Pall

IFAB-i reegel 2 – „Pall“ – määratleb kõik mängupalli ametlikud nõuded: kuju, materjal, suurus, kaal ja rõhk.

Jalgpallipall peab olema kerakujuline (C). Ovaalsed pallid kuuluvad ragbile ja Ameerika jalgpallile.

Täiskasvanute jalgpallis (ja enamikus noorte jalgpallis alates 13. eluaastast) kasutatakse 5. suuruse palli. Noorematele vanuserühmadele kasutatakse väiksemaid suurusi (4 ja 3).

Ümbermõõt on pikkus ümber palli, mõõdetuna palli kõige laiemast kohast. Reegel 2 määrab, et 5. suuruse palli puhul peab see olema 68–70 cm.

Rõhk tähendab palli sisemist õhurõhku, mõõdetuna atmosfäärides või baarides. Reegel 2 määrab selleks merepinna tasemel 0,6–1,1 atmosfääri.

Kamber on sisemine õhukindel osa, mis annab pallile kuju. See on suletud palli välispaneelide sisse.

Klassikaline jalgpall on tehtud 32 paneelist (12 viisnurka ja 20 kuusnurka), kuigi tänapäevastel mudelitel on vähem uudse kujuga paneele.

Mängupallid tuuakse enne mängu ja kinnitatakse enne lahtilööki; kinnitatud varupallid ootavad väljaku ümber, et taasalustamisi kiirendada.

Õhk pumbatakse ventiili kaudu nõelpumbaga; seejärel kontrollitakse rõhku, et see jääks lubatud vahemikku, enne kui nõel välja võetakse.

Täis pumbatud pall on pumbatud õige sisemise rõhuni (0,6–1,1 atmosfääri). Tühjenenud palli ei tohi mängus kasutada.

Ümbermõõt mõõdetakse palli kõige laiemast kohast; 5. suuruse palli puhul peab see olema vähemalt 68 cm.

Reegel 2 määrab maksimaalseks ümbermõõduks 70 cm. Kogu vahemik on seega 68–70 cm.

Tennisepall kaalub alla 60 g, jalgpall alla poole kilo ja korvpall rohkem.

Reegel 2 määrab maksimaalseks kaaluks lahtilöögi hetkel 450 g. Kogu vahemik on 410–450 g.

Reegel 2 määrab minimaalseks rõhuks 0,6 atm – sellest allpool on pall korraliku mängu jaoks liiga pehme.

Reegel 2 määrab maksimaalseks rõhuks 1,1 atm – sellest kõrgemal muutub pall liiga kõvaks ja ohtlikuks.

Mida suurem number, seda suurem pall: 3. suurus on kõige noorematele mängijatele, 4. suurus vanematele lastele ja 5. suurus teismelistele ja täiskasvanutele.

Mängus on korraga ainult üks pall. Väljaku ümber asuvaid varupalle kasutatakse ainult taasalustamiste kiirendamiseks.

0,6–1,1 atm on reegli 2 järgi lubatud vahemik. See on merepinna tasemel ligikaudu 8,5–15,6 psi (ehk 600–1100 g/cm²).

Ümbermõõdu 68–70 cm korral on läbimõõt ligikaudu 21,6–22,3 cm (≈22 cm). Läbimõõt arvutatakse kui ümbermõõt ÷ π.

Reegli 5 järgi kontrollib ja kinnitab kohtunik mängupalli enne lahtilööki. Vajaduse korral võib kohtunik palli mängu ajal ka vahetada.

Enamikus võistlustes varustab pallidega võõrustajaklubi või korraldaja ning need tuleb enne kasutamist kinnitada.

Kohtunik on ainus, kes võib palli mängu ajal asendada. Ta kasutab ühte varupallidest, mis on juba enne lahtilööki kinnitatud.

Kaptenid võivad palli kohta muret väljendada, kuid lõpliku otsuse teeb kohtunik. Kohtunik võib palli kontrollida ka palumata.

Mitme palliga süsteeme koos pallilastega ja väljaku ümber asetatud varupallidega korraldavad mängu korraldajad. Kohtunik kinnitab kõik kasutatavad mängupallid.

Täiskasvanute mäng nõuab kerakujulist 5. suuruse palli (C). B on väiksem noortepall ning A ja D ei ole kerakujulised.

Ametliku turniiripalli valib korraldav organ (nt FIFA maailmameistrivõistluste puhul). adidas on ametlikku MM-palli tarninud alates 1970. aastast.

Traditsiooni kohaselt viib kübaratriku löönud mängija mängupalli pärast mängu koju.

FIFA töötas koos adidasega, et tuua 1970. aasta MM-il Mehhikos välja Telstar – kuulus 32 paneeliga mustvalge pall, mis oli kavandatud paremaks nähtavuseks telerites.

Suurtel võistlustel on sponsorlepingud (FIFA adidasega, UEFA Molteni/adidasega jne). Korraldaja varustab ametlike pallidega kõik mängud.

Pall peab vastama reegli 2 rõhunõuetele. Tühi või alapumbatud pall tuleb välja vahetada.

Ovaalseid palle kasutatakse ragbis ja Ameerika jalgpallis. Jalgpall nõuab reegli 2 järgi kerakujulist palli.

Kuigi sümboolne pall on mustvalge, ei piira reegel 2 värvi. Lumistes tingimustes kasutatakse nähtavuse huvides sageli kollaseid või oranže palle.

Mängijad kasutavad seaduslikult käsi taasalustamiste ettevalmistamiseks (küljesissevisked, karistus- ja vabalöögid, nurgalöögid, väravaesised lahtilöögid). „Käega mäng“ rikkumisena kehtib ainult mängu ajal toimuva tahtliku käega mängimise kohta.

Mängus on lubatud ainult kohtuniku kinnitatud pall. Palli vahetamine ilma kohtuniku loata ei ole lubatud.

Defektse palliga ei saa väravat lüüa: mäng katkestatakse, pall asendatakse ja mäng taasalustatakse kohtuniku palliga.

Palli võib vahetada igal mängukatkestusel, ka pärast väravat, nii et lahtilöök võib toimuda teise kinnitatud palliga.

Pall peab kogu mängu vältel vastama reegli 2 nõuetele. Iga muutmine tühistab selle sobivuse.

Alates 2025. aastast annab väravavaht, kes hoiab palli kauem kui kaheksa sekundit, vastastele nurgalöögi. Kohtunik näitab viimast viit sekundit tõstetud käega.

Täiskasvanute võistlustel on nõutav 5. suuruse pall. Noortejalgpallis (tavaliselt 8–12-aastased) kasutatakse 4. suurust, väga noortel mängijatel 3. suurust.

Reegli 2 järgi katkestab kohtunik mängu, kui pall muutub mängu ajal defektseks. Pärast palli asendamist taasalustatakse mäng kohtuniku palliga selles kohas.

Kui pall lõhkeb enne joone ületamist, väravat ei anta. Kohtunik katkestab mängu ja taasalustab pärast palli asendamist kohtuniku palliga.

Penaltit pole veel sooritatud, nii et pall lihtsalt asendatakse ja löök sooritatakse uue palliga.

Üle pumbatud pall on ohtlik ja väljaspool reegli 2 piire. Kohtunik asendab selle enne mängu jätkumist reeglipärase palliga.

Mängu ei saa jätkata ilma reeglipärase palliga. Seepärast hoiavad võistlused valmis mitu kinnitatud palli.

Palli tahtlik kahjustamine on ebasportlik käitumine. Kohtunik asendab palli, määrab karistus- või vabalöögi (või penalti) ja võib mängijat hoiatada.

Välise teguri sekkumine (näiteks väljakul olev lisapall või ese) paneb kohtuniku mängu katkestama. Mäng taasalustatakse kohtuniku palliga algse palli asukohas.

Alates 2019. aastast katkestatakse mäng ja taasalustatakse kohtuniku palliga, kui pall puudutab mängu ametnikku ja vastasvõistkond saab palli valdusse.

Kui defekt avastatakse pärast väravat, kuid pall oli värava hetkel korras, jääb värav kehtima. Kohtunik teeb otsuse tõendite põhjal oma hinnangu järgi.

Lubatud on ainult kohtuniku kinnitatud mängupall. Loata pall eemaldatakse ja võistkonda või ametiisikut võidakse karistada ebasportliku käitumise eest.

Esimestel pallidel oli nahkümbrise sees loomapõis, 19. sajandil said selle asemele kummikambrid ja viimasena tulid sünteetilised paneelid.

FA kehtestas esimese palli suuruse ja kaalu standardi 1872. aastal, vaid üheksa aastat pärast seda, kui jalgpallireeglid esimest korda kirja pandi.

Telstaril, mida kasutati 1970. aasta MM-il Mehhikos, oli 12 musta viisnurka ja 20 valget kuusnurka, et see paistaks mustvalgel telerikuval silma.

adidas on tarninud ametliku mängupalli igale FIFA maailmameistrivõistlustele alates 1970. aastast. Tuntumad näited: Telstar (1970), Tango (1978), Jabulani (2010), Al Rihla (2022).

Nahk imas vett; märgadel päevadel võis pall kaalult kahekordistuda, mis tõi kaasa palju peaga mängimisest tulenevaid vigastusi, mis dokumenteeriti alles aastakümneid hiljem.

Sünteetilised materjalid (polüuretaan ja PVC komposiidid) asendasid naha tipptasemel 1980. aastatel. Tänapäevased pallid on praktiliselt veekindlad.

2010. aasta MM-il Lõuna-Aafrikas kasutatud Jabulanit kritiseeriti laialdaselt ettearvamatu lennutrajektoori pärast. adidas muutis hiljem järgmiste pallide paneelikujundust.

Katari 2022. aasta MM-il kasutatud Al Rihla sisaldas 500 Hz IMU liikumisandurit – see aitas VAR-il tuvastada suluseise ja käega mängu.

Esimene MM peeti 1930. aastal, FIFA pallide kvaliteeditestimine algas 1996. aastal ja VAR-i kasutati MM-il esimest korda 2018. aastal.

Palli nõuded on olnud osa reeglitest alates 1872. aastast, aja jooksul täpsustudes. Tänased täpsed vahemikud (68–70 cm, 410–450 g, 0,6–1,1 atm) kujunesid välja 20. sajandi jooksul.

4. suurus (ümbermõõt 63,5–66 cm) on 8–12-aastaste standardpall. Vanemad noored ja täiskasvanud kasutavad 5. suurust.

3. suurus on väikseim standardpall, mida kasutavad kõige nooremad mängijad (tavaliselt alla 8-aastased). See on kergem ja lihtsamini käsitsetav.

Reegel 2 määrab rõhu merepinna tasemel. Suurel kõrgusel (nt La Paz, Boliivia) võib pall atmosfääritingimuste tõttu käituda teisiti, kuid kehtib sama lubatud vahemik.

Saalijalgpallis kasutatakse 4. suuruse palli madala põrkega, mis on mõeldud kõvadele väljakukatetele. See ei vasta jalgpalli kohta kehtivatele reegli 2 nõuetele.

Reeglid ei määra palli värvi ja lumel kasutatakse sageli erksavärvilisi palle.

Nutipallid (nagu 2022. aasta MM-il kasutatud adidas Al Rihla) on lubatud, kui need vastavad kõigile reegli 2 nõuetele ja FIFA heakskiidule.

Külm õhk tõmbub kokku, mistõttu pall kaotab pakasega õues rõhku ja seda võib olla vaja juurde pumbata.

Replikapallid on välimuselt sarnased, kuid valmistatud odavamatest materjalidest ja madalama kvaliteediga. Ametlikes mängudes on lubatud vaid nõuetekohaselt testitud ja sertifitseeritud mängupallid.

Tootja märgistus (adidas, Nike jne) on ametlikel pallidel tavapärane. Muid kommertsmärgistusi piiratakse tavaliselt võistlusjuhendiga.

Mängu segav lisaese ei ole mängupall: kohtunik katkestab mängu, laseb selle eemaldada ja taasalustab kohtuniku palliga.

Jalgpall on 5. suurusega (ümbermõõt 68–70 cm). Saalijalgpalli pall on 4. suurusega (62–64 cm), raskem ja madala põrkega, mõeldud kõvadele väljakutele.

Jalgpall nõuab kerakujulist palli. Ameerika jalgpallis kasutatakse ovaalset piklikku pöördellipsoidi (prolate spheroid), mis on mõeldud viskamiseks ja püüdmiseks.

5. suurus kaalub 410–450 g; 4. suurus kaalub tavaliselt 350–390 g. Väiksemad pallid on ka kergemad – sobivad noorematele mängijatele.

Nahkpallide ajalooline probleem oli vee imamine – tugevas vihmas võisid need kaalult peaaegu kahekordistuda. Tänapäevased sünteetilised pallid on praktiliselt veekindlad.

Telstar (1970) oli 32 paneeliga nahk-/sünteetiline pall ilma elektroonikata. Al Rihla (2022) sees oli 500 Hz liikumisandur VAR-i otsuste toetamiseks.

Mõlemal spordialal on pallide sisemine rõhk suhteliselt madal võrreldes näiteks tennisepalliga. Täpsed nõuded erinevad spordialati veidi.

Tennisepall on alla 7 cm läbimõõduga; täiskasvanute käsipall on ümbermõõdult umbes 58–60 cm, jalgpall 68–70 cm ja korvpall umbes 75 cm.

Ragbipall on ovaalne (D).

Varased pallid ei olnud standardiseeritud; FA kehtestas suuruse ja kaalu 1872. aastal ning FIFA alustas kvaliteeditestimist 1996. aastal.

Väiksemad ja kergemad pallid aitavad lastel tehnikat arendada. 3. suurus sobib väga noortele mängijatele, ümbermõõduga umbes 58–61 cm.

Kui pall muutub mängu ajal defektseks, katkestab kohtunik mängu kohe ja taasalustab kohtuniku palliga kohas, kus pall defektseks muutus.

Kohtunik kontrollib palli ja otsustab. Kui rõhk on alla 0,6 atm, asendatakse pall ettevalmistatud varupalliga.

Mängu segav lisapall tähendab, et kohtunik katkestab mängu, laseb selle eemaldada ja taasalustab kohtuniku palliga.

Alates 2025. aastast võib väravavaht hoida palli kuni kaheksa sekundit; kohtunik loeb viimased viis maha ja pikemalt hoidmine annab vastastele nurgalöögi.

Alates 2019. aastast ei jää värav kehtima, kui pall põrkab mängu ametnikult ja läheb otse väravasse. Mäng taasalustatakse kohtuniku palliga.

Noortevõistlused määravad palli suuruse vanuse järgi. Enamik riiklikke liite kasutab U-10 (ja U-12) puhul 4. suurust, jättes 5. suuruse U-13+ ja täiskasvanute jaoks.

Kinnitatud varupalle hoitakse väljaku ümber, nii et kaotsiläinud pall asendatakse lihtsalt ja mäng taasalustatakse tavapäraselt.

Enne mängu jätkumist peab pall vastama reegli 2 nõuetele. Kohtunik asendab selle enne nurgalöögi sooritamist.

Pikaajalise traditsiooni kohaselt jätab ühes mängus kolm väravat löönud mängija mängupalli suveniiriks, sageli koos võistkonnakaaslaste autogrammidega.

Kohtunik võib palli uuesti täis pumbata, et viia see lubatud rõhuvahemikku, või vajaduse korral asendada varupalliga.

Reegel 2 – „Pall“ – sätestab mängudes kasutatava jalgpalli nõuded.

Täiskasvanute jalgpallis ja enamikus teismeliste jalgpallis (U-13+) kasutatakse 5. suuruse palli – see on täiskasvanute mängu standard.

Reegel 2 nõuab ümbermõõtu 68–70 cm, mõõdetuna palli kõige laiemast kohast.

Reegel 2 nõuab, et pall kaaluks mängu alguses 410–450 g.

Rõhk peab jääma lubatud vahemikku, nii et liiga kõrget või liiga madalat rõhku näitav pall reguleeritakse ja kontrollitakse uuesti.

Jalgpallipall peab olema kerakujuline (B).

Kohtunik kontrollib ja kinnitab palli. Ta võib palli mängu ajal ka vahetada, kui see muutub defektseks.

Kui pall muutub defektseks, katkestab kohtunik mängu kohe. Pärast palli asendamist taasalustatakse mäng kohtuniku palliga kohas, kus pall defektseks muutus.

adidas on tarninud ametliku palli igale FIFA maailmameistrivõistlustele alates 1970. aastast – alustades legendaarse Telstariga.

Telstarit kasutati 1970., Tangot 1978., Jabulanit 2010. ja Al Rihlat 2022. aastal.