Penalti

Penalti on karistuslöök, mis lüüakse penaltipunktilt ja kus lööja ning värava vahel seisab vaid kaitsev väravavaht. See määratakse karistuslöögi rikkumiste eest rikkuja enda karistusalas.

Penaltipunkt on märgitud koht 11 m (12 jardi) kaugusel otsajoonest, väravapostide vahelt tõmmatud ja nende keskelt kulgeva risti joone peal. Pall asetatakse siia iga penalti puhul.

Penaltikaar on karistusalast väljaspool tõmmatud 9,15 m kaar, mis märgib minimaalse vahemaa, mida kõik mängijad peale lööja ja väravavahi peavad penaltipunktist hoidma.

Enneaegne karistusalasse sisenemine tähendab, et mängija siseneb karistusalasse või liigub penaltikaare sisse enne, kui pall on mängus. Alates 2024. aastast karistatakse seda ainult siis, kui sellel on mõju.

Reeglid nõuavad, et lööja oleks kohtunikule ette teada antud. Löögi sooritamine mõne teise mängija poolt on rikkumine – isegi kui värav lüüakse, määratakse lööja võistkonna vastu vabalöök.

Löögi sooritamise hetkel peab väravavahil vähemalt osa ühest jalast puudutama väravajoont või olema sellega ühel joonel. Teine jalg võib olla mis tahes asendis.

„Tap“ penalti puhul mängib lööja palli ettepoole (reeglipäraselt mis tahes suunas ettepoole), et võistkonnakaaslane sellega kaasa jookseks. See on lubatud, kui pall liigub ettepoole ja asukohareegleid järgitakse.

Petteliigutus on petlik kehaliigutus hoojooksu ajal väravavahi eksitamiseks. See on lubatud hoojooksu AJAL, kuid mitte pärast hoojooksu lõppu.

Topeltpuudutus on see, kui lööja puudutab palli kaks korda järjest – ka kogemata, nt kui toetusjalg palli riivab. IFAB Circular 31 (2025) järgi korratakse kogemata puudutuse korral lööki.

„Koostöö-“ ehk „kahe mehe“ penaltit sooritasid kuulsalt Johan Cruyff ja Jesper Olsen Ajaxi eest 1982. aastal. Nimetus „mehhiko“ pärineb sarnasest Mehhiko katsest; mõlemad tuginevad sellele, et lööja puudutab palli ettepoole.

Penaltipunkt asub 11 meetri (12 jardi) kaugusel otsajoonest, väravapostide vahel keskel.

Kõik teised mängijad (peale lööja ja väravavahi) peavad olema penaltipunktist vähemalt 9,15 m kaugusel – see on penaltikaare raadius.

Vähemalt osa ühest jalast peab löögi sooritamise hetkel väravajoont puudutama või olema sellega ühel joonel. Teine jalg võib olla joonest väljas.

Löögi sooritamise hetkel on karistusalas ainult lööja ja väravavaht. Kõik teised mängijad (mõlemast võistkonnast) peavad olema karistusalast väljaspool, penaltipunktist tagapool ja sellest vähemalt 9,15 m kaugusel.

Löögi sooritamise hetkel võivad karistusalas viibida ainult lööja ja väravavaht.

Penalti võeti kasutusele 1891. aastal pärast mitmeid juhtumeid, kus kaitsjad rikkusid tahtlikult, et takistada väravavõimalusi.

Penalti (1891), väravavahi piirang (1929), petteliigutuse keeld (2010) ja ühe jala reegel (2019) tulid selles järjekorras.

2019. aastal leevendas IFAB väravavahi nõuet „mõlemad jalad joonel“ nõudeks „vähemalt üks jalg puudutab joont või on sellega ühel joonel“.

IFAB andis 2025. aastal välja dokumendi Circular 31, milles selgitati, et kogemata topeltpuudutus (nt toetusjalg riivab palli) toob kaasa penalti kordamise.

Hoojooksu pikkusel ega sammude arvul piirangut pole. Lööja võib läheneda mis tahes viisil, kui ta ei tee pärast hoojooksu lõppu petteliigutust.

Penalti määramise üle on viimane sõna kohtunikul – olgu see tema enda otsus või VAR-i ülevaatuse tulemus.

Kohtunik annab märku (tavaliselt vilega), et lööki võib sooritada. Lööja peab seda märguannet ootama.

Alates 2025/26 vastutab VAR (kui seda kasutatakse) üksi väravavahi enneaegse liikumise jälgimise eest penaltil. See vabastab väljakul oleva kohtuniku.

Nimeliselt teatatud lööja reegel nõuab, et kohtunik teaks, kes lööki sooritab, enne kui see on lubatud.

Löögi hetkel võivad karistusalas viibida vaid lööja ja väravavaht – kõik teised peavad olema väljaspool.

Alates 2025/26, kui VAR/GLT saab jälgida väravavahi enneaegset liikumist ning väravat või mitteväravat, soovitatakse abikohtunikul seista küljejoonel penaltipunktiga ühel joonel – et olla valmis suluseisuks, kui pall põrkub tagasi.

Iga ründava võistkonna mängija (ka väravavaht, kes peaks väljakul edasi tulema) võib lööki sooritada – eeldusel, et ta on kohtunikule ette teatatud.

Kohtunik otsustab kordamise üle 2024. aasta „mõju“ põhimõtte alusel – enneaegset sisenemist karistatakse ainult siis, kui see mängu mõjutas.

Kui rikuvad mõlemad samal ajal, hoiatatakse lööjat ja kaitsvale võistkonnale määratakse vabalöök – olenemata löögi tulemusest.

Penalti puhul kaitseb väravat ainult väravavaht. Kõik teised kaitsjad on karistusalast väljaspool, penaltipunktist tagapool, vähemalt 9,15 m kaugusel.

Petteliigutused hoojooksu ajal on lubatud, need kuuluvad jalgpalli juurde. Petmisoskus on lubatud.

Petteliigutus on hoojooksu ajal lubatud, kuid muutub rikkumiseks, kui lööja jõuab palli tegeliku löömise hetkeni.

Väravavaht võib enne lööki külgsuunas liikuda. Löögi HETKEL peab vähemalt üks jalg joont puudutama või sellega ühel joonel olema.

Väravavaht võib mis tahes ajal mööda joont küljele liikuda, kuid vähemalt üks jalg peab jääma joonele või sellega ühele joonele hetkel, kui palli lüüakse.

Tap-penalti on lubatud: lööja mängib palli ettepoole (mis tahes vahemaa), et võistkonnakaaslane sellega kaasa jookseks. Kaaslane peab jääma karistusalast väljapoole, kuni löök on sooritatud.

Väravavaht ei tohi enne löögi sooritamist puudutada väravaposte, põiklatti ega võrku. Selle puhul oleks tegu enneaegse liikumisega.

Peatumine hoojooksu ajal kuulub lubatud petteliigutuse hulka. Peatumine on ebaseaduslik ainult siis, kui hoojooks on lõppenud ja lööja teeskleb lööki.

Penalti on karistuslöök – lööja võib kohe värava lüüa, saates palli väravasse.

Ükski teine mängija, kummastki võistkonnast, ei tohi enne löögi sooritamist karistusalasse siseneda.

Väravavaht võib löögi tõrjumiseks kasutada mis tahes kehaosa – käsi, jalgu, pead jne.

Kui väravavaht rikub, kuid löök siiski õnnestub, rikkumist ignoreeritakse ja värav jääb kehtima.

Väravavahi rikkumine + mööda löömine või tõrje = kordamine. Esimene rikkumine mängus: sõnaline manitsus; järgmised: hoiatus (kollane kaart).

Lööja rikkumine (nt ebaseaduslik petteliigutus, tahtlik topeltpuudutus, kaaslase enneaegne sisenemine) tähendab: värav ei loe, kaitsjatele vabalöök, lööjat hoiatatakse.

IFAB-i 2024. aasta muudatuse järgi ignoreeritakse enneaegset sisenemist, millel pole mõju. Värav jääb kehtima.

Enneaegset sisenemist, millel pole mõju, ignoreeritakse. Mäng jätkub taasalustamisega, mille esialgne tulemus ette näeb.

IFAB Circular 31 (2025) järgi toob kogemata topeltpuudutus (nt toetusjala riivamine) kaasa kordamise. Algne värav ei loe.

Tahtlik topeltpuudutus on alati rikkumine, olenemata sellest, kas pall jõuab väravasse – värav tühistatakse.

Kui väravavaht ja lööja rikuvad korraga, on ülimuslik lööja rikkumine: vabalöök ja lööja hoiatus.

Kui väline tegur (miski, mis ei kuulu mänguväljaku juurde) puudutab palli pärast penalti tagasipõrget, löök korratakse.

Petteliigutus pärast hoojooksu lõppu on rikkumine – hoiatus + vabalöök kaitsjatele.

William McCrum, Iiri väravavaht ja ärimees, pakkus penalti välja 1890. aastal pärast rikkumist väravajoonel. Irish FA edastas selle FA-le, kes võttis selle 1891. aastal vastu.

McCrumi ettepanek (1890) viis FA otsuseni selle vastu võtta (1891); väravavahi asukohanõuet karmistati 1929 ja leevendati 2019 uuesti ühe jala peale.

Alates kasutuselevõtust 1891 on penaltipunkt alati olnud 12 jardi (nüüd standardiseeritud 11 m) kaugusel otsajoonest.

Kuni 1929. aastani võis väravavaht seista kuni 6 jardi (umbes 5,5 m) väravajoonest ettepoole.

2010. aastal keelas IFAB „petteliigutuse pärast hoojooksu“, põhjendades seda „kasvava suundumusega, et mängijad teevad penalti sooritamisel petteliigutusi väravavahi eksitamiseks“, ebasportliku käitumisena.

Need reformid tulid selles järjekorras: löök ise (1891), petteliigutuse keeld (2010), ühe jala reegel (2019) ja mõjupõhine enneaegne sisenemine (2024/25).

Enne 2019. aastat pidid mõlemad jalad olema joonel. 2019. aasta muudatus tegi piisavaks ühe jala.

VAR-i kasutati MMil esimest korda 2018. aastal Venemaal, penaltiotsused olid nelja ülevaadatava kategooria seas.

2024/25 laiendas IFAB „mõju“ põhimõtte väravavahi enneaegselt liikumiselt ka mängijate enneaegsele sisenemisele – karistatakse vaid siis, kui sellel on mõju.

1982. aastal sooritasid Johan Cruyff ja Jesper Olsen Ajaxi eest ikoonilise „koostöö-“ (kahe mehe) penalti. Cruyff puudutas palli ettepoole; Olsen jooksis peale; Cruyff lõi värava tagasipõrkest.

Kui pall põrkab tagasi mängu, on löök läbi ja mäng jätkub tavapäraselt. Lööja ei tohi palli uuesti puudutada, kuni keegi teine on seda mänginud.

Kui värav lüüakse enne lööja teist puudutust, värav loeb. „Teise puudutuse“ rikkumine on oluline vaid siis, kui pall sisse ei läinud.

Väravavahi puudutus loeb „teise mängija“ puudutuseks. Lööja võib tagasipõrganud palli mängida ja reeglipäraselt värava lüüa.

Poolaja või mängu lõpus pikendatakse aega, et penalti saaks sooritada. Mäng lõpeb alles pärast löögi lõppu.

Käega mäng pärast löögi sooritamist = käega mängu rikkumine. Vabalöök või karistuslöök, olenevalt asukohast.

Lööja võistkonnakaaslase enneaegne sisenemine, millel on mõju (siin mööda löödud värav), toob kaasa kordamise.

Kaitsja enneaegne sisenemine, millel on mõju (siin võimaliku tagasipõrkevõimaluse takistamine), toob samuti kaasa kordamise.

Pall peab enne lööki olema penaltipunktil paigal – kui see liigub, tuleb lööki korrata.

Mõned võistkonnad vahetavad põhiväravavahi „penaltispetsialisti“ vastu. See on lubatud, kui järgitakse tavalisi vahetusreegleid.

Kindlat kestust pole – kuid kohtunik võib anda hoiatuse aja raiskamise eest, kui hoojooks põhjendamatult viibib.

Mängu ajal sooritatud penaltid: pall jääb pärast lööki mängu (tagasipõrked ja sööted on võimalikud). Penaltiseerias: ainult üks löök; tagasipõrkeid ei mängita; tap-penaltid pole lubatud.

Sama rikkumine annab väga erineva taasalustamise sõltuvalt kohast – väljaspool müüriga karistuslöök, sees penalti, kus tuleb ületada vaid väravavaht.

Karistusalas vabalöögi korral võib kogu kaitsev võistkond väravajoonele kogunema. Penalti: ainult väravavaht.

Erinevalt vanast reeglist, mis lubas väravavahil seista kuni 6 jardi ettepoole, nõuavad tänapäevased reeglid vähemalt ühte jalga väravajoonel või sellega ühel joonel.

2019. aasta muudatus leevendas nõuet kahelt jalalt ühele – tunnistades, et mõlemat jalga on raske paigal hoida.

2024. aasta reform viis enneaegse sisenemise range reegli (iga sisenemine = kordamine) juurest mõjupõhise reegli juurde (kordamine ainult olulise sisenemise korral).

IFAB Circular 31 (2025) järgi toob kogemata topeltpuudutus kaasa kordamise – mitte tühistatud värava nagu varem. Tahtlik topeltpuudutus tähendab endiselt vabalööki.

Hoojooksu ajal: petteliigutus kuulub jalgpalli juurde. Pärast hoojooksu: petteliigutus on ebasportlik ja karistatav.

Tap-penalti puhul mängib lööja palli ettepoole (mis tahes vahemaa) võistkonnakaaslasele. Kaaslane peab jääma karistusalast väljapoole, kuni löök on sooritatud.

Penalti realiseerimise määr on suurtes liigades umbes 75–80 %. Löögi õnnestumine mänguolukorras on palju madalam – penaltid on suurepärased väravavõimalused.

Karistuslöögi rikkumine rikkuja enda karistusalas = penalti. Jala taha panemine on üks seitsmest kontaktrikkumisest.

Pärast postilt tagasipõrget mäng jätkub tavapäraselt. Penalti on lõppenud.

Väravavahi rikkumine, millel on tulemusele tegelik mõju (siin võimaldas tõrje), toob kaasa kordamise.

Väravavahi rikkumine + lai mööda löömine = mõju puudub = kordamist pole. Esialgne tulemus (väravaesine lahtilöök) jääb kehtima.

Petteliigutus pärast hoojooksu lõppu = ebaseaduslik. Lööjale hoiatus; kaitsjatele vabalöök.

Circular 31 (2025) järgi: kogemata topeltpuudutus → kordamine.

Enneaegne sisenemine ilma mõjuta (kaaslane ei mõjutanud tulemust) = värav loeb.

Pärast lööki ei tohi lööja palli puudutada enne, kui keegi teine on seda puudutanud. Värav tühistatakse; vabalöök kaitsvale võistkonnale.

Tap-penalti on lubatud, kui pall läheb ettepoole ja vastuvõttev kaaslane oli löögi sooritamise ajal karistusalast väljaspool.

Väravavahi tõrje loeb „teise mängija“ puudutuseks, seega võib algne lööja tagasipõrganud palli mängida ja värava lüüa.

Penaltipunkt on 11 m kaugusel otsajoonest.

Alates 2019. aastast peab vähemalt üks osa ühest jalast löögi hetkel väravajoont puudutama või sellega ühel joonel olema.

Penalti võttis FA kasutusele 1891. aastal William McCrumi ettepaneku põhjal.

Circular 31 (2025) järgi toob kogemata topeltpuudutus kaasa kordamise.

Petteliigutus löögi hetkel on ebaseaduslik. Kollane kaart + vabalöök kaitsvale võistkonnale.

Löögi hetkel on karistusalas ainult kaitsva võistkonna väravavaht.

Isegi kui pall läheb sisse, tühistab ründaja enneaegne sisenemine, mis väravavahti tegelikult mõjutab, värava.

Samaaegsed rikkumised = lööja hoiatus + vabalöök kaitsvale võistkonnale.

Lööja teatatakse kohtunikule ette – see hoiab ära hilise asendamise löögi käigus.

Alates 2025/26 vastutab väravavahi enneaegse liikumise jälgimise eest penaltil ainult VAR, kes vajaduse korral kohtunikule märku annab.