus 1–2 %.

    Allikas: Maier et al., Int J Sports Physiol Perform 2017 · meenutamine

  2. Enamik seadmeid jäi mõne protsendi piiresse, kuid üksikud seadmed ja kaubamärgid näitasid märkimisväärseid vigu.

    Allikas: Maier et al., Int J Sports Physiol Perform 2017 · meenutamine

  3. Nullimine määrab koormamata baastaseme, et väikesed triivid ei moonutaks kõiki mõõtmistulemusi.

    Allikas: Allen, Coggan & McGregor, Training and Racing with a Power Meter (3. väljaanne, 2019) · meenutamine

  4. Tensomeetrid triivivad temperatuuriga; paljud mõõturid kompenseerivad seda, kuid nullimine pärast muutust aitab.

    Allikas: Allen, Coggan & McGregor, Training and Racing with a Power Meter (3. väljaanne, 2019) · meenutamine

  5. Staatiline pöördemomendi kontroll teadaoleva raskuse ja teadaoleva väntapikkusega kontrollib kalibreerimise tõusu.

    Allikas: Allen, Coggan & McGregor, Training and Racing with a Power Meter (3. väljaanne, 2019) · meenutamine

  6. Keti ja hammasratta kaod mõne protsendi ulatuses jäävad kahe mõõtepunkti vahele.

    Allikas: Allen, Coggan & McGregor, Training and Racing with a Power Meter (3. väljaanne, 2019) · meenutamine

  7. Erinevad mõõtepunktid ja kalibreeringud tähendavad, et mõneprotsendine erinevus on tavaline.

    Allikas: Allen, Coggan & McGregor, Training and Racing with a Power Meter (3. väljaanne, 2019) · meenutamine

  8. 3 % nihe seadmete vahel võib nihutada võistluseesmärke mitme vati võrra.

    Allikas: Allen, Coggan & McGregor, Training and Racing with a Power Meter (3. väljaanne, 2019) · rakendamine

  9. Mõõtur võib olla korratav (järjepidev), kuid ebatäpne (nihkega); see sobib suundumuste jälgimiseks, kuid mitte võrdlemiseks.

    Allikas: Maier et al., Int J Sports Physiol Perform 2017 · meenutamine

  10. Tsoonid peaksid vastama kasutatavale seadmele; uuestitestimine väldib treenimist või võistlemist vale intensiivsusega.

    Allikas: Allen, Coggan & McGregor, Training and Racing with a Power Meter (3. väljaanne, 2019) · rakendamine

Test 9Võimsus erinevates oludes ja asenditesTee test

  1. VO₂max langes umbes 6–7 % iga 1000 m kohta merepinna lähedalt ning sellega langes ka sooritus.

    Allikas: Wehrlin & Hallen, Eur J Appl Physiol 2006 · meenutamine

  2. Aeroobne võimsus langeb kõrgusega, mistõttu merepinna eesmärgid ülehindavad seda, mida on võimalik hoida.

    Allikas: Wehrlin & Hallen, Eur J Appl Physiol 2006 · rakendamine

  3. Madalamad ülakeha nurgad sulgevad puusa, mis võib vähendada võimsusväljundit ja suurendada ainevahetuskulu.

    Allikas: Fintelman et al., J Biomech 2014 · meenutamine

  4. Teatud punktist alates läks ülakeha langetamine võimsuses rohkem maksma, kui see takistuses säästis, olenevalt kiirusest.

    Allikas: Fintelman et al., J Biomech 2014 · meenutamine

  5. Võistluseesmärkide seadmine püstise asendi testide põhjal võib ülehinnata seda, mida on võimalik hoida võistlusasendis.

    Allikas: Fintelman et al., J Biomech 2014 · rakendamine

  6. Kehv õhuvool tõstab kehatemperatuuri ja pingutust antud võimsuse juures; ventilaatorid vähendavad vahet.

    Allikas: Allen, Coggan & McGregor, Training and Racing with a Power Meter (3. väljaanne, 2019) · meenutamine

  7. Suletud puusanurk surub kõhuõõne sisu üles, mis võib suurel pingutusel piirata ventilatsiooni.

    Allikas: Fintelman et al., J Biomech 2014 · meenutamine

  8. Tehnilised lõigud katkestavad ühtlase võimsuse ja lisavad kiirendusi, suurendades hinda antud keskmise juures.

    Allikas: Allen, Coggan & McGregor, Training and Racing with a Power Meter (3. väljaanne, 2019) · meenutamine

  9. Umbes 6 % iga 1000 m kohta annab 1800 m puhul ligikaudu 10 % languse aeroobses võimsuses.

    Allikas: Wehrlin & Hallen, Eur J Appl Physiol 2006 · rakendamine

  10. Termiline koormus alandab jätkusuutlikku võimsust, mistõttu võimsuse ja takistuse kompromiss nihkub.

    Allikas: Abbiss & Laursen, Sports Med 2008 · meenutamine

Test 10Rattaetapi planeerimine jooksu jaoksTee test

  1. Umbes 20–25 % tõhususe korral on tehtud töö kilodžaulid ligikaudu võrdsed kulutatud energia kilokaloritega.

    Allikas: Allen, Coggan & McGregor, Training and Racing with a Power Meter (3. väljaanne, 2019) · rakendamine

  2. Energiakulu aitab hinnata, kui palju süsivesikuid põletatakse, kuigi tarbimist piirab imendumine.

    Allikas: Allen, Coggan & McGregor, Training and Racing with a Power Meter (3. väljaanne, 2019) · meenutamine

  3. Tarkvara lahendab võimsusvõrrandi mööda rada, et prognoosida kiirust ja aega antud võimsuskava korral.

    Allikas: Martin et al., J Appl Biomech 1998 · meenutamine

  4. Veidi suurema võimsuse jaotamine madala kiirusega kohtadele vähendab prognoositud aega sama üldise hinna juures.

    Allikas: Atkinson et al., J Sports Sci 2007 · meenutamine

  5. Südame löögisageduse lahknemine võimsusest viitab kasvavale füsioloogilisele koormusele, mis võib jooksu mõjutada.

    Allikas: Allen, Coggan & McGregor, Training and Racing with a Power Meter (3. väljaanne, 2019) · meenutamine

  6. Veidi väiksem rattapingutus võib anda palju parema jooksu ja kiirema kogu aja.

    Allikas: Abbiss & Laursen, Sports Med 2008 · meenutamine

  7. Kontrollitud jooks vähese aeglustumisega viitab sellele, et rattapingutus oli jätkusuutlik.

    Allikas: Allen, Coggan & McGregor, Training and Racing with a Power Meter (3. väljaanne, 2019) · rakendamine

  8. Veidi maha võtmine ja pisut kiirem pedaalimine aitavad üleminekut jooksule ilma suure ajakaota.

    Allikas: Allen, Coggan & McGregor, Training and Racing with a Power Meter (3. väljaanne, 2019) · rakendamine

  9. Kaks sama IF-iga sõitu võivad jätta väga erineva väsimuse, olenevalt muutlikkusest, kuumusest ja kütusest.

    Allikas: Abbiss & Laursen, Sports Med 2008 · meenutamine

  10. TSS, mis on tüüpilistest juhistest selgelt kõrgem, viitab sellele, et ratta peal pingutati võistleja vormi suhtes üle.

    Allikas: Allen, Coggan & McGregor, Training and Racing with a Power Meter (3. väljaanne, 2019) · rakendamine

Allikad

Eelretsenseeritud spordiinseneeria ja füsioloogia kirjandus, kindlalt tuvastatud faktide jaoks avaldatud testandmed ja standardid

  • Allen, Coggan & McGregor, Training and Racing with a Power Meter (3. väljaanne, 2019)37
  • Abbiss & Laursen, Sports Med 200815
  • Skiba et al., Med Sci Sports Exerc 201211
  • Jones et al., Med Sci Sports Exerc 20109
  • Maunder et al., Sports Med 20217
  • Atkinson et al., J Sports Sci 20077
  • Fintelman et al., J Biomech 20144
  • Maier et al., Int J Sports Physiol Perform 20173
  • Wehrlin & Hallen, Eur J Appl Physiol 20063
  • Friel, The Power Meter Handbook (2012)1
  • Monod & Scherrer, Ergonomics 19651
  • Abbiss et al., Int J Sports Med 20061
  • Martin et al., J Appl Biomech 19981