Liigu sisu juurde
Insporta Book
et
EnglishРусскийDeutschEspañolEestiSuomiItalianoFrançaisPolski日本語한국어中文
JalgpallKriketSaalijalgpallTriatlonTennisGolfIluuisutamineKorvpallMetoodikaMiks see toimibTee test

Tennis · Tase 3: Eelkesktase · Alamtase 3.2

Forehand ja backhand

4 testi · 40 fakti · uuendatud 12. oktoober 2026 · markdown

Põrkelöökide asendid, unit turn, kontakt ja löögi lõpetus ning ühe- ja kahekäe-backhand.

Iga allolev test on kümme küsimust Insportas. Testi all olev loend näitab, mida küsimused kontrollivad: üks fakt küsimuse kohta, koos allikaga, mille põhjal see kirjutati. Lugege see enne testi läbi või tulge sinna tagasi pärast valet vastust.

Test 1Põrkelöökide asendidTee test

  1. Treenerid kirjeldavad jalgade asendit kui lahtist, pooleldi lahtist, neutraalset või suletud asendit.

    Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö) · meenutamine

  2. Lahtine asend on rohkem võrgu poole pööratud ning mõlemad jalad on võrguga ligikaudu paralleelsed.

    Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö) · meenutamine

  3. Neutraalne asend tähendab, et jalad on võrguga risti ja eesmine jalg astub palli sisse.

    Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö) · meenutamine

  4. Võrgu poole pööratud asend aitab mängijal suurtest või külgmistest pallidest kiiresti taastuda.

    Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö) · meenutamine

  5. Neutraalsest asendist saab mängija astuda palli sisse, mis sobib lühikeste pallide jaoks.

    Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö) · meenutamine

  6. Pooleldi lahtine asend on lahtise ja neutraalse asendi vahepealne.

    Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö) · meenutamine

  7. Suletud asendis on jalad pööratud üle täisnurga, mistõttu peavad puusad pöörduma kaugele.

    Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö) · meenutamine

  8. Jalad pöörduvad võrgu poole asendist diagonaalse kaudu külgsuunani ja kaugemalegi.

    Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö) · meenutamine

  9. Mängija loeb palli, pöördub, asetab jalad ja alles siis lööb.

    Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö) · rakendamine

  10. Umbes 45-kraadise nurga all võrgu suhtes olevad jalad iseloomustavad pooleldi lahtist asendit.

    Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö) · rakendamine

Test 2Unit turnTee test

  1. Ühtne pööre viib keha ja reketi taha ühe tervikuna.

    Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö) · meenutamine

  2. Varajane pööre jätab aega löögiks valmistuda.

    Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö) · meenutamine

  3. Varajane ettevalmistus tähendab, et reket on valmis enne palli saabumist.

    Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö) · meenutamine

  4. Vaba käsi toetab reketit kaelast, et tagasisving algaks.

    Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö) · meenutamine

  5. Õlad pöörduvad nii, et rind jääb külgaia, mitte võrgu poole.

    Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö) · meenutamine

  6. Ilma keha pöördeta teeb kogu töö käsi ja löök jääb kitsaks.

    Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö) · rakendamine

  7. Õlad ja puusad pöörduvad koos reketiga, nii et lööki annab jõudu keha, mitte ainult käsi.

    Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö) · meenutamine

  8. Mängija loeb palli, pöördub, viib reketi taha ja liigub oma kohale.

    Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö) · rakendamine

  9. Õlad pöörduvad võrgu poole asendist täieliku külgpöördeni.

    Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö) · meenutamine

  10. Õlgade ja puusade koos pööramine on ühtne pööre.

    Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö) · rakendamine

Test 3Kontakt ja löögi lõpetusTee test

  1. Täielik lõpetus lõppeb kõrgel, vastasõla lähedal.

    Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö) · meenutamine

  2. Täielik lõpetus hoiab ära aeglustamise vahetult enne palliga kokkupuudet.

    Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö) · meenutamine

  3. Reket liigub pärast palliga kokkupuudet edasi sihtmärgi suunas.

    Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö) · meenutamine

  4. Üles hoovõtt ja kõrgel lõpetamine silub palli ning annab sellele ettepöörde.

    Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö) · meenutamine

  5. Peatumine kokkupuute hetkel katkestab voolavuse ja nõrgendab lööki.

    Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö) · meenutamine

  6. Kompaktset hoopi kasutatakse siis, kui aega on vähe, näiteks kiire palli vastu.

    Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö) · meenutamine

  7. Kõrgem lõpetus tõstab palli ning annab sellele kõrguse üle võrgu.

    Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö) · rakendamine

  8. Reketi liikumisrada kulgeb tahapoole, alla, üles läbi palli ja lõpeb kõrgel.

    Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö) · meenutamine

  9. Vollei on kõige lühem hoop ja täielik forehand kõige pikem.

    Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö) · meenutamine

  10. Liikumist pärast kokkupuudet nimetatakse lõpetuseks.

    Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö) · rakendamine

Test 4Ühe- ja kahekäe-backhandTee test

  1. Domineeriv käsi jääb madalamale ja teine käsi asub selle kohal.

    Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö) · meenutamine

  2. Kaks kätt annavad kindlama reketi, eriti kiire ja kõrge palli vastu.

    Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö) · meenutamine

  3. Üks käsi annab lisakaugust ning paindliku ligipääsu slice'ile ja volleidele.

    Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö) · meenutamine

  4. Kaks kätt annavad noortele mängijatele kerge reketiga parema kontrolli.

    Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö) · meenutamine

  5. Enamik mängijaid teeb slice'i ühe käega, mis võimaldab hõlpsasti muuta kõrgust ja kiirust.

    Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö) · meenutamine

  6. Kahe käega hoidmine lühendab ulatust.

    Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö) · meenutamine

  7. Üks käsi kipub kõrgeid ja raskeid palle kontrollida halvasti.

    Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö) · meenutamine

  8. Ulatus kasvab, kui käed ja õlavars sirgenevad.

    Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö) · meenutamine

  9. Õppija liigub haardest tühilöökideni, ette söödetud pallideni ja pallivahetuseni.

    Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö) · rakendamine

  10. Kaks kätt käepidemel viitavad kahekäelisele põrkelöögile, kõige sagedamini backhandile.

    Allikas: Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö) · rakendamine

Allikad

ITF-i treenerikoolituse materjalid, ITF Coaching & Sport Science Review, liitude õppekavad, üldised treeningkäsiraamatud; küsimused on koostatud algupäraselt, midagi ei ole kopeeritud. Nummerdatud ITF-i reeglid kuuluvad kategooriasse „Spordireeglid“.

  • Üldine treeningkirjandus (põrkelöögi asend ja jalatöö)40