Liigu sisu juurde
Insporta Book
et
EnglishРусскийDeutschEspañolEestiSuomiItalianoFrançaisPolski日本語한국어中文
JalgpallKriketSaalijalgpallTriatlonTennisGolfIluuisutamineKorvpallVõrkpallRagbiPesapallSulgpallMaahokiMetoodikaMiks see toimibTee test

Maahoki · Huvitavad faktid

Peatükk 1: Ajalugu ja algus

10 testi · 100 fakti · uuendatud 31. oktoober 2026 · markdown

1. peatükk jälgib maahokit selle kummalistest algustest varaste rahvusvaheliste aastateni. See algab Lancashire'i rannikult, kus üks era-aluskool mängis liival looderegistri järgi, tõmmates jooned iga mängu jaoks uuesti, sest järgmine looded kustutasid need. Rossalli mäng ulatub vähemalt aastasse 1867, kuus aastat enne seda, kui keegi reeglid kirja pani.

Kirjalik mäng muutus aeglaselt. 1876. aasta reeglid, mis kopeeriti Surbiton klubi protokolliraamatusse, lubasid väljaku laiuseks mis tahes 50 kuni 80 jardi ning reeglivihik kirjeldas palli veel 1970. aastatel kriketipalli järgi. Hockey Associationi 1886. aasta kood ei lubanud vahetusmängijaid, nõudis puidust keppi ja pani lipud sinna, kus nüüd kulgeb 23 m joon. Hilisemad muudatused võtsid 1980. aastate alguses käe mängust välja kõigil peale väravavahi, asendasid jardid meetritega ja jätsid maha veidrusi, näiteks 6,4-meetrise penaltipunkti.

Peatükk hõlmab ka spordiala ümber olevaid inimesi ja turniire: Constance Applebee, kes tuli Inglismaalt Ameerikasse 1901. aastal suvekursusele ja elas 107-aastaseks, ning varased olümpiaturniirid, kus FIH asutati aastal, mil hokit mängudel ei olnud.

Allpool toodud faktid hõlmavad Rossalli rannamängu, Surbitoni protokolliraamatut, 1886. aasta koodi, kohtunikke, karistusnurki, pallivisset, käsi, jalgu ja kepe, üleminekut jardidelt meetritele, Constance Applebeed ja varaseid olümpiamänge.

1.11Rossalli rannamäng

Lancashire'i rannikul asuv era­kool mängis hokit liival, looderaamatu järgi.

Test 1Rossalli rannamängTee test

  1. Murukatted olid sel aastaajal ragbi jaoks liiga märjad, nii et mindi alla randa.

    Allikas: The Hockey Museum, „Rossall Hockey“ (hockeymuseum.org/rossall-hockey) · meenutamine

  2. Väljak kadus kõrgveega mere alla, nii et mäng käis tõusu-mõõna järgi.

    Allikas: The Hockey Museum, „Rossall Hockey“ (hockeymuseum.org/rossall-hockey) · meenutamine

  3. Iga joon kadus järgmise looga, nii et see tõmmati igaks mänguks uuesti.

    Allikas: The Hockey Museum, „Rossall Hockey“ (hockeymuseum.org/rossall-hockey) · meenutamine

  4. Mäng ulatub tagasi vähemalt 1867. aastasse, kuus aastat enne reeglite kirjapanekut.

    Allikas: The Hockey Museum, „Rossall Hockey“ (hockeymuseum.org/rossall-hockey) · meenutamine

  5. Rouge tuli kooli varasest jalgpallist, mis jäljendas Etoni väljakumängu.

    Allikas: The Hockey Museum, „Rossall Hockey“ (hockeymuseum.org/rossall-hockey) · meenutamine

  6. Kuna edasisööt polnud lubatud, oli täpne pallikontroll kogu ründemängu alus.

    Allikas: The Hockey Museum, „Rossall Hockey“ (hockeymuseum.org/rossall-hockey) · meenutamine

  7. Assotsiatsioonihoki jõudis koolispordina organiseeritult kohale alles 1960. aastate lõpus.

    Allikas: The Hockey Museum, „Rossall Hockey“ (hockeymuseum.org/rossall-hockey) · meenutamine

  8. Vähemalt 1867, 1873, 1900, 1960. aastate lõpp.

    Allikas: The Hockey Museum, „Rossall Hockey“ (hockeymuseum.org/rossall-hockey) · meenutamine

  9. 3 jardi, 6 sammu, 20 sammu, 80 sammu.

    Allikas: The Hockey Museum, „Rossall Hockey“ (hockeymuseum.org/rossall-hockey) · meenutamine

  10. Nagu ragbis, ei tohtinud palli sööduga edasi saata, seega valitses palli kandmine.

    Allikas: The Hockey Museum, „Rossall Hockey“ (hockeymuseum.org/rossall-hockey) · rakendamine

1.12Surbitoni protokolliraamat

1876. aasta reeglid, mis on klubi protokolliraamatusse maha kirjutatud, näitavad kummalist varast mängu.

Test 11876. aasta reeglidTee test

  1. Väljavõtted avavad Hokimuuseumi ajajoone sellest, kuidas reeglid muutusid.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  2. Kuni 1970. aastateni kirjeldas reeglistik palli endiselt kriketipalli kaudu.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  3. Ka selle laius võis olla kõikjal 50 kuni 80 jardi vahel.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  4. Veeretus tuli joonega täisnurga all ja sisseveeretus kestis peaaegu sajand.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  5. Samast 15 jardist sai hiljem märgitud löögikaare raadius.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  6. Karistuste valikut veel polnud, vaid pall toodi tagasi ja tehti pallivisse.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  7. Mõõte ei antud, nii et ainus test oli komitee silmamõõt.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  8. 7 jalga, 6 jardi, 15 jardi, 50 jardi.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  9. 1876, 1886, 1900, 1908.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  10. Õlapiirang kestis kaua: kepi kõrgust piiranud reegel kustutati alles 1980. aastate alguses.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · rakendamine

1.131886. aasta reeglistik

Hokiliidu esimene reeglistik lippude, kolme koputuse ja valgeks värvitud pallidega.

Test 1Hockey Associationi 1886. aasta reeglistikTee test

  1. Lipud seisid seal, kus nüüd kulgeb tänapäevane 23 m joon.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  2. Kolm koputust jäid riituseks üle sajandiks.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  3. Vahetusmängijaid ei lubatud samuti, nii et alustanud üheteistkümnest pidid lõpetama.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  4. Kahte lubati alles 1970. aastatel ja isegi siis ei saanud mängija tagasi tulla.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  5. Kepp ise pidi olema puidust; froteed ja kummist käepidemed kuuluvad palju hilisematesse aegadesse.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  6. Väljakumängijad võisid palli käe või jalaga peatada, kuid mitte minema lüüa.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  7. Reeglistik ei maininud väravavahi varustust üldse.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  8. Üks, kaks, kolm ja viis: kuju laieneb, kui minnakse väljakul ettepoole.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  9. 4 jardi, 5 jardi, 15 jardi, 25 jardi.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  10. Traditsioonilised nahaga kaetud kriketipallid värviti lihtsalt valgeks.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · rakendamine

1.14Kohtunikud läbi aegade

Apellatsioonidest ja kindlatest poolaegadest kaartide ja märguanneteni: kuidas kohtuniku töö muutus.

Test 1Kuidas kohtunikutöö muutusTee test

  1. Alates 1907. aastast võisid kohtunikud reegleid rakendada ka küsimata.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  2. Samuti tegi see iga kohtuniku vastutavaks ühe terve külgjoone eest.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  3. Selle esimene koosolek toimus sama aasta 25. juulil.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  4. Reegliks kirjutati see ametlikult alles 1927. aastal.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  5. 1886. aasta reeglistik oli lubanud kas kahte kohtunikut või ühte kahe joonekohtunikuga.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  6. Alates 1970. aastatest pidi ajutine eemaldamine kestma vähemalt viis minutit.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  7. Hokimuuseumi ajajoon nimetab seda käiguks karistuspinki.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  8. 1907, 1936, 1959, 1970. aastad.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  9. 1900. aasta aprill, 1900. aasta juuli, 1927, 1970. aastad.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  10. Green, yellow and red cards let umpires warn, suspend or dismiss a player; all three came in with the changes of the 1970s.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · rakendamine

1.15Nurgad enne tänapäeva

Karistusnurk sündis kaitsjate rikkumiste lahendusena ja muutus pidevalt edasi.

Test 1Kuidas karistusnurk muutusTee test

  1. Sama aasta tõi kaasa penaltipallivisse kindla värava takistamise eest.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  2. Ründajad ootasid seni väravakaarest väljaspool.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  3. Ülejäänud võistkond pidi ootama 25 jardi joonel.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  4. Enne seda pidid nad vaid jõudma 25 jardi joone taha.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  5. Sama aasta vähendas otsajoone taga olevaid kaitsjaid kuuelt viiele.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  6. Esimene ühine reeglistik meestele ja naistele karmistas seda, mida polnud rangelt kohtunikuna jälgitud.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  7. Kuna peatamist enam ei nõutud, sai karistusnurgast kiirem rutiin.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  8. 1908, 1961, 1987.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  9. 1908, 1987, 1996, 2003.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  10. Karistusnurk lüüakse uuesti ühe kaitsja võrra vähemana ja teoreetiliselt võiks see jätkuda, kuni kaitse on otsas.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · rakendamine

1.16Pallivisse pikk hüvastijätt

Hoki vanim taasalustus kadus sajandi jooksul, reegel reegli haaval.

Test 1Kaduv pallivisseTee test

  1. See kestis 1963. aastani, mil selle asendas penalti.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  2. See on vabalöögi esivanem, mille kaitsjad nüüd teevad pärast palli otsajoone taha minekut.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  3. Seda lüüdi esmalt punktist, mis oli väravast 8 jardi kaugusel.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  4. Sellest sai keskalustus, mis võis minna mis tahes suunas, alles 1996. aastal.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  5. See ilmub tänagi välja, näiteks pärast vigastust, mis mängu katkestab.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  6. Selle aasta ümberkirjutus säilitas pallivisse idee, kuid lihtsustas riitust.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  7. See üks muudatus tehti samal aastal, kui äravise läks katsetamisele.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  8. 1957, 1963, 1980. aastate algus, 1996.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  9. 1886, 1908, 2004.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  10. See näeb välja nagu 1880. aastatel, välja arvatud see, et kepid puutuvad nüüd kokku vaid korra.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · rakendamine

1.17Käed, jalad ja kepid

Mida mängijad kunagi tohtisid teha ja mida nad nüüd teha võivad, mida nende vanavanemad ei saanud.

Test 1Käed, jalad ja kepidTee test

  1. Käe kasutamine kellegi muu kui väravavahi poolt kadus alles 1980. aastate alguses.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  2. Sama reegel keelas mängijatel kasutada palli peatamiseks mis tahes keha osa peale käe.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  3. Palli tõstmine pidi toimuma ohutu tõstega, mitte löögi alt raiumisega.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  4. See on umbes 790 grammi; tänane piirang on madalam.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  5. Kõva lööki ründekäe poolt servaga keelati uuesti 2007. aastal.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  6. Enne seda ei saanud pea poole löödud palli seaduslikult tõstetud kepiga peatada.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  7. Võistkond võis nüüd mängida üheteistkümne väljakumängijaga, valik, mida nähakse siiani mängude lõpus.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  8. 1904, 2002, 2007, 2009.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  9. 1904, 1938, 1980. aastate algus, 2007.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  10. See tuli üle sajandi pärast esimest reeglistikku, mis polnud väravavahi varustust maininud.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · rakendamine

1.18Jardidest meetriteni

Kuidas jardides, jalgades ja untsides mõõdetud mäng läks üle meetersüsteemile ja mis seejuures muutus.

Test 1Jaardidest meetriteniTee test

  1. Imperiaalmõõtude kasutajatele pandi raamatu lõppu ümberarvutustabel.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  2. Seetõttu asub penaltipunkt tänapäeval ebamugavalt tunduvas 6.4 meetri kaugusel.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  3. Hilisem kindel 60 jardi on umbes 55 meetrit, laius, millega täna mängitakse.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  4. Sama aasta lubas kohtunikel vabalööki vastuvaidlemise eest 10 jardi edasi viia.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  5. See on punktiirjoon, mida näed siiani iga väravakaare ümber.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  6. Uued piirid olid 9 tolli pikk ja 14 tolli lai.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  7. See algab vastas kohta, kus pall väravajoone taha läks.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  8. 1886, 1905, 1970. aastad, 1998.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  9. 9 tolli, 14 tolli, 36 tolli.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · meenutamine

  10. Ründavad vabalöögid tuli hoida väravakaarest eemal ja kriipsud muutsid vahemaa hõlpsasti nähtavaks.

    Allikas: The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest · rakendamine

1.19Õun

Inglanna, kes sõitis 1901. aastal Ameerikasse lühikursusele ja jäi sinna kogu ülejäänud 107 eluaastaks.

Test 1Constance ApplebeeTee test

  1. Ta sündis seal 4. juunil 1873.

    Allikas: Britannica, „Constance Applebee“; Bryn Mawr Alumnae Bulletin, „Lore: The Apple“; Vassar Encyclopedia kronoloogia, oktoober 1901 · meenutamine

  2. Bryn Mawri vilistlasajakiri jutustas temast lugusid just selle nime all.

    Allikas: Britannica, „Constance Applebee“; Bryn Mawr Alumnae Bulletin, „Lore: The Apple“; Vassar Encyclopedia kronoloogia, oktoober 1901 · meenutamine

  3. Ta oli tulnud suvekursusele ja näitas seal mängu seminaril.

    Allikas: Britannica, „Constance Applebee“; Bryn Mawr Alumnae Bulletin, „Lore: The Apple“; Vassar Encyclopedia kronoloogia, oktoober 1901 · meenutamine

  4. Ta alustas 1904. aastal ja jäi kuni 1920. aastate lõpuni.

    Allikas: Britannica, „Constance Applebee“; Bryn Mawr Alumnae Bulletin, „Lore: The Apple“; Vassar Encyclopedia kronoloogia, oktoober 1901 · meenutamine

  5. Ta oli üle elanud kogu mängu tõusu, mille ta üle Atlandi tõi.

    Allikas: Britannica, „Constance Applebee“; Bryn Mawr Alumnae Bulletin, „Lore: The Apple“; Vassar Encyclopedia kronoloogia, oktoober 1901 · meenutamine

  6. Liidust sai riiklik hääl spordialale, mis oli siis peaaegu täielikult naiste oma.

    Allikas: Britannica, „Constance Applebee“; Bryn Mawr Alumnae Bulletin, „Lore: The Apple“; Vassar Encyclopedia kronoloogia, oktoober 1901 · meenutamine

  7. See suleti lõpuks pärast 1994. aasta hooaega.

    Allikas: Britannica, „Constance Applebee“; Bryn Mawr Alumnae Bulletin, „Lore: The Apple“; Vassar Encyclopedia kronoloogia, oktoober 1901 · meenutamine

  8. 1873, 1901, 1904, 1922.

    Allikas: Britannica, „Constance Applebee“; Bryn Mawr Alumnae Bulletin, „Lore: The Apple“; Vassar Encyclopedia kronoloogia, oktoober 1901 · meenutamine

  9. 1901, 1920. aastate algus, 1981, 1994.

    Allikas: Britannica, „Constance Applebee“; Bryn Mawr Alumnae Bulletin, „Lore: The Apple“; Vassar Encyclopedia kronoloogia, oktoober 1901 · meenutamine

  10. Tänaseni mängivad Ameerika maahokit ülekaalukalt naised, erinevalt peaaegu kõigist teistest kohtadest.

    Allikas: Britannica, „Constance Applebee“; Bryn Mawr Alumnae Bulletin, „Lore: The Apple“; Vassar Encyclopedia kronoloogia, oktoober 1901 · rakendamine

1.20Olümpiamängude tulekud ja minekud

Hoki oli varastel mängudel vaheldumisi sees ja väljas, koos väga kummaliste turniiridega.

Test 1Hoki varased olümpiaveidrusedTee test

  1. Selle puudumine ajendas ühe prantsuse ametniku samal aastal FIHi asutama.

    Allikas: Olympedia, „Hockey“ (olympedia.org/sports/HOC) ja selle olümpiamängude lehed; bharatiyahockey.org, „Golden Olympic Moments“ · meenutamine

  2. Inglismaa, Iirimaa, Šotimaa ja Wales osalesid igaüks eraldi ning igaüks võitis medali.

    Allikas: Olympedia, „Hockey“ (olympedia.org/sports/HOC) ja selle olümpiamängude lehed; bharatiyahockey.org, „Golden Olympic Moments“ · meenutamine

  3. Uhlenhorster HC läks sinna klubina ja esindas riiki.

    Allikas: Olympedia, „Hockey“ (olympedia.org/sports/HOC) ja selle olümpiamängude lehed; bharatiyahockey.org, „Golden Olympic Moments“ · meenutamine

  4. Jaapan võttis sellegipoolest hõbeda, sest osales vaid kolm võistkonda.

    Allikas: Olympedia, „Hockey“ (olympedia.org/sports/HOC) ja selle olümpiamängude lehed; bharatiyahockey.org, „Golden Olympic Moments“ · meenutamine

  5. Meeskond treenis teel sinna tekil.

    Allikas: Olympedia, „Hockey“ (olympedia.org/sports/HOC) ja selle olümpiamängude lehed; bharatiyahockey.org, „Golden Olympic Moments“ · meenutamine

  6. Practising on deck meant balls regularly flew into the sea, and hundreds were lost before the team reached Germany.

    Allikas: Olympedia, „Hockey“ (olympedia.org/sports/HOC) ja selle olümpiamängude lehed; bharatiyahockey.org, „Golden Olympic Moments“ · meenutamine

  7. See oli tingimus, mis lõpuks IFWHA FIHiga ühendas.

    Allikas: Olympedia, „Hockey“ (olympedia.org/sports/HOC) ja selle olümpiamängude lehed; bharatiyahockey.org, „Golden Olympic Moments“ · meenutamine

  8. Kolm, neli ja kuus.

    Allikas: Olympedia, „Hockey“ (olympedia.org/sports/HOC) ja selle olümpiamängude lehed; bharatiyahockey.org, „Golden Olympic Moments“ · meenutamine

  9. 1908, 1924, 1936, 1980.

    Allikas: Olympedia, „Hockey“ (olympedia.org/sports/HOC) ja selle olümpiamängude lehed; bharatiyahockey.org, „Golden Olympic Moments“ · meenutamine

  10. India lõi 38 väravat ja laskis lüüa vaid ühe, finaalis Saksamaa vastu.

    Allikas: Olympedia, „Hockey“ (olympedia.org/sports/HOC) ja selle olümpiamängude lehed; bharatiyahockey.org, „Golden Olympic Moments“ · rakendamine

Mida inimesed küsivad

Miks Rossalli kool hokit rannas mängis?
Murukate väljakud olid sel aastaajal ragbi jaoks liiga märjad, nii et poisid läksid kaldale. Väljak kadus tõusuvee ajal mere alla, nii et mäng toimus looderegistri järgi ja jooned tõmmati igaks mänguks uuesti.
Mille poolest 1876. aasta reeglid erinesid?
Väljaku laius võis olla mis tahes 50 kuni 80 jardi, mõõtmeid ei antud ja karistuste valikut ei olnud, ainult tagasi toodud pall ja pallivisse. Reeglid on säilinud, sest üks klubi kopeeris need oma protokolliraamatusse.
Mida ütles 1886. aasta kood vahetusmängijate ja kepide kohta?
Vahetusmängijaid ei lubatud, nii et üksteist alustanud mängijat pidid mängu lõpetama. Kepp pidi olema puidust ja pallid olid traditsioonilised nahaga kaetud, valgeks värvitud kriketipallid.
Millal said kohtunikud esimest korda reegleid ilma palumata rakendada?
Alates 1907. aastast. 1886. aasta kood oli lubanud kas kahte kohtunikku või ühte kahe joonekohtunikuga.
Millest alates tohivad ainult väravavahid kätt kasutada?
Käe kasutamine kellegi poolt peale väravavahi kadus 1980. aastate alguses. Sama reegel keelas mängijatel palli peatamiseks kasutada ühtegi kehaosa peale käe.
Miks on penaltipunkt väravast 6,4 meetri kaugusel?
See on jäänuk üleminekust jardidelt meetritele. Teisendus jättis penaltipunkti kohmaka välimusega 6,4 meetri kaugusele ja see asub seal tänaseni.
Kes oli Constance Applebee?
Inglanna, kes läks 1901. aastal lühikesele suvekursusele Ameerikasse ja jäi sinna kogu eluks. Ta sündis 4. juunil 1873 ja elas 107 aastat.
Miks FIH asutati?
Hoki puudumine ühtedelt varastelt olümpiamängudelt ajendas ühte Prantsuse ametnikku asutama FIH samal aastal. Inglismaa, Iirimaa, Šotimaa ja Wales osalesid igaüks mõnel varasel mängudel ja iga võitis medali.

Allikad

Ainult esmased ja ametlikud allikad, ilma Vikipeedia viideteta: FIH ja selle kontinentaalliidud, rahvuslikud liidud, The Hockey Museum, Olympic Channel ja Olympedia, Guinness World Records, klubide ja tootjate enda ajalood, muuseumid ning nimetatud usaldusväärne meedia.

  • The Hockey Museum, „History of the Rules of Hockey“ (hockeymuseum.org), Surbiton Hockey Clubi protokolliraamatust ja hilisematest reeglikogudest70
  • The Hockey Museum, „Rossall Hockey“ (hockeymuseum.org/rossall-hockey)10
  • Britannica, „Constance Applebee“; Bryn Mawr Alumnae Bulletin, „Lore: The Apple“; Vassar Encyclopedia kronoloogia, oktoober 190110
  • Olympedia, „Hockey“ (olympedia.org/sports/HOC) ja selle olümpiamängude lehed; bharatiyahockey.org, „Golden Olympic Moments“10