Jalgpall · Tase 1: Algaja · Alamtase 1.7
Pall mängust väljas
10 testi · 100 fakti · uuendatud 12. oktoober 2026 · markdown
Millal on pall mängus ja millal mängust väljas. Küljejooned ja otsajooned. Kolm erinevat taasalustamist: küljesissevise, väravaesine lahtilöök ja nurgalöök.
Iga allolev test on kümme küsimust Insportas. Testi all olev loend näitab, mida küsimused kontrollivad: üks fakt küsimuse kohta, koos allikaga, mille põhjal see kirjutati. Lugege see enne testi läbi või tulge sinna tagasi pärast valet vastust.
Test 1MõistedTee test
Pall on mängus alati, kui see on väljakul ja kohtunik ei ole mängu peatanud.
Pall on mängust väljas, kui see on täielikult üle piirjoone või kui kohtunik mängu peatab.
Küljesissevise taasalustab mängu, kui pall on läinud üle küljejoone välja.
Kui ründaja puudutab palli viimasena enne, kui see ületab otsajoone väljaspool väravat, taasalustab kaitsev võistkond väravaesise lahtilöögiga oma väravaalast.
Kui kaitsja puudutab palli viimasena enne, kui see ületab tema enda otsajoone väljaspool väravat, saavad ründajad nurgalöögi.
Väljaku kaks pikka külge on küljejooned.
Otsajooned on kaks lühemat piirjoont, kus seisavad väravapostid. Nende ületamine toob kaasa kas väravaesise lahtilöögi või nurgalöögi.
Sama „kogu pall täielikult üle“ kriteerium kehtib nii mängust väljas oleva palli kui ka väravate puhul.
Nurgakaar on väike veerandring igas väljaku nurgas. Pall asetatakse nurgalöögi jaoks selle sisse.
„Viimati puudutanud“ mängija määrab taasalustamise liigi (küljesissevise saaja, väravaesine lahtilöök või nurgalöök).
Test 2Arvud ja mõõtmedTee test
Igas neljas nurgas on 1 m veerandringi kujuline nurgakaar.
Nurgalöögil peavad vastased hoidma nurgakaarest vähemalt 9,15 m (10 jardi) kaugusel, kuni pall on mängus.
Vastased võivad küljesissevisel seista kõige lähemal, teised hoiavad kohtuniku palli juures veidi rohkem ruumi ja karistus- või vabalöök nõuab kõige rohkem.
Väravaesisel lahtilöögil peavad vastased olema karistusalast väljaspool, kuni pall on mängus.
Küljesissevisel peavad mõlemad jalad olema küljejoonel või selle taga. Isegi üks jalg ees muudab viske kehtetuks.
Viskaja peab palli hoidma mõlema käega ja viskama selle pea tagant ja pea kohalt.
Suurtes liigades on mängu kohta mõlema võistkonna peale kokku keskmiselt umbes 10–11 nurgalööki.
Väravaesised lahtilöögid on sagedased – tippliigades tavaliselt 12–14 mängu kohta mõlema võistkonna peale kokku.
Küljesissevise on kõige sagedasem taasalustamine, tavaliselt 35–45 mängu kohta mõlema võistkonna peale kokku.
Pall asetatakse nurgakaarde, mis on kõige lähemal kohale, kust pall välja läks; kui pall on löödud, on see mängus ja lööja ei tohi seda uuesti puudutada, enne kui keegi teine on seda puudutanud.
Test 3Kes ja kusTee test
Küljesissevise saanud võistkonna iga mängija võib seda sooritada. Võistkond valib, kes.
Kaitsev võistkond valib väravaesist lahtilööki sooritama suvalise mängija. Kõige sagedamini teeb seda väravavaht.
Iga ründava võistkonna mängija võib nurgalööki sooritada. Võistkondadel on standardolukordade jaoks sageli spetsialistid.
Küljesissevise sooritatakse küljejoone kohast, kus pall selle ületas.
Väravaesise lahtilöögi võib sooritada mis tahes kohast väravaala sees (A).
Pall asetatakse nurgakaare sisse selles nurgas, mis on kõige lähemal kohale, kus pall otsajoone ületas.
Selle külje abikohtunik näitab tavaliselt, kes palli viimasena puudutas, ja kohtunik kinnitab taasalustamise.
Küljesissevise on taasalustamine, kui pall on läinud üle küljejoone välja.
Kaitsev võistkond puudutas palli viimasena enne, kui see ületas oma otsajoone, seega taasalustavad ründajad nurgalöögiga.
Kui ründav võistkond puudutab palli viimasena enne, kui see ületab otsajoone, saavad kaitsjad väravaesise lahtilöögi.
Test 4Lubatu ja keelatuTee test
Reeglipärase küljesissevise jaoks tuleb kasutada mõlemat kätt.
Reegel 15 nõuab, et mõlemad jalad oleksid küljejoonel VÕI selle taga maas. Joonel endal seismine on lubatud; täielikult mänguväljaku sees seismine on vale küljesissevise.
Kui nurgalöök on sooritatud, on pall mängus nagu iga teinegi; kui see läheb seejärel üle küljejoone, saavad vastased küljesissevise.
Pärast väravaesist lahtilööki (nagu enamiku taasalustamiste puhul) ei tohi lööja palli uuesti puudutada, enne kui seda on mänginud teine mängija. Selle eest saab vastasvõistkond vabalöögi.
Küljesissevise on taasalustamiste seas ainulaadne, sest kasutatakse käsi, mitte jalgu.
Enne viset on hoojooks lubatud. Mängijad võivad joosta mõne sammu, kui mõlemad jalad on palli lahtilaskmise hetkel joonel või selle taga.
Pall peab olema nurgakaare sees. Lööja keha võib liikuda; reegel käib palli asukoha kohta.
Küljesissevisest ei saa väravat lüüa otse. Kui pall läheb otse viskaja enda väravasse, saavad vastased nurgalöögi.
Küljesissevisel peavad vastased seisma vähemalt 2 m kaugusel kohast, kus seda sooritatakse.
Kõigi taasalustamiste puhul kehtib sama reegel: lööja ei tohi palli kaks korda järjest mängida.
Test 5Tagajärjed ja rikkumisedTee test
Küljesissevise taasalustab mängu pärast seda, kui pall on ületanud küljejoone, ja viskaja ei tohi seda uuesti puudutada, enne kui seda on puudutanud teine mängija.
Mõlemad jalad peavad olema küljejoonel või selle taga. Jalg ees muudab viske kehtetuks.
Palli kaks korda puudutamine enne, kui teine mängija on seda puudutanud, on vabalöögiga karistatav rikkumine.
Pall peab olema nurgakaare sees. Kui ei ole, löök korratakse.
Nurgalipu kallal toimetamine on ebasportlik käitumine ja hoiatusega karistatav rikkumine.
Loata sisenemine toob kaasa mängija väljakult eemaldamise ja võimalik, et hoiatuse.
Reegel, et palli ei tohi teist korda puudutada enne teist mängijat, kehtib kõigi taasalustamiste puhul. Vabalöök.
Tahtlik käega mäng on karistuslöögiga karistatav rikkumine ning toimepanija enda karistusalas tähendab see penaltit.
Alates 2019. aastast on pall mängus kohe, kui väravaesine lahtilöök on sooritatud, nii et võistkonnakaaslane võib selle vastu võtta karistusalas.
Kaitsja sisenemine 9,15 m alasse võib tingida kordamise. Püsiv sisenemine võib tuua kollase kaardi.
Test 6Ajaloolised faktidTee test
Küljesissevise võttis FA kasutusele 1873. aastal. Enne seda löödi pall pärast küljejoone ületamist jalaga tagasi mängu.
Nurgalöök lisati reeglitesse 1872. aastal. Enne seda võisid kaitsjad iga mängust väljaläinud palli korral lüüa palli otse otsajoonelt.
„Mõlemad käed, pea tagant ja pea kohalt“ nõue formaliseeriti 19. sajandi lõpul.
Väravaesine lahtilöök tuli esimesena ja nurgalöök mõned aastad hiljem; väravaesise lahtilöögi mängimine karistusalas on hiljutine muudatus.
Alates 2019. aastast on pall väravaesisel lahtilöögil mängus kohe, kui see on löödud. Varem pidi pall esmalt karistusalast lahkuma.
Varajasel jalgpallil olid kohalikud erinevused. Mõnes lubati ühe käega visked või visati pall otse üles – FA formaliseeris selle 1882. aastal.
9,15 m on olnud vastaste standardne vahemaa standardolukordades alates 19. sajandi lõpust.
Rory Delapi pikad visked Stoke City eest alates 2008. aastast muutsid küljesissevise millekski nurgalöögi sarnaseks.
Suurema osa mängu ajaloost pidi väravaesine lahtilöök karistusalast lahkuma; praegune reegel paneb palli mängu kohe, kui seda lüüakse.
„Kogu pall täielikult üle“ kriteerium on olnud reeglite osa alates 20. sajandi algusest.
Test 7Erandid ja piirjuhtumidTee test
Kui pall on läinud mängust välja, ei muuda taasalustamist see, et tuul puhub selle tagasi väljakule.
Nurgalipud on väljaku osa. Normaalne on, et pall jääb pärast lipu tabamist mängu.
Kui küljesissevise ei sisene mänguväljakule, sooritab seda uuesti sama võistkond.
Pall on väljas niipea, kui see tervikuna on joonest üle, isegi õhus.
Kohtunik on väljaku osa. Kui pall ei ületanud joont, mäng jätkub.
Küljesissevise koht on fikseeritud sinna, kus pall joone ületas. Kohtunikud lubavad väikest kõrvalekallet, kuid mitte olulist.
Kui pall on väljas, kehtib vastav taasalustamine. Kaotsi läinud palli ei saa uuesti kasutada; kasutatakse teist palli.
Iga ründava võistkonna mängija võib nurgalööki sooritada. Väravavahid teevad seda harva, kuid see on lubatud.
Oluliselt vales kohas sooritatud küljesissevise annab palli vastasvõistkonnale.
Taasalustamist sooritav mängija ei tohi palli uuesti puudutada, enne kui seda on teinud teine mängija; väravavaht, kes seda karistusalas käega puudutab, annab vastastele vabalöögi.
Test 8VõrdlusedTee test
Küljesissevise on taasalustamiste seas ainulaadne – kasutatakse käsi. Kõik teised taasalustamised toimuvad jalaga.
Need kaks on peegeltaasalustamised, olenevalt sellest, milline võistkond palli viimasena puudutas enne otsajoone ületamist.
Küljesissevise sooritatakse küljejoonelt kohast, kust pall välja läks (B). Lahtilöök sooritatakse keskpunktist.
Alates 2019. aastast on pall mängus kohe, kui väravaesine lahtilöök on sooritatud, seetõttu alustavad võistkonnad sageli lühikesi söötusid oma karistusalas.
Nurgalöök ja karistus- või vabalöök on erinevad taasalustamised, mis tulenevad erinevatest olukordadest.
Küljesissevisel on väiksem (2 m) vahemaa, sest vise sooritatakse väljakust väljastpoolt.
Mõlemal alal on nurgataasalustamised, kuid muruhoki penaltinurk on kaitsja vea järel määratav taasalustamine, mis sarnaneb pigem vabalöögiga.
Mõlemad on joone ületamisele järgnevad taasalustamised, kus kasutatakse käsi, kuid jalgpalli konkreetne tehnika (pea kohalt, mõlemad jalad taga) on ainulaadne.
Väravaesine lahtilöök annab palli kaitsvale võistkonnale; nurgalöök on ründajatele võimalus pärast seda, kui kaitsja on palli välja löönud.
Mõlemat võib kasutada tsenderdusena karistusalasse. Pikad visked sooritatakse küljejoonelt, nurgalöögid nurgakaarest.
Test 9MiniolukorradTee test
Lime'i võistkond puudutas palli viimasena enne küljejoone ületamist, seega sooritab küljesissevise Halli võistkond.
Pall ületab otsajoone pärast kaitsja puudutust = nurgalöök.
Pall ületab otsajoone pärast ründaja puudutust = väravaesine lahtilöök.
Mõlemad jalad peavad püsima maaga kontaktis (küljejoonel või selle taga). Jala tõstmine muudab viske kehtetuks.
Otsesed väravad väravaesisest lahtilöögist vastasvõistkonna vastu on lubatud.
Otsesed väravad nurgalöögist on lubatud reegli 17 järgi.
Küljesissevisest ei saa väravat lüüa otse; kui pall läheb otse vastaste väravasse, on taasalustamiseks väravaesine lahtilöök.
Küljesissevisest ei saa otse omaväravat lüüa. Vastasvõistkond saab nurgalöögi.
Pall ületab otsajoone pärast kaitsva võistkonna puudutust = nurgalöök.
Väravavaht ei tohi käega mängida palli, mille võistkonnakaaslane on talle tahtlikult jalaga söötnud; vastased saavad vabalöögi.
Test 10SegakordusTee test
Pall on väljas alles siis, kui kogu pall on kogu joonest üle (B). A, C ja D on endiselt osaliselt joonel, seega on need mängus.
Küljesissevise sooritatakse mõlema käega, pea tagant ja pea kohalt, näoga mänguväljaku poole.
Kui ründav võistkond saadab palli väljaspool väravat üle otsajoone välja, sooritab kaitsev võistkond väravaesise lahtilöögi.
Pall üle otsajoone pärast kaitsja puudutust = nurgalöök.
Pall asetatakse nurgakaare sisse – 1 m veerandringi.
Alates 2019. aastast võib väravaesise lahtilöögi sooritada mis tahes kohast väravaala sees.
Mõlemad jalad peavad olema küljejoonel või selle taga hetkel, kui pall lahti lastakse.
Küljesissevisest ei saa otse väravat lüüa. Kaitsev võistkond sooritab väravaesise lahtilöögi.
Nurgalöögist võib reegli 17 järgi otse väravat lüüa.
Otsesed väravad väravaesisest lahtilöögist on vastasvõistkonna vastu lubatud.