Liigu sisu juurde
Insporta Book
et

Jalgpall · Tase 6: Edasijõudnud · Alamtase 6.69

Mängu juhtimine ja kohandused mängu käigus

10 testi · 100 fakti · uuendatud 12. oktoober 2026 · markdown

Mida treener teeb mänguga pärast selle algust: avaminutite lugemine, vaheaeg, piiratud arvu vahetuste kasutamine, vastase muudatustele vastamine, sama üheteistkümne ümberpaigutamine ja mängimine skoori järgi.

Iga allolev test on kümme küsimust Insportas. Testi all olev loend näitab, mida küsimused kontrollivad: üks fakt küsimuse kohta, koos allikaga, mille põhjal see kirjutati. Lugege see enne testi läbi või tulge sinna tagasi pärast valet vastust.

Test 1Esimesed viisteist minutitTee test

  1. Plaan kirjutati oodatud skeemi vastu, seega esimene asi, mida tasub teada, on see, kas see skeem tegelikult ilmus.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  2. Kaks ohtlikku hetke võivad tulla samast mängulõigust ja võistkond, kes end nende ümber ümber korraldab, on muutnud plaani juhuse põhjal.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  3. Tõendus saabub aeglaselt, kuid äärekaitsja, kes ei tule oma ees oleva äärerründajaga toime, kaotab selle kahevõitluse ka tunni aja pärast.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  4. Pressingu kõrgus on otsus, mille vastane on ette teinud ja ei saa varjata, samal ajal kui muud arvud liiguvad mängu käiguga.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  5. Vara löödud värav on see, mis muudab võõra väljaku eeliseks, seega külalisvõistkonna plaan on tavaliselt kirjutatud kümnenda minutini viigis jõudmiseks, mitte teabe kogumiseks.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  6. Tahtlik otsekesksus avalöögil on viis mängida esimesed minutid oma väravast kaugel, mis on otsus, mitte võimetus palli hoida.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  7. Vastane on kõige etteaimatavam enne, kui ta on midagi näinud, mis on ainus hetk, mil harjutatud muster kohtab täpselt pilti, mille vastu seda harjutati.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  8. Avaosa on mängu kõige vähem esinduslik osa, sest kumbki võistkond ei ole veel pidanud vastama millelegi, mida teine on teinud.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  9. Värav, mida struktuur lubas, nõuab muutust ja värav, mida viga lubas, ei nõua midagi, ning need kaks näevad tulemustabelil identsed välja.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  10. Vahetus muudab kahevõitlust, puutumata struktuuri ega pinki, seega selle saab sama kergesti tagasi võtta, kui lugemine oli vale.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

Test 2VaheaegTee test

  1. Skeemi ja juhiseid saab hüüda üle väljaku; ühist pilti sellest, mis valesti läheb, saab luua ainult seal, kus kõik kuulevad korraga sama.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  2. Mängija võtab väljakule kaasa selle, mida ta jooksmise ajal meenutab, ning mõnest punktist pikem nimekiri on nimekiri, mida keegi ei rakenda hetkel, kui see loeb.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  3. Riietusruum saabub vihasena või kergendunult ning sellesse antud sõnum jääb meelde tooni, mitte juhisena.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  4. Võistkond võib mängida hästi ja kaotada ning poolaja, mis toimis, uuesti ülesehitamine seetõttu, et tulemustabel on ebasõbralik, kaotab selle, mis kõige tõenäolisemalt seisu viigistaks.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  5. Iga mängu ajal tehtud muudatus maksab lõigu, mil keegi on valel positsioonil; vaheajal on uus paigutus väljakul enne palli.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  6. Ruumis antud juhised on teooria, kuni keegi neid surve all rakendab, ning taasalustamine on esimene tõend, et neist aru saadi.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  7. Plaani muutmine, mis loob võimalusi, õpetab koosseisule, et tulemus loeb rohkem kui sooritus, ja kaotab protsessi, mis kõige tõenäolisemalt väravani viib.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  8. Külgjoone vaade on lame ja osaline ning analüütiku nurk on esimene võimalus kontrollida, kas see, mis nägi välja nagu muster, seda tegelikult oli.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  9. Skeem on koht, kus seista, ja selle saab kohe omaks võtta; päästik on harjumus ning vana märk jätkab tööd, kuni uut on piisavalt korratud, et seda asendada.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  10. Kaart on risk, mis on seotud ülesandega, mitte mängijaga, seega treener saab ülesande eemaldada mehe asemel ja hoida vahetuse millegi muu jaoks.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

Test 3Vahetuste kasutamineTee test

  1. Lubatud arv loetakse nii võimalustes kui ka mängijates, seega üksi tehtud vahetus on katkestus, mida kaks hilisemat vahetust peavad nüüd jagama.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  2. Tunni ajaks on muster paigas ja aega on veel piisavalt, et muudatus seda mõjutaks, mis on aken, kus värske mängija on kõige väärtuslikum.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  3. Treener, kes muudab teisena, lahendab probleemi, mille keegi teine seadis, ning võistkond, kes liikus esimesena, on juba otsustanud, milline see probleem on.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  4. Mängija mahavõtmisele saab vastata teise sisse toomisega; kogu võistkonna ümberkorraldamine tema ümber jätab ebaõnnestumise korral kümme mängijat võõrastesse ülesannetesse.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  5. Vahetus kulutatakse tulevikule, mitte minevikule, seega küsimus on, milline probleem säilib, mitte milline on teda juba kõige rohkem kahjustanud.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  6. Teistele kümnele ei pea midagi uuesti selgitama, mistõttu seda vahetust treenerid teevad, kui plaan toimib ja mängija mitte.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  7. Kui lubatud vahetused on kasutatud, on mängija, kes ei saa jätkata, mängija, kelleta võistkond mängib, ning see risk on hinnastatud viimasesse, mitte esimesse vahetusse.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  8. Kolm vahetust kulub üksikisikutele; viis lubab treeneril uuendada üksust, mistõttu sügavate koosseisudega võistkonnad võitsid suuremast lubatud arvust kõige rohkem.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  9. Mõjurolli valitakse selle kaitse vastu, mis siis väljakul on, mitte selle vastu, mis alustas, mistõttu see sobib mängijatele, kes algkoosseisu ei kuuluks.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  10. Sisse tulev mängija teab juba, kuidas tema võistkond ründab; mida ta pingilt ei näe, on kaitseülesanne, mis väljuvale mehele oli antud.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

Test 4Vastase muudatuse lugemineTee test

  1. Vastane on võtnud ühe mehe keskelt, et lisada üks ette, seega aritmeetika, mis muutub esimesena, on keskel, mitte taga.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  2. Viis kaitsjat tähendab ühe poolkaitsja vähem, seega ala, kus rünnak ehitatakse, muutub tühjemaks samal hetkel, kui karistusala muutub täidetumaks.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  3. Soojendav profiil nimetab ülesande, mille teine pool on täitmas, mis on minuti-paari hoiatus muudatuse kohta, mida pole veel tehtud.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  4. Värske sissejooksja kaitsja vastu, kes ei suuda sisseminekut teha, on väljaku odavaim eelis ning see valitakse tahtlikult, mitte ei leita juhuslikult.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  5. Treenerid hoiavad vahetusi tagasi, sest need on vähesed, seega nii vara kulutatud vahetus on tavaliselt sunnitud, mitte valitud.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  6. Sisse tulev mängija ütleb väga vähe: skeem on näha selles, kas kedagi teist on palutud uude kohta seista.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  7. Mängija, kes seda tsooni varjas, on selle jätnud, seega võistkond, kes kaitses, saab nüüd kohe, kui palli võidab, kuhu mängida.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  8. Treeneril on viis vahetust ja üks mäng; nende kasutamine vastustena ei jäta midagi probleemidele, mida ta ise näeb ja mida keegi teine ei lahenda.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  9. Abi ei maksa pingilt midagi ja selle saab tagasi võtta, kui kahevõitlus laheneb, samas kui iga teine vastus seob vahetuse või kogu skeemi ühe äärega.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  10. Uue näo võtab üle see, kes juba seal oli; muudatus, mis paigutab vaba mehe ümber, nõuab igalt palli taga olevalt mängijalt kellegi teise leidmist.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

Test 5Mänguskeemi muutmine ilma vahetusetaTee test

  1. Vahetusi on vähe ja skeemi on palju, seega treener, kes saab sama üheteistkümne ümber korraldada, hoiab iga vahetuse probleemide jaoks, mida lahendab ainult uus mängija.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  2. Kaks teineteise kõrval seisvat mängijat saavad end sõnaga uuesti astmeliselt paigutada ja kellelegi teisele väljakul ei pea midagi ütlema.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  3. Täis väljaku üle ei kuule keegi, seega sõnum liigub läbi selle, kes on piisavalt lähedal, et temaga rääkida, ja seda kantakse siis sissepoole.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  4. Kaks paigutust korraga jätavad augud, mida kummalgi pole, mistõttu ebaselge muudatus on ohtlikum kui probleem, mida see pidi lahendama.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  5. Muudatus vajab piisavalt aega, et mitmele mängijale öelda ja nad liikuma saada, ning seda annab palli ära andmata ainult pikk katkestus.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  6. Lisakaitsja peab tulema ülalt liinilt ja tema kõrval olevad mängijad peavad lõpetama edasiliikumise, vastasel juhul on skeem viiene kaitseliin ilma kellegi keskväljal.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  7. Mängusisene muudatus on mõni sõna ja mõni sõna piisab ainult siis, kui need nimetavad midagi, mida kõik on juba mänginud.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  8. Üksteist, kes on algse paigutuse parimad, ei ole üksteist, kes on uue parimad, ning vahe makstakse iga järgneva minuti eest.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  9. Mõistetud paigutus korraldab end ise, seega reetev vihje on juhiste puudumine mängijate vahel, mitte miski, mida pall teeb.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  10. Skeem vajab mõnda faasi, enne kui mängijad mõõdavad sellest, mitte ei mõtle sellele, ning teine muudatus lähtestab selle kella enne, kui esimene on lõppenud.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

Test 6Eduseisu hoidmineTee test

  1. Võistkond, kes peab väravat lööma, kulutab oma kaitse, mistõttu juhtimine ise loob ala, mida juhtivat võistkonda hiljem süüdistatakse kasutamata jätmises.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  2. Taganemine on otsus, millel on kell küljes, ja võistkond, kes alustab liiga vara, lõpetab mängu oma väravaala kaitsmisega, kõik selles.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  3. Muudatus puudutab seda, mida viimased minutid nõuavad, ning loov mängija, kellel pole kellele luua, on keha, mis teeb tööd, mille mängu seis on kaotanud.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  4. Kaks väravat on puhver ühe vea vastu, mitte erinev mäng, mistõttu treenerid jätkavad selle juhtimist nii, nagu vastase järgmine rünnak loeks.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  5. Territoorium on odavaim kaitse, mis olemas on: oma poolele kinni surutud võistkond ei ehita rünnakuid, mida sügav blokk peaks üle elama.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  6. Sügav kaitsmine tekitab plaanipäraselt nurgalööke ja vabalööke ning need on söödud, mida tihe karistusala muudab ohtlikumaks, mitte vähem ohtlikuks.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  7. Vastane pühendab vähem mängijaid, kui on veel midagi karta, seega ohu kõrvaldamine on juhtiva võistkonna poolt surve ostmine, millega tal poleks tulnud silmitsi seista.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  8. Turvalisus on kella, mitte mängu käigu funktsioon ning mängu käik on see, mis ahvatleb treenerit pidama edu liiga vara lõpetatuks.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  9. Kaks lisaründajat on probleem väljaku ühes osas ja kogu väljaku kaitsmine selle vastu annab ära keskvälja, mis neid eemal hoidis.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  10. Vahetus peatab mängu minutiks, mis laseb võistkonnal, kes on kinni surutud, end ümber korraldada, ning murrab rütmi, millele surve oli ehitatud.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

Test 7Värava taga ajamineTee test

  1. Kolmkümmend minutit on piisavalt, et parandada mängu, mitte tulemust, ja kõrgem pressing toodab rohkem rünnakuid kui ükski üksik vahetus.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  2. Kaitse, mis on juba sügaval, võidab igast lisaründajast samas karistusalas, sest pallil on vähem kohti minna ja rohkem jalgu, mida tabada.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  3. Pingilt tulev mängija loeb mängu, mis on käinud tunni aega, ja mõned minutid enne, kui ta järele jõuab, on odavaim saadaolev eelis.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  4. Mängijad, kes katavad ääri üleminekul, on need, kes on läinud, seega vastase palli eemalelöömine muutub rünnakuks selle vastu, kes keskele jäänud on.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  5. Võistkond, kes vajab kahte, on võistkond, kes vajas tund aega tagasi ühte, ja riskid, mis olid õiged ühe värava juures, on kahe juures endiselt ainus tee tagasi.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  6. Kaitse on ülesande juba kord lahendanud, seega selle teine täitja on keha, mida vastane katab mängijaga, kes katis esimest.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  7. Otsemäng on viis kiiresti kohale jõuda ja see toimib ainult siis, kui ära lükatud või eemale löödud pall kätte saadakse, mis on keskvälja küsimus, mitte ründaja oma.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  8. Tihe karistusala muudab enamiku lööke blokkideks ja tõrjeteks ning teine pall jõuab värava ette, kaitse vales suunas näoga.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  9. Viisteist kaitstud söötu on tõend rutiini, mitte mahu kohta, ning mängijate lisamine rutiinile, mida loetakse, ei muuda midagi.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  10. Taga ajades lastud värav maksab tulemustabelil vähe, kuid annab vastasele palli ja kella hetkel, mil surve mõjus.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

Test 8Tempo ja kellTee test

  1. Tempo määrab see, kui kiiresti palli vastase poole liigutatakse, seega selle alandamine tähendab tagasisöödu aktsepteerimist, mitte järgmise sunnitud söötmist.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  2. Ükski võistkond ei hoia oma kõrgeimat tempot terve poolaja, seega periood on kasulik ainult siis, kui võistkond teab, kuidas ta kavatseb kaitsta minuteid pärast seda.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  3. Küljesissevise ei vaja luba ega tseremooniat, mistõttu see on taasalustamine, kus sekundid palli väljumise ja tagasitulemise vahel on lühimad.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  4. Kaitsta on kergem rütmi vastu, mis ei muutu kunagi, sest vastase positsioonid saab sisse võtta enne palli saabumist, mitte selle peale reageerides.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  5. Kiirus on millegi väärt kaitse vastu, mis alles korraldab end ümber; vastu kaitset, mis on juba positsioonil, toodab see ainult kiirustatud söötusid rahvamassi.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  6. Reegel 7 nõuab, et kohtunik arvestaks vahetustele kulunud aega, seega hiline vahetus ostab mängupausi ja ümberkorralduse, mitte minutid, mida see näib võtvat.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  7. Oma värava lähedal aeglustamine kutsub esile pressingu, millest aeglane pall pääseb kõige halvemini välja, samas kui sama kannatlikkus kolmkümmend meetrit kaugemal ees maksab vastasele nii palli kui ka territooriumi.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  8. Iga rünnak läheb läbi selle taga olevate mängijate, mistõttu pärib kogu ülejäänud käik selle, kas võistkonna tagaosas tehakse paus või vabastatakse pall.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  9. Kontroll ei tähenda sama mis kiirus: võistkond võib olla kiire või aeglane ja siiski mängu juhtida, ning reetlik vihje on see, kas rütm on just see, mida ta soovis.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  10. Eelis peitub erinevuses, mitte kiiruses endas: kiire palli liigutamise vastu paigutatud vastast avab paus ja kannatlikkuse vastu paigutatut kiire sööst.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

Test 9Muudatused, mida treener ei valinudTee test

  1. Varajane sunnitud vahetus on niigi kallis, ilma et muutuks ka see, mida teised kümme teevad, seepärast on odav vastus see, mis jätab paigutuse puutumata.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  2. Vigastus maksab ühe vahetuse, olenemata koosseisust; kahel positsioonil mängida oskav mängija säästab täiendava muudatuse, mida muidu oleks vaja, et panna keegi tagasi sinna, kuhu ta kuulub.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  3. Rünnaku peatamine vahetuse tegemiseks annab ära nii mängufaasi kui ka mängija, seepärast mängib võistkond olukorra lõpuni. Kahtlustatav peavigastus on erand: mäng peatatakse kohe ja mängijat hinnatakse.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  4. Standardolukord on sisse harjutatud pall, mitte sisse harjutatud jooksja, seepärast tuleb esimesena taastada see, kes suudab palli panna sinna, kuhu kombinatsioon seda ootab.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  5. Ülesanne on see, mille ümber teised kümme on paigutatud, seepärast valitakse asendaja selle järgi, kui täpselt ta seda täidab, mitte selle järgi, kes on parem mängija.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  6. Mõned positsioonid on teistele orientiiriks, seepärast tähendab ühe neist kaotamine, et üheksa teist mängijat peavad end uuesti mõõtma, mitte lihtsalt mängu jätkama.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  7. Laius on ülesanne, mitte mängija, ning selle andmine kellelegi, kes on juba väljakul, on odavam kui kaitse ümberpaigutamine uue positsiooni loomiseks.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  8. Kui vahetusi enam pole, peab väljakumängija kinnaste järele haarama, seega on värava ees paigutus ülejäänud mängu jooksul ühe mehe võrra vähem.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  9. Plaaniväline muudatus maksab selle, mida tuleb uuesti õpetada, ning asetäitja, kes on rolli harjutanud, kaotab selle kulu enne, kui see tekib.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  10. Esimene vahetus on loomuliku asendaja juba ära kasutanud, seega teise koha täidab see, kes on lähim, mitte see, kes on ülesannet harjutanud.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

Test 10Mängimine tingimuste järgiTee test

  1. Libisev pall jõuab kohale varem, kui vastuvõtja ootab, seepärast söödetakse lühemalt, kus lisakiirusel on vähem vahemaad, mida juurde lisada.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  2. Iga vastutuulde tõstetud pall aeglustub ja kukub lühikeseks, seepärast hoitakse palli seal, kus tuul seda kõige vähem mõjutab.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  3. Tagantuul kannab lööki, mis muidu oleks mugav, ning see muudab kaugelt tehtud katsed võimalusteks, mitte ära antud pallivaldamiseks.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  4. Tehiskate võtab pallilt vähem kiirust ja annab etteaimatavama põrke, seega jõuavad söödud varem kohale ja palli eemalelöögid jooksevad kaugemale, kui mängijad on harjutanud.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  5. Taastumine on mõlemal võistkonnal; juhendamisväärtus seisneb selles, et see on ainus teine hetk poolajal, kui kogu võistkonnaga saab korraga rääkida.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  6. Lühike sööt eeldab, et pall jõuab kohale samal kiirusel, millega see löödi, ja kate, mis võtab iga söödu kiiruse maha, teeb kolmanda mehe iga kord hiljaks.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  7. Kuumus, tuul ja raske kate tõstavad iga jooksu hinda, seega saabub hetk, mil mängija enam ei aita, varem kui treeneri planeeritud tund.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  8. Kõik pallitee kohta on läbiräägitav; paigutus, mis otsustab, kes keda karistusalas valvab, on see, mille tähtsust tingimused suurendavad, mitte ei vähenda.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  9. Päike liigub ja pooled vahetuvad, seega on küsimus selles, kummale poolajale raske väravaots satub, ning selle otsustab mündivise, mitte mäng ise.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

  10. Tuul, vihm ja kuumus mõjuvad mõlemale võistkonnale võrdselt, seega premeerivad need seda, kes kohaneb esimesena, ja karistavad võistkonda, kes peab neid enda vastu suunatuks.

    Allikas: Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused) · rakendamine

Allikad

IFAB Laws of the Game / UEFA ja FIFA tehnilised aruanded / Opta ja StatsBomb definitsioonid / treeningkirjandus

  • Treeningkirjandus (mängu juhtimine ja mängusisesed kohandused)100